www.militaar.net

Kunnas muide arvab, et Venemaal on aega maailmavõimu taastamiseks kuskil 2030. aastani. Mina olen siia samasuguseid hinnanguid postitanud.

---

Stratfori analüüs 28.10.2016. Selle aasta alguses eelarvestati eeldusel, et naftahind on 50 USD, kuid juba esimese kuu järel kärbiti kõigi ministeeriumite eelarveid 10% ja sätiti eelarve ümber 40 USD peale tünnist. Septembris ja oktoobris lisati pensionäridele 2 miljardit USD ja sõjaväele 12, tuues defitsiidi 48 miljardi USD juurde. Rosnefti ja Bašnefti erastamisest loodetakse enne aasta lõppu teenida 17 miljardit (50,08% Bashneft müüdi Rosneftile 5,3 B eest ja 19,5% Rosnefti eest saadi 11,37 B, kokku 16,67 B - Kriku). Ülejäänud miinus kaetakse Reservfondist, kus on 32 B - kolmandik majanduslanguse eelsest (Siluanov: aasta lõpuks jääb järele 17 B - Kriku).

Järgmisest aastast alates tehakse jälle kolme aasta plaane (2017-2019), lähtudes 40 USD naftahinnast.


2015. aasta GDP on ca 25% väiksem kui eelmisel aastal, 2016. aastal oli sellega võrreldes väike langus.

Business Insider näitab niisugust kena graafikut naftahinna ja reservfondi kohta:

Selle järgi hakkasid reservid kuluma, kui naftahind langes alla 90 USD tünnilt.

Reserve peaks praegu olema suurusjärgus 379 B. 08.07.2016 hinnanti nende koosseisu järgnevalt:


Suurem jagu defitsiidist lastakse rahval inflatsiooni abil kinni maksta, reserve hoides:

Essentially, it does not really matter when Russia runs out of the Reserve Fund or National Wealth Fund, except for accounting and, probably, for psychological reasons as it might be easier to push through spending cuts. The deficit is being financed by the money press rather than by spending the country's foreign exchange, and it is bound to be inflationary.

Siin kirjutatakse, kui palju haiget võiks Lääs tegelikult Venemaa reservidele teha:

Yet, in today's electronic international finance, these reserves in foreign currencies are available only as long as their governments and central banks say so. Of the roughly $397 billion of FX reserves, $257 billion are in Western government securities, $66 billion in monetary gold, $64 billion in deposits and banknotes with Western central and commercial banks, and $10 billion with the IMF. Almost all of these holdings exist in electronic form only, in New York and other banking centers, under control of the U.S. and other Western central banks and governments. They can close access to these FX reserves at will.

Põhimõtteliselt on kõik Venemaa reservid Läänes hoiul nagu meie kütusevarugi.

Kriku kirjutas:Siin kirjutatakse, kui palju haiget võiks Lääs tegelikult Venemaa reservidele teha:

Yet, in today's electronic international finance, these reserves in foreign currencies are available only as long as their governments and central banks say so. Of the roughly $397 billion of FX reserves, $257 billion are in Western government securities, $66 billion in monetary gold, $64 billion in deposits and banknotes with Western central and commercial banks, and $10 billion with the IMF. Almost all of these holdings exist in electronic form only, in New York and other banking centers, under control of the U.S. and other Western central banks and governments. They can close access to these FX reserves at will.

Põhimõtteliselt on kõik Venemaa reservid Läänes hoiul nagu meie kütusevarugi.

Enamus neist reservidest on ju vaid virtuaalselt olemas ja minumeelest ei juhtu küll midagi katastroofilist kui nad äkki igavikku haihtuvad. Venemaa üritab maailmaturu hindadega opereerida kuid nii suure riigi puhul pole see otseselt vajalik. Kui raha otsa saab, siis pehmem variant on Argentiina tee - mitu korda see riik juba pankrotis olnud ongi ja alati on võlad korstnasse kirjutatud ning otsast peale alustatud. Võlausaldajatele öeldakse, et sry, raha pole ja mis nad ikka teha saavad. Varsti tulevad järgmised laenu pakkuma, ajendatuna inimlikust ahnusest ja riigi mastaapidest.

Karmim variant Putini jaoks on kunagise LAV-i rolli sattumine. Apartheidiaegne LAV oli maailmas täielik paariariik kuid omad sõbrad olid temalgi ning sarnaselt Venemaale ei olnud neilgi suurt midagi peale maavarade müüa. . Minu pilgu järgi said täiesti OK hakkama ja ilmselt ikka sanktsioonid tugevdavad riiki kuigi sanktsioonide kehtestajad lihtsameelselt vastupidist arvavad. Jamaks läks asi alles siis kui neegrid ka võimu ligi lasti ja demokraatiaga hakati jamama.

379 miljardit on Keskpanga reserv, see on rubla tagatis. Kui seda kasutada eelarveaukude lappimiseks, siis kukuks rubla sodiks (a la Venetsueela).

Hetkel kasutatakse eelarveaukude lappimiseks Reservfondi, milles oli novembri lõpus 31,3 miljardit dollarit. Järgmiseks lubatakse ette võtta Heaolufond aga mul on kuri kahtlus, et sellest fondist pole suurt midagi võtta, sest see koosneb ebalikviidsetest varadest. Muuhulgas on seal suur laen ja kapitali sissemakse sanktsioonide all olevale VEB pangale; laenud hädas olevatele Vene kommertspankadele; mingi 175 miljardi rublane asi, mille nime isegi ei juleta kirja panna; laenud suvalistele väikeettevõtetele; mingi riiklik eluasemelaenu keha jne.

Chupacabra kirjutas:379 miljardit on Keskpanga reserv, see on rubla tagatis. Kui seda kasutada eelarveaukude lappimiseks, siis kukuks rubla sodiks (a la Venetsueela).

Rubla sodikskukkumise kohta on paar huvitavat fakti.
Esimest korda hakati rublaga vabalt kauplema 01.11.1990 kui Gorba korraldusega said said juriidilised isikud loa osta valuutat kommertskursi alusel. 1 USD maksis siis 1,8 rubla. Ametlik kurss oli 1 USD = 0,55 rubla.
Kui arvestada sisse ka 1998.-nda aasta denominatsioon (kolme nulli kustutamine) siis on rubla 26 aastaga devalveerunud ca 34200 korda.

Rublal lastaksegi sodiks kukkuda. See otsustati juba 2014 lõpus ära, et tugiostudeks reserve rohkem ei põletata. Trükitatakse aga juurde ja las inflatsioon kappab. Mingil hetkel lõpetatakse rubla vaba konverteeritavus ära.

vanahalb kirjutas:Enamus neist reservidest on ju vaid virtuaalselt olemas ja minumeelest ei juhtu küll midagi katastroofilist kui nad äkki igavikku haihtuvad.

Kogu tänapäeva rahandus on virtuaalne.

Seni, kuni elektroonikat tuleb importida, on valutsi ka armee moderniseerimiseks vaja.

Rublal lastakse nõrgeneda, kuid sodiks kukkuda ei lasta. See põhjustaks ka Venetsueelaga sarnase rahvarahutuse.

Inflatsiooni vastu protestijate jaoks on Rahvuskaart.

Venetsueela rahutused ei ole inflatsiooni, vaid defitsiidi tagajärg, st. leivamässud. Suur riik nagu Venemaa või NSVL võib mõne aja toimida ka suletud süsteemina.

Aga üldiselt ma olen sinuga nõus. Enne lõpetatakse vaba kursiga valuutavahetus ära kui sodiks kukub. Igast kursid ja reitingud on nagunii fašistide vandenõu. Või juutide.

Chupacabra kirjutas:379 miljardit on Keskpanga reserv, see on rubla tagatis. Kui seda kasutada eelarveaukude lappimiseks, siis kukuks rubla sodiks (a la Venetsueela).

Ma saan aru, et neil on süsteem selline, et kõiki neid reserve haldab Keskpank, seega see Reservfond ja Heaolufond (kokku üle 100 miljr) on selle Venemaa kogureservide (379 miljr) osa. Põhimõtteliselt on nad kõik rubla tagatis, ehkki eelkõige lähevad käiku Keskpanga valuutavarud (vt rohelise vähenemist seal akf Kriku toodud graafikult, kui Venemaa kurssi stabilieeris 2014-2015 vahetusel!). Väga täpne on tähelepanek, et neid võib vähendada ainult teatud piirini ilma, et ruts kuristikku kukuks (kusjuures ega keegi täpselt ei tea, mis piirini - turgude käitumine pole täpselt prognoositav). Hüperinflatsioon nagu Zimbabves,tähendab ikka majandusele üsna lõppu. Isegi nõukaja lõpul polnud meil päris õiget hüperinflatsiooni, kus raha sisuliselt kaotab oma väärtust nii kiiresti, et seda ei kasutata enam maksevahendina. Rubla on langenud, aga sodiks kukkumine see ikka ei ole.
Jutt, aga et välismaised valitsused saaksid annuleerida või kinni pidada selle osa oma (elektroonilisel kujul olevast) valuutast ja väärtpaberitest, mis on venelaste käes - no ei ole tõsiseltvõetav. See põhjustaks üleilmse majanduskriisi. Külmutada saaks võib-olla selle 64 miljardit, mis on Lääne pankades. Ent seegi oleks väga sõjakuulutuse moodi.

Venemaa transpordi järelvalveamet Rostransnadzor viis eelmise aasta lõpus Lux Expressi busside seas ootamatu kontrolli ning leidis, et mitmel bussil on esiklaasis mõrad ning keelas nendega sõitmise.
http://www.fontanka.ru/2017/01/03/018/

Leedu julgeolekuameti juht Darius Jauniškis: ,,USA eriväelaste riiki toomine on karm vastus Venemaale, mis kinnitab, et NATO riigid ei lepi tema agressiooniga siin piirkonnas."
http://ru.delfi.lt/news/politics/litva- ... d=73343670

Konkurentsireeglite rikkumises süüdistatav Vene energiahiid Gazprom on esitanud 2016. aasta lõpus Brüsselile ettepanekud, millega üritab lõpetada viis aastat väldanud uurimist ning trahvist pääseda.
Euroopa Komisjon: ,,Oleme Gazpromilt pakkumise saanud ja kaalume seda põhjalikult."
Eesti konkurentsiameti direktor Märt Ots: ,,Antud asjaga tegeleb puhtalt Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat, nemad meiega oma menetlusinfot ei jaga. Meie ka kahjuks ei tea üldse, millised läbirääkimised toimuvad, millised ettepanekud on Gazprom teinud - see sõltub täiesti komisjonist. Brüssel pole Eesti seisukohta küsinud ja ta ei tea, kas seda kavatsetakse teha. Vastavalt regulatsioonile on see täiesti nende otsustada. Komisjonil on kaks võimalust - kas teha rikkumise korral trahv või lasta ettevõttel asjad korda teha ning trahvimisest loobuda. Balti riikide praegune olukord on viie või kümne aasta taguse ajaga võrreldes märksa parem, kuid komisjon saab menetluse lõpetada ainult juhul, kui asjad on korda tehtud ja rikkumist enam ei ole. Kui Gazprom peaks karistuseta pääsema, oleks see siiski ebaõiglane. Me oleme väljendanud oma seisukohta ja ka majandusministeerium on öelnud, et kuna on tegemist olnud ikkagi niivõrd suure rikkumisega ja olulise turujõu kasutamisega, siis kahtlemata tundub natuke kummaline, kui sellised asjad jäävad karistamata, sest kui me vaatame teisi sarnaseid juhtumeid, siis on ikka trahvitud. Küsimusi kindlasti tekib, kui asi lihtsalt ära lõpetatakse ja trahvi ei määrata."
Majandusministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman: ,,Ka ministeeriumis ei olda Gazpromi esitatud ettepanekutega kursis. Loomulikult nad konsulteerivad ja informeerivad meid nendest teemadest, aga hetkel ei ole küll sealt midagi tulnud. Eesti seisukoht olnud kogu aeg suuresti sama, et kui rikkumised on toime pandud, siis nende eest ka sanktsioneeritakse. Ma ei soovi spekuleerida, milline otsus võib Brüsselist tulla."
Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov: ,,Me ei ole endise omaniku lepingumuudatustega lähemalt kursis ega tea, kas silmas peetakse juba praeguseks tehtud muudatusi või on tegu uute mõtetega. Kahtlemata on ettevõtete-vahelise äri suhtes parem, kui kummalgi poolel mingeid trahve pole. Mõistlik, kui lepitakse kokku turu tingimustes, mis on kõikide jaoks sobivad ja aktsepteeritavad. Ega sellist asja ei pea tegema trahvidega - saab ka trahvideta, omavahel arutades."
Kas Gazpromi trahvita jätmine on mõistlik?
Kotov: ,,Trahv poleks tingimata vajalik. Ega turuolukord, mis siin oli, ei olnud ka ühele või teisele poole viltu, vabaturg toimis, turg Eestis toimis. Aastast 1998 on Eestis gaasiturg vaba olnud ja kes on tahtnud, on saanud gaasiturul toimetada. See vabadus on olemas olnud. Eesti Gaasi sisseostuhinnad on seotud Saksa gaasibörsiga Gazpool ning nad üritavad ka oma partneritele selgitada, et olukord on teistsugune ning imporditingimustes tuleb sellega arvestada. Hinnakujunduse aluseks on konkureerivate kütuste hinnad. Üheltpoolt on hindade aluseks kõik, mis on seotud naftatoodetega, ja uue nüansina konkureeriva gaasi hinnakujundus, selle aluseks on eelkõige Euroopa börside hinnad. Neid asju arvestatakse ja hetkel nende üle käivad ka läbirääkimised, kuidas seda kõige paremal moel lepingutes kajastada."
http://uudised.err.ee/v/majandus/1d70cc ... st-kusinud

Venemaal Ivangorodis tekkis Vene-Eesti piiril esmaspäeval piiriületusjärjekord, milles on üle 1000 auto, piiriületust tuleb oodata tunde.
Kingissepa tollipunkti operatiivkorrapidaja: ,,Pühade tõttu on piiriületust soovivate sõidukite hulk tavapärasest kordades suurem ning seetõttu on tekkinud ka järjekord."
Teisipäeval saab Venemaalt Eestisse piiri ületada viiel sõidurajal sõiduautoga ning kaks sõidurada on mõeldud bussidele ja veokitele.
Eesti tolliosakonna juhataja asetäitja Ants Kutti: ,,Juba 26. detsembril saabus Venemaalt Eestisse 759 sõidukit, 30. detsembril juba 1185 ning 2. jaanuaril 1310. Eesti poolel töötab kuus sõidurada ning igal rajal teenindatakse korraga kaht autot ning kui reisibusse pole, siis lastakse bussiradadelt läbi ka sõiduautosid."
Vastupidises suunas piiri ületamiseks järjekorda pole. Täna ootas piiril Eestisse pääsu mõnisada autot ja järjekord oli poolteist kilomeetrit pikk. Peamiselt seisid järjekorras Vene numbrimärkidega autod, mille vahel oli vaid mõni üksik Eesti masin. Ivangorodi poolel töötasid kõik viis läbipääsupunkti. Olukorda kontrollisid Venemaa piiril liikluspolitseinikud, kes olid - autol olnud kirjade järgi hinnates - pärit Peterburist, mitte Ivangorodist. Politseinikud seisid piiripunktist umbes 500 meetri kaugusel asuval ristmikul, kus neil oli ülevaade kogu mootorsõidukite järjekorrast. Ülekäiguraja juures oli naine, kes müüs sooje kooke ja teed. Tegu on Bakuust pärit Svetlanaga, kes kolis Ivangorodi 13 aasta eest ja müüb sellest ajast saadik alati ühes ja samas kohas koogikesi. Svetlana kinnitusel pole ta sellist järjekorda varem näinud. Naine juhtis tähelepanu ka olmeprobleemile: kui järjekorras ootavad inimesed tahavad teed juua, siis on ka tualette vaja. Venemaalt pärit turistid ütlesid, et nad on oodanud umbes tund aega ja kuigi nad ei tule Eestisse uut aastat vastu võtma esimest korda, siis sellist järjekorda ei mäleta varasematest aastatest nemadki.
http://uudised.err.ee/v/eesti/c279ff45- ... hande-auto
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76801022

Eesti statistikaamet: ,,Eelmise aasta esimesel poolaastal oli Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 000 tonni. Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni eelmise aasta esimese poolaastani vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60 protsendi. Sel perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40 protsenti ja väljavedu tolliladudest alla 10 protsendi kogu kaubaveost Venemaale. Venemaale eksporditava kauba kogusest veeti 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta esimese poolaastani üle poole maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud ning sellest tulenevalt on maanteetranspordil olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta esimesel poolaastal Venemaale viidud kaubast 53 protsenti on liikunud maantee-, 43 protsenti raudtee- ja vaid 3 protsenti meretranspordiga. Kahe protsendi kaubaveo puhul on transpordiliik määramata. Transiitkaubast veeti 2013. aastal 66 protsenti Venemaale mööda maanteed ning 32 protsenti mööda raudteed. 2016. aasta esimesel poolaastal veeti nii maanteed kui ka raudteed mööda sama palju kaupa. Maanteeveo kogused vähenesid 2014. aastal enam kui poole võrra ning see mõjutas kogu transiidi vähenemist. Enim väljaveetavateks transiitkauba artikliteks olid 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta esimese poolaastani kakao ja kakaotooted, plastid ja plasttooted. Maanteeveo vähenemist kauba transiitveol 2014. aasta esimeses pooles, mõjutas oluliselt mehaaniliste seadmete ning kakao ja kakaotoodete väljaveo vähenemine. 2015. aastal vähendas raudteetranspordi mahtu looduslike mineraalide ning sõidukite ja nende osade transiitveo kahanemine. Teisel kohal kaupade väljaveos Venemaale on eksport, mis moodustab kogu Venemaale veetavast brutokaubakogusest 22–40 protsenti. Eksport on sel perioodil kahanenud poole võrra ning 50 protsenti eksporditavate kaupade kogusest veeti Venemaale raudteed mööda. 2015. aasta esimese poole järsu vähenemise tõttu on 3,5 aasta jooksul kogu raudteeveo maht kahanenud üle 85 protsendi. Selle põhjuseks on looduslike mineraalide väljaveo oluline vähenemine alates 2015. aasta esimesest poolaastast. Ligi pool Venemaale eksporditavate kaupade brutokogusest veeti sihtkohta maanteetranspordiga. Samas on selle perioodi jooksul maanteed mööda Venemaale eksporditavad kaubakogused vähenenud üle 40 protsendi. Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80 protsenti, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60 protsenti ning veonduse ja laonduse sektoris üle 80 protsendi. Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72 protsenti kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta esimesel poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64 protsenti. Enim on eksport Venemaale vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on sel perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta esimesel poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta esimesel poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne–Virumaal. Tolliladude vaheline kaubandus on vaadeldaval perioodil kahanenud üle kahe korra, kuid kuna selle osatähtsus kogu väljaveos on olnud vaid 6–9 protsenti, siis ei ole see vähenemine kuigivõrd mõjutanud kauba koguväljavedu. Tolliladudest viiakse ligi 70 protsenti Venemaale väljaveetavast kaubast sihtkohta maanteed mööda ja ligi 30 protsenti raudteetranspordiga. Enim on tolliladudest kauba väljaveo vähenemist mõjutanud kautšuki ja kummitoodete vedu. Kogu kaubavahetuse kahanemist on mõjutanud Venemaa majanduslik olukord ja ostujõu vähenemine, rubla vahetuskursi langus, osaliste kehtestatud kaubanduspiirangud, aga samuti tihenenud konkurents riikide ja sadamate vahel kaubavoogude pärast. Andmed põhinevad kaupade brutokaalul, sest transiidi arvestuses netokaalu ega kaupade rahalist väärtust ei kajastata. Brutokaal on kauba mass koos pakendiga, välja arvatud konteinerid ja muu veokil kasutatav üle 1 kuupmeetri mahutavusega varustus. Tollideklaratsioonil on nii neto- kui ka brutokaal, kuid transiidi arvestuses kajastatakse vaid brutokaalu.
http://uudised.err.ee/v/majandus/1dc7d6 ... -protsendi

Leedu peaprokuratuur: ,,Endist Gruusia terroritõrjekeskuse juhi Zurab Maisuradzeti kriminaaljuurdluse tarbeks väljaandmise taotlus esitati poliitilistel põhjustel ja see on seotud Vene föderatsiooni välispoliitikaga Gruusia suhtes."
Leedu piirivalve pidas Maisuradze kinni 2. detsembril Vilniuse lennujaamas, kus selgus, et tegemist on rahvusvaheliselt tagaotsitava isikuga, keda seostatakse terrorismiga. Tagaotsitavaks kuulutati ta Venemaa algatusel. Mõni päev hiljem lasti Maisuradze väljaandmistaotluse menetlemise ajaks kautsjoni vastu vabaks. Gruusia kodanik Maisuradze saabus Leetu rahvusvahelise politseiassotsiatsiooni Leedu sektsiooni kutsel.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/a58b16 ... ja-andmast

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) president Sebastian Coe: ,,Venemaa on oma sportlasi alt vedanud. Süsteem, mis peaks sportlasi kaitsma, tegi neile hoopis kahju."
Olümpia eel venelastele saadetud juhiseid on nüüd uuendatud ning kõigil sportlastel on taas võimalik esitada taotlus neutraalse lipu all võistlemiseks. Selleks peavad nad IAAFile esitama oma varasemalt antud dopinguproovide kohta käivat informatsiooni, aga ka endaga seotud inimeste nimed, kes on varasemalt antidopingureegleid rikkunud.
http://sport.postimees.ee/3967391/venel ... t-toestada

NSVL-is ei olnud nähtavat inflatsiooni sel lihtsal põhjusel, et valuutavahetus oli kriminaalkaristuse ähvardusel riigi monopol. Riik kehtestas ebareaalselt kõrgeid, laest võetud kursse ja madalaid siseriiklikke hindu. Kohe, kui kursid-hinnad vabaks läksid, tuli ka inflatsioon. Rahatrükk pandi muidugi ka lõpus järjest suurema hooga käima.

Ma arvan, et kui augustiputši poleks olnud ja agoonia oleks pikem tulnud, oleksime hüperinflatsiooni ka ära näinud.

Muidugi ei ole ükski käsumajanduslik süsteem pikas plaanis jätkusuutlik, aga paarkümmend aastat vabalt.

Геополитическое наступление или хищнический грабеж арктических природных ресурсов “страной-бензоколонкой”?
31.12.2016 - 11:00
http://sprotyv.info/ru/news/kiev/geopol ... h-resursov

http://maailm.postimees.ee/3966865/kuel ... kaubanduse

Keegi täispikka saab?

Kriku kirjutas:NSVL-is ei olnud nähtavat inflatsiooni sel lihtsal põhjusel, et valuutavahetus oli kriminaalkaristuse ähvardusel riigi monopol. Riik kehtestas ebareaalselt kõrgeid, laest võetud kursse ja madalaid siseriiklikke hindu. Kohe, kui kursid-hinnad vabaks läksid, tuli ka inflatsioon. Rahatrükk pandi muidugi ka lõpus järjest suurema hooga käima.

Ma arvan, et kui augustiputši poleks olnud ja agoonia oleks pikem tulnud, oleksime hüperinflatsiooni ka ära näinud.

Muidugi ei ole ükski käsumajanduslik süsteem pikas plaanis jätkusuutlik, aga paarkümmend aastat vabalt.

Põhimõtteliselt juhtus nende administratiivsete-kriminaalkaristuslike otsuste tõttu see, et tekkis kaupade defitsiit, sest ametlik hind ei kujunenud enam nii kauba, kui raha nõudmise-pakkumise vahekorra järgi. Vabamajandus, mis ikka eksisteeris, kehtestas valuutale oma kursi, mis väljendus defitsiitsetele kaupadele kõrges hinnas. Majandusseadusi pikaajaliselt lollitada ei ole võimalik. Kogu N. Liit seisis majanduslikult üliodaval toormel ja toorme ekspordil. Kui on ikka ressursse palju, siis võib ju natuke aega ka lollust üleval pidada.