toomas tyrk kirjutas: ↑01 Aug, 2025 18:22
Hm, endine RABi juht oma arvamusartiklis jätab julmalt vahele selle detaili, et EL direktiivid ei rakendu otseselt ja automaatselt. Need võtab iga liikmesriik oma seadusandlusse vastavalt kohalikule praktikale ja muudele vajadustele ja nõuetele. Nii et paluks ette näidata need seadusaktid, mis on nende EL direktiivide rakendamiseks Eestis vastu võetud...
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022019
Antud seaduse p. 6 toob välja, et RAB näol on tegu sõltumatu orgamisatsiooniga, kellel on kohustus uurida rahapesukahtlusega tehinguid, isikuid jne. Seaduse eelnevates paragrahvides on suht täpselt välja toodud ka nende isikute ring, kellel on kohustus RABile rahapesuteatiseid edastada.
Sa oled põhimõtteliselt millestki väga valesti aru saanud. Ei politseil, kapol ega ühelgi teisel julgeolekuasutusel ei ole sellist õigust. Nad saavad selle õiguse ainult kohtu loal.
Antud pangapäringute kaasus on lause aabitsanäide, et oli kanal/auk/nimetage kuidas tahate, mille kaudu tehti täitevmenetluse toiminguid. Isikute suhtes, kes olid juba ametlikult võlgnikud, kohtu otsuse, määruse või muu ametliku menetluse alusel.
Ja siis tulevad kohalikud ratsionalisaatorid ning keevitavad sinna külge jälitustegevuse võimaluse. Ilma korralike, seadustes kinnitatud ja põhiseaduse põhimõtetele vastavate kontrollimehhanismideta.
Ja kui see välja tuleb, siis seletavad, et kõik on õige, nii peabki olema. Muidu me kurjategijaid kätte ei saa.
Siin tasub ennast kurssi viia seadusenüanssidega. RABi näol pole tegu julgeolekuasutuse, prokuratuuriga vms. Ta ei vii ühtegi kaasust iseseisvalt kohtusse.
RABi ülesandeks on pankadelt jm asjaomastelt saadud vihjete põhjal analüüsida, kas mõne tehingu puhul võib olla rahapesukahtlustusega või mitte. Kas tegelik kasusaaja ja märgitud kasusaaja ühtivad. jne. Ehk töö, mis ei ole otseselt politsei pärusmaa, kuid teatud juhtudel annavad nad materjalid politseile üle.
Vajadusel on RABil õigus toiming (nt ülekanne) peatada.
Selliseid tehinguid toimub aastas tuhandeid, mille kohta RABile teatisi tehtakse.
Pankadel on kohustus avaldadada pangasaladust RABile, see tuleneb otseselt Krediidiasutuse seadusest -
https://www.riigiteataja.ee/akt/KAS
(41) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
(42) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:
1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;
[RT I, 12.03.2022, 2 - jõust. 15.03.2022]
2) Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduses, maksualase teabevahetuse seaduses ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
RABi mõte on olla operatiivne partner meie finantsasutustele, et rahapesu või terrorismi tõkestamise ärahoidmiseks oleks riik võimeline kiirelt sekkuma.
Edasi suunatakse juba kogutud materjalid pädeva julgeolekuasutuse, politsei, prokuratuuri vms edasi, kus hakatakse läbi viima klassikalist kriminaaluurimist kõige asjassepuutuvaga.
PS! Ka mitte kõik politsei/proksi läbiviidavad toimingud ei nõua alati kohtu luba, õigusriive suurust arvestades võib piisata ka nt vastutava prokuröri, Politseiameti juhi jne loast.
Juhul kui on alustatud kriminaalmenetlus, siis konto väljavõtte jaoks küll mingit eraldi kohtuluba vaja ei ole. See on ju puhas kelbas.
KrAS § 88 lg 5 p 2 kohaselt on krediidiasutus kohustatud avaldama pangasaladusena käsitatavaid andmeid kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses. Samas ei tulene KrAS §-st 88 otsesõnu krediidiasutuse õigust ja kohustust avaldada andmeid kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluses.
PPS! Ka meie pangad, kes RABile teatisi edastavad, "sorivad" täpselt samamoodi oma klientide kontodel, jälgivad raha liikumist jne. Pankadel on KOHUSTUS välja selgitada oma klientide raha päritolu jne. Iga kord kui lähed panka laenu võtma vms tehinguid tegema, valgustatakse kogu sinu fiantsajalugu, kontoseisud, raha väljavõtmised kasiinode kõrvalt jne panga poolt läbi. Samas ei saa sa selle kohta ühtegi teatist, ega infot et kas/kes ja miks seda tegi.
-----
Ehk lõppkokkuvõttes on Õiguskantsleri tulepunkt suunatud täiteregistri puudulikule implementatsioonile ja puuduvale põhimäärusele. Seda õigusega - niivõrd sensitiivne register peab olema läbipaistvalt juhitud, logitud jne. Seda rohkem paneb imestama pankade (eelkõige ühe panga, kellel rahapesutõkestamisega suuri probleeme olnud) minestamine - nad olid kõik ninapidi selle registri loomise juures, tegid liidestused, olid teadlikud kuidas RAB seda aastaid kasutas, liidestamise käigus kiitsid ju selle heaks ka nende enda juristid jne jne.
Jah, loomulikult saab ja peab ka RABi põhimäärust täpsustada. Kuid ei maksa endale luua naiivseid arvamusi, et rahapesu ja terrorirahastamist on võimalik efektiivselt teostada, tegemata (massilisi) päringuid teatistega seotud isikute kontodele. Ja nende tegevuste juba eos tõkestamine on meie kõigi huvides. Nii nagu politseil ei ole vaja võtta kohtu luba kiiruse mõõtmiseks, ei saa ka RAB oma tööd korraldada sel viisil, et seiskaks iga teatise puhul nädalateks-kuudeks tehingud, kuniks on "käsitsi" teinud päringud vajalikesse registritesse, veendunud tegelikes kasusaajates ja raha päritolus ning alles seejärel tehingu "vabastanud".