www.militaar.net

Usakad on peale maailmasõda pidevalt püüdnud omale kergetanki luua kuid ükski neist pole just eriliselt edukas olnud (M41, Sheridan, Stingray + Stingray 2, M8). Ju nüüd üritatakse veel üks kord.
Stingray II on küll Taimaal relvastuses, kuid kaasaegseks sõjaks see eriti ei sobi enam.

Kaheksakümnendatel loodi isegi mehitamata torniga kergetank Expeditionary tank millel 105mm peal kuid sellest ei saanud asja. Sama torn läks muide kasutusse Strykeri peale, tõsi küll, veidi muudetud kujul.

Jutt armata uuest 125mm kahurist

Kus lõpus on ka huvitav lõik

"Наконец, в конце декабря 2017 года, «девятка» закупает еще 24 ствольные заготовки. Эти стволы, судя по всему пойдут на новые танки Т-14 – те самые, по контракту на «около 100 единиц», о котором было объявлено в 2016 году. 24+12=36 – это примерно батальонный комплект. При этом, на форуме «Армия-2018» замминистра обороны РФ Алексей Криворучко заявил: «На сегодня подписан контракт на 132 машины Т-14 и Т-15. Первые девять машин мы получим уже в этом году, серийные машины. До конца 2021 года контракт будет выполнен». Однако ни одной «Арматы» в 2018 году сдано не было. «Праздник» оттягивается на 2019 и последующий годы."

Uut kahurit on toodetud kokku 36 tk, samal ajal jauratakse umbes 100 Armata tellimisest ajakirjanduses.

Kui EKRE saab usalt Miljardi kätte võib olla suudame uute tankide relvastusse võtmisel venemaale ära teha ! (kõik need "uued" T72 ja T90ned on kapitaalremonditud).

Vene keeles on ütlus, et taheti paremini, kuid välja tuli nagu alati. Ilmselt ka sel korral. Meile on muidugi hea teada, et lubatud sadade või isegi tuhandete uute tankide asemel valmib lähiaastatel kuni 36 ehk kahest suuremast või kolmest väiksemast roodust koosnev pataljon, kuid ei tasu unustada, et konflikti korral on neid vanemaid tanke ka päris palju. Kui palju venelaste pataljonis tänapäeval lahingtanke on? Soomlastel on 4 tanki rühmas ja 3 rühma kompaniis, lisaks KV ja KÜ tankid, nii et kompaniis on 14. Pataljonis 2 kompaniid ja PÜ tank, kokku siis 29. Peast kirjutasin, ehk on muutunud, kuid selline struktuur on olnud aastaid.

See 125 mm kahur Armatale on mõttetu. Vene olemasolevad 125 kahurid pole juba lahjemate näitajatega kuigi kestvad ja katsed suurendada rõhku laengukambris ning mürsu algkiirust viivad analoogse materjalikasutuse juures vältimatu kahuri ressursi kokku kuivamiseni. Kui Leopard 2A6 evib praegu pea 1500 mm esisoomust, siis 20% algkiiruse juurdekasv ja penetraatori väike pikenemine ei kasvata läbistavust 2 korda. St antud 125 mm kahuriga ükskõik millises tuuningus ei teki võimalust lasta tänaseid lääne tanke eest läbi.

Õige vastus küsimusele on ilmset 135-152 mm uue põlvkonna pearelv (ka sakslased on jõudnud samale järeldusele). Seal aga tekivad hoopis suuremad probleemid. Mulle tundub, et see elukaare lõppu jõudnud vene 125 pearelva upitamine on lihtsalt hädavise, sest nad pole saanud uue põlvkonna pearelva tööle nii nagu vaja oleks. Kui hästi järgi mõelda, siis ka nõuka sõjajärgsete 2 põlve tankide pearelvaks oli mingi aeg taoline "hädavise" nagu 115 mm pearelv, mis oli peal T-62-l ja T-64 esimestel seeriatel. Tollal aga kulutati selle 125 välja töötamiseks rahasid, millest täna und näha võib, sest ülekaal tankisõjas oli NSVL sõjalise võimsuse üks alustalasid.

Probleem näib olevat selles, miks omal ajal jäid pooleli 130 mm pearelvaga rasketankide projektid. Selline elukas nimega IS-7 oli täiesti olemas. Lihtsalt moona kaal kasvab kiiresti, raskem relv tahab suuremat torni ja tulemusena väljub tanki kaal vene väesiirde jaoks kriitilise 50 tonni piiridest, et neid oleks võimalik tsiviilsete raudteeplatvormidega vedada. On vene sõjavägi sellest maagilisest arvust raskemad tankid üldiselt ära põlanud. Uus pearelv võib aga tähendada nt 10 tonni lisakaalu.

Miks neid aga ei toodeta? Arvan, et tehnoloogilised raskused pluss vene relvajõud ei kipu vastu võtma tanke, mis on moderniseeritud T-72B-st kümme korda kallimad, aga pakuvad võibolla 20% paremaid omadusi. Seni kuni nafta jätab madalseisu ja ümberrelvastamata brigaade jagub, tasub võtta 10 korda rohkem tanke pakkuvat varianti.

Kui palju venelaste pataljonis tänapäeval lahingtanke on?

Tankipataljonis peaks olema 40 tanki ja mehhaniseeritud pataljonis 30 soomukit, kuigi päris alati ei pruugi nii olla (näiteks lahingugruppides võivad soomukid olla koos 10 tankiga).

Veidi vananenud struktuur (2009) on siin olemas:
https://defense-and-freedom.blogspot.co ... de-to.html

Mulle tundub, et see elukaare lõppu jõudnud vene 125 pearelva upitamine on lihtsalt hädavise, sest nad pole saanud uue põlvkonna pearelva tööle nii nagu vaja oleks.

Toru toruks, kuid mida nad moonaga teevad? Ma arvan, et neil pole lihtsalt ressursse, et moona märkimisväärselt paremaks muuta. Eksootiliste materjalide kasutamine jääb ka ilmselt tootmise taha.

Jämedama moonaga tekivad juba ka laadimisprobleemid, nii moona tanki kui ka tankisiseselt toimetamiseks...

Taoline "uue põlvkonna" tank 130 mm kahuriga valmis rahuarmastavas NSVL-s juba 1948 (!) aastal nimega IS-7. Kahurit laadis 2 meest.
Tanki kaal oli 68 tonni ja armee seda heaks ei kiitnud liigse massi tõttu. Ka Armatal leiduv 7 tugirullikuga veermik oli seal olemas.


[img]http://www.tanks-encyclopedia.com/wp-co ... slider.jpg
[/img]

Tõsi, see polnud kuigivõrd mõeldud põhitanki rolli, vaid tollal eksisteeris veel rasketankide eraldi klass (T-55 oli siis keskmine tank, mitte põhitank), mille peamine ülesanne oli läbimurdmine vastase kindlustustest. WWII ajal nimetatu vastavaid üksusi "rasketankide läbimurdepolgud" ja tegemist oli ühe relvaliigiga kolmest NSVL-s, millele omistati kaardiväe nimetus ette (ülejäänud kaks olid reaktiivmiinipildujad ja õhudessandist tehtud jalavägi).

Selle jandi praktiliseks tulemuseks sai rasketank T-10, mis oli varustatud 122 mm kahuriga. Tanki kaal oli 52 tonni, mis oli NSVL oludes ülempiir. Selle kaalu juures oli tanki soomuskaitse tänapäeva mõistes tagasihoidlik (torni esikülg 130 mm, mis oli kehvem kui T-55, millel oli see 200 mm).

Britid küsisid tankistidelt, mida nad oma masinate küljes näha tahaks.
Tulemus: https://www.youtube.com/watch?v=Wlap4hoFoXw

Põhirõhk paistab olema kaameratel, et meeskonna vaatevälja parandada ning igasugused mugavuslisad tanki saatvale jalaväele.

Kaamerad on üldiselt lihtne ja loogiline lisand tankide olukorrateadlikuse parandamiseks. Kuigi nende töökindluse tagamine erinevates oludes on peamine põhjus, miks neid standardsena tankide pealt ei leia. Samas ma üldse ei imestaks kui tulevikus on võimalik läbi tanki seina näha nagu F-35 puhul on võimalik. Ka informatsiooni jagamise parandamine on igati loogiline suund. Otsepilt jalaväelastelt või mõnelt droonilt on täiesti otstarbekas ja tehtav. Ma täitsa kujutan ette kuidas tanki komandör jälgib oma ekraanidelt tanki sihiku pilti ja samal ajal näiteks tanki kohal lendava UAV pealt tulevat infrapuna videot. Nende pisikeste astmetega on see probleem, et kui täiendav soomus peale panna, siis pole neist mingit kasu. Küll aga oleks abiks restsoomus, mida võiks siis tanki tagumises osas kasutada. Lisaks kaitsele kumulatiivide vastu, on nad päris head ronimiseks. Teine hea variant oleks külgplaatide alumisse serva aasade panemine (Leo 2 tankile see põhimõtteliselt ongi nii). Buldooseri tera on muidugi huvitav mõte. Teisalt võib see jälle teatud oludes hoopis mobiilsust takistada. Venelaste tankidel on selleks väga nutikalt pandud lihtne terasplaat, mis võimaldab positsioone ette valmistada.
Näide nimetatud plaadist:

Olukorrateadlikkuse kaameraid võib ja saab ju igale ning igas vanuses platvormile paigaldada ning mehitatud platvormid nagu tank, IFV, APC ja rivisõiduk on selleks just kõige paremad, sest sinna saab need juhtmega panna (väga lollikindel), probleem tekib ikka siis, kui pead pilti üle õhu saatma (mehitamata platvormid): A - muudad ennast ise märklauaks, B - vaenlasel suht lihtne segada.

Mingi aeg oli uudis, et venelased varustavad uuemal ajal moderniseerimise käigus oma tanke kahe drooniga...

Olukorrateadlikkuse kaameraid võib ja saab ju igale ning igas vanuses platvormile paigaldada

Paigaldada saab tõesti igale masinale, kuid normaalse vaatevälja tagamine ja kaamerate kaitse esitavad vastupidiseid nõudeid. Lahingutegevuses võivad välised kaamerad üsna kergelt viga saada. Näiteks kukuvad linnas mingid rusud peale või metsas tõmbavad puud ning võsa neid küljest ning rääkimata siis veel moonakildudest jne.
Mis puudutab näiteks droone, siis nad peavad niikuinii signaale edastama ja vastu võtma, ka lahingutingimustes. See teebki militaardroonid kallimaks. Lisaks on palju juttu olnud lõastatud droonidest, mida siis signaalikaabli abil juhitakse. Tank on võib-olla juhtimispunktina isegi mõnevõrra parem, sest omab soomuskaitset ning on hästi mobiilne.

Need 360 kraadised "mis mu ümber toimub" kaamerad on ju miniatuursed, kusagil kere pinnal asendatakse tavaline väiksemat sorti polt väikese kaameraga ja neid saab peoga igale poole panna ning selliste "kahesekasutusega vidinate" paigaldusega saab ka iga Eesti kaabelduskontor hakkama, lihtne retrofittida. Mis vahet on tsiviil ja militaardroonil, kui pilti nn. striimitakse läbi õhu? Need kaabliga droonid tankidel täidavad hoopis teleskoopmasti ülesannet viies vajadusel vaatluskaamera, antennikaabli või mõne muu seadme operatiivselt korraks paarikümne meetri kõrgusele.

Need 360 kraadised "mis mu ümber toimub" kaamerad on ju miniatuursed, kusagil kere pinnal asendatakse tavaline väiksemat sorti polt väikese kaameraga ja neid saab peoga igale poole panna ning selliste "kahesekasutusega vidinate" paigaldusega saab ka iga Eesti kaabelduskontor hakkama, lihtne retrofittida.

See ei tähenda, et näiteks puud, langev prügi või isegi muda neid kasutuks ei saaks muuta. Tanki enda optika on üldiselt väga hoolikalt kaitstud. Kas nende kasutamine on võimalik? Loomulikult. Samas on häid põhjuseid, miks me neid laialdaselt tankide peal pole veel näinud.

Mis vahet on tsiviil ja militaardroonil, kui pilti nn. striimitakse läbi õhu?

Andmeside ja küberturvalisus on militaardroonil ikka tiba teist masti. Kasvõi juba see, et osad militaardroonid suudavad autonoomselt tegutseda.

Need kaabliga droonid tankidel täidavad hoopis teleskoopmasti ülesannet viies vajadusel vaatluskaamera, antennikaabli või mõne muu seadme operatiivselt korraks paarikümne meetri kõrgusele.

Tänapäeva lõastatud droonid lendavad ikka kusagil 100 meetri kõrgusel.
https://newatlas.com/us-army-tethered-d ... phy/44577/

Andmeside turvalisus on kübervaldkonna mure (siia kuuluvad ka need hüplemised ja krüptod) ning see on rohkem seotud pealtkuulamise ja süsteemi sisse murdmisega. EW tuvastab hoopis signaali olemasolu ja selle allika ning selle segamine on siis signaali edastamise blokeerimine, mitte lahti-sisse murdmine. Igasuguse jooksva pildi edastamine on korralik kogus infot õhus ja see on sagedusemonitooringule näha. Kuna tankide lahinguline tegevusraadius on nii suureks kasvanud, tuleb tal ka oma sensoreid kõrgemale tõsta ning siin täidab droon tavalise upitaja rolli, proovi sa jäik mast püsti sõita, varem või hiljem põrutad mingitesse õhuliinidesse, samas on droon ilmastikutundlik ja ei ole alati lennutatav.