www.militaar.net

Paraku see hotfix vist ikka lõpuni ei toiminud, sest nagu selgus, siis suutis aparaat end maandumisel siiski külili keerata.
https://www.youtube.com/watch?v=zFtGnI2y2JY

Jaapani esimene erasektori kanderakett KAIROS lendas mõned sekundid pärast starti efektselt ribadeks.
https://www.youtube.com/watch?v=3jZUfbXfYb4

Eks sealkandis ilutulestiku osa raketinduses on oma tuhande aastane traditsioon. Peavad veel tööd tegema!

teeline35 kirjutas: ↑14 Mär, 2024 9:42 Eks sealkandis ilutulestiku osa raketinduses on oma tuhande aastane traditsioon. Peavad veel tööd tegema!

Ärgem unustagem siiski, et jaapanlased on ühed vähestest, kes edukalt on Kuul maabunud ja kelle kulgur Moon Sniper programmi SLIM (Smart Lander for Investigating Moon) raames on seal ringi liikumas ja kes on Kuu uurimisega ülepea märksa kõvemal järjel kui mõni teine end kosmonautika esiriigiks pidav moodustis.

Mitte et nüüd tahaks jaapanlasi maha teha, aga see nende SLIM-aparaat keeras ju ka end maandumisel kummuli pärast seda, kui laskumise käigus umbes 50m kõrgusel otsustas üks mootoritest pooleks minna. Aparaadi kiituseks tuleb öelda, et ta töötas siiski seni, kuni päike peale paistis ja suutis veel üllatada ka sellega, et ärkas uuesti ellu pärast väga külma ja pimedat Kuu ööperioodi (millega on seni vähesed aparaadid hakkama saanud).



Muide, hetkel käib Starship/Superheavy tankimine kolmandaks orbitaalkatsetuseks, mis võib (aga muidugi ei tarvitse) toimuda juba pooleteise tunni pärast.

Ülekanne
https://www.youtube.com/watch?v=EfnkZFtHPmM

Starshipi katsestart niisiis tehtud ja seekord võib vist küll rääkida läbimurde-väärilisest tulemusest, kuna süsteem tõestas üsna ühemõtteliselt oma võimet orbiidile jõuda. Kõik edasine on juba rohkem või vähem peenhäälestus (kui ehk ühes tükis orbiidilt tagasitulek välja arvata). Tegu on siis kindlalt seni kõige suurema (ühekorraga) orbitaalkiiruseni viidud objektiga.
100% edukas see lend ka muidugi ei olnud. Mõlemal astmel tundus olevat probleeme oma orientatsiooni kontrolliga, lisaks käivitusid esimese astme maandumiskatsel ainult osad mootorid, nii et see plartsatas täie hooga vette.
Teine aste hakkas vaikselt pöörlema üsna varsti pärast mootorite väljalülitamist ja ma ei usu, et see oli nii mõeldud. See võis olla ka asjaolu, miks jäeti ära orbiidil Raptori taaskäivitamise demo-katse. Ka atmosfääri taassisenemine tundus olevat üsna kontrollimatu, kuid see-eest pakkus ilusaid videokaadreid.
https://www.youtube.com/watch?v=cA6CU4vJCk8

https://majandus.postimees.ee/7980051/t ... erestorani
Targad ehk ütlevad, mis asi on "süsinikuneutraalne kosmoselaev"?

Ja vanasti oli kosmose rahvapärane piir ikka 100 km kõrgust?

Raske öelda mida see starship viimastel hetkedel tegi aga superheavy lappas küll normilt sisenemisele, kohati jäi mulje et tüüripinnad reageerisid liiga hilja v on liiga väikesed. Mingi kamm oli mootoritega ka vist, või prooviti kompenseerida ebasümmeetrilise tõukejõuga.

pwn13 kirjutas: ↑15 Mär, 2024 9:04 Raske öelda mida see starship viimastel hetkedel tegi aga superheavy lappas küll normilt sisenemisele, kohati jäi mulje et tüüripinnad reageerisid liiga hilja v on liiga väikesed. Mingi kamm oli mootoritega ka vist, või prooviti kompenseerida ebasümmeetrilise tõukejõuga.

Tüürpinnad reageerisid selgelt liiga hilja ja reageerisid siis üle. Lennunduses kutsutakse sellist nähtust PIO-ks (Pilot Induced Oscillations). Antud puhul siis nagu CIO (Computer Induced Oscillations). Põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks:
1. Liiga väike rõhk hüdraulikasüsteemis
2. Vigane matemaatika (arvestatakse vaid liikumissuuna- ja kiirusega, aga mitte kiirendusega või on Kalmanni filter valesti häälestatud).
3. Süsteemi lõtku kompenseerivad koefitsendid on valesti kalibreeritud
4. Terve müriaad muid põhjuseid alates vibratsiooniga paigalt nihkunud või surnud anduritest kuni hot stagingu poolt põhjustatud kahjustusteni.
5. Sihilik süsteemi piiride katsetamine.

Starship lekkis minu arusaamist mööda kogu orbiidil veedetud aja midagi. Mis see täpselt oli, ei oska öelda.

Scott Manley analüüs siin: https://www.youtube.com/watch?v=8htMpR7mnaM

onu juulius kirjutas: ↑14 Mär, 2024 18:16 Teine aste hakkas vaikselt pöörlema üsna varsti pärast mootorite väljalülitamist ja ma ei usu, et see oli nii mõeldud. See võis olla ka asjaolu, miks jäeti ära orbiidil Raptori taaskäivitamise demo-katse. Ka atmosfääri taassisenemine tundus olevat üsna kontrollimatu,

Ülekande ajal spekuleeriti, et Raptori käivitus orbiidil jäeti ära seetõttu, et SpaceX'ile oli oluline tõestada NASA'le, et nad suudavad selle kolaka atmosfääri tagasi tuua. Võimalus, et selle käivitusega oleks midagi väga viltu läinud ja Starship oleks kosmoseprügina orbiidile jäänud olnud ehk liiga suur et riskida.

vaoinas kirjutas: ↑15 Mär, 2024 10:50Ülekande ajal spekuleeriti, et Raptori käivitus orbiidil jäeti ära seetõttu, et SpaceX'ile oli oluline tõestada NASA'le, et nad suudavad selle kolaka atmosfääri tagasi tuua. Võimalus, et selle käivitusega oleks midagi väga viltu läinud ja Starship oleks kosmoseprügina orbiidile jäänud olnud ehk liiga suur et riskida.

No mootori käivitamine pidigi tõestama, et nad suudavad selle kolaka õigel ajal ja õiges kohas alla tuua. Kuni nad seda ei tee, ei lubata neil ka päriselt orbiidile minna. Antud juhul laeva enda kompuuter ei andnud vastavat käsku, kuna orientatsiooni kontroll oli puudulik/olematu ning laev pöörles ülemäära ("due to vehicle roll rates during coast" nende endi info põhjal). Vales asendis laeva ühte mootorit paari(kümne)ks sekundiks käivitades stabiilsele orbiidile ilmselt poleks jõudnud, aga ettenähtud ja ette hoiatatud koridorist väljumise oht oli küll.

Esimese astme puhul tundus, et ta langes maa poole kiiremini, kui oli arvestatud ja ülehelikiiruse juures reageerivad ka tüürpinnad vist pisut teisiti. Superheavy juures püütakse ilma F9 kasutatava "entry burn"-ita hakkama saada, lootes pidurdamisel ainult atmosfääri peale, aga see jätab lennu lõppfaasis väga vähe aega üldse midagi korrigeerida.

Huvitav jutt, USA kosmoseluure võimekusest ja selle arengust lähitulevikus ning kuidas seda kasutatakse praeguses sõjas
https://www.youtube.com/watch?v=2CrbxKger4I

ERR kosmoseelektrist: https://novaator.err.ee/1609301406/suve ... -hingamise

Kriku kirjutas: ↑03 Apr, 2024 13:48 ERR kosmoseelektrist: https://novaator.err.ee/1609301406/suve ... -hingamise

Üsna mõistlik jutt, ainult... see Kuult abi otsimine lasi kuidagi ära unustada, et raketid ikkagi peavad lendama. Starship viib küll 100 tonni maalähedasele orbiidile, aga sama koorma Kuule toimetamiseks vajab ta täiendavat tankimist (Muski sõnul 2 kuni 4 tanklaevaga). Kolm korda võite arvata, kuskohast need stardivad
Ja Kuule ehitatava päikesepaneelivabriku materjalide kohalevedamiseks on vaja paaaalju rohkem rakette kui päikesepaneeli Lagrange'i punkti L1 viimiseks. Ning ega Kuult startimine ka päris tasuta ei ole. Mis puutub Kuul raketikütuse tootmisse (ja sellega probleemist möödapõikamisse), siis selle võib lähemas tulevikus ära unustada. Hapnikku tuleb kurjaga kividest välja ajada, ja vesiniku (vee) varud on üldse teadmata.
Võib-olla võiks keegi kodanik Muskile pähe panna tuumaraketi mõtte? Lõpuks said usalased ligi 60 aasta eest selle juba peaaegu valmis.