Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 11 Mai, 2025 13:43
Kirjutamata memuaare ENSV-st...Veel 80-ndail, kui Sõbramajas või LinnaKuldis oli pidu samaaegselt Ohvitseride Maja venediskoga, siis võis linna peal kuskil mõni "vägivaldne stõkovka" toimuda. Kettide ja mille kõigega veel. Mäletan, et kui ca83või84 käis Sõbramajas diskol teema, et "venelased kesklinnas laiavad jälle", siis Sõbramaja linnapoolse naabri aed kaotas suure osa oma lippidest ja "mingipoolriita" halgusid võeti kah kaasa, et venelasi tümitada. Praeguse Kaubamaja ja Vanemuise vahelise selle "võsastunud elukeskkonnapargi" alal toimus täies ulatuses suur lööming, kuhu miilits sisse ei läinud, vaid oma autodega oodati tiba kaugemal ja võeti järjest ära perimeetrile sattunuid

Mul oli uude kohta ümberkolides uues elukohas, 1974- nõukavägede väljaviimiseni, suur NA ohvitseride (korter)maja "tagaõues" ja kasvasin üles keskkonnas, kus vähemalt pooled lapsed, kellega väljas koos sai oldud või kokku sai puututud, olid venelased. Mängisin tatikana usinasti jalgpalli ja jäähokit, kus 70-80% olid trennides ja mänguväljakutel venelased. Sestap oli mul juba lapsena üsna varakult vene keel suus ja tundsin ka paljusid vene rahvusest kohalikke kaake. 80-datel olid jah nn "rahvustevahelised" tülid ja löömingud üsna tihti, eriti pubekaealiste seltskondade vahel (wiki jms defineerivad pubekaealised 11-19 vanustena). Kuna mul oli vene keel suus ja tundsin ka mõndasid vene pubekatest "kambapealikke" ("autoriteete"), siis saadeti mind tihti venelastega "läbirääkimistele", kui kambad jälle kusagil linna peal kokku said... üldjuhul sai asjad selgeks räägitud ja vaieldud, ning suuremaid lööminguid kodulinnas ei mäleta... tavaliselt oli teemaks kummastki kambast ühe tegelase omavahelise tüliga ja vahel siis lasti neil kahekesi omavahel ka asjad ära lahendada nii, et kambad seisid eemal ja vaatasid pealt, kuigi paljudel vbl rusikad sügelesid...
Aga me käisime 80-ndatel mõned korrad muuhulgas ka nt Tapa linnas "peol" (diskod ja videodiskod jms avatud üritused) ja ühel korral neist läks seal ka kohalike venelastega suuremaks lööminguks.
Pidu toimus Tapa raudteelaste klubis (suur saal) kus nüüd on vist Grossi kauplus. Üldiselt oli kirjutamata reegel toona, et "külalisesinejad" (võõrad peole tulnud) kohalikke neidiseid tantsitada ja seebitada ei tohtinud, muidu võis kohe mölluks minna. Seda teades läksime kaheksase seltskonnaga, "omad tantsutüdrukud" kaasas, kokku 4 poissi ja 4 tüdrukut. Silm pandi kohe saali sisenedes meile peale kui võõrastele ja üsna kohe tuldi ka vene rahvusest kohalike poolt "nokkima" ja küsimusi esitama. Ma seltskonnas ainsa korraliku venekeele oskajana siis sain kuidagi olukorrad maha rahustatud kuni peo lõpuni. Pidu lõppes vist 00:00 ja viimane buss millega Tapalt ära sai, väljus ka mäletamist mööda ~00:00. Seega hakkasime vähe varem juba klubist bussijaama poole oma seltskonnaga liikuma. Aga meile võttis sappa kohe 5-6 vene rahvusest jorssi, said meid kätte ja panid tee kinni. Üks meie pundi poiss oli prillidega, sellel löödi avapauguna kohe prillid otsa ette puruks. Edasi läks kohe pikema jututa rabelemiseks ja paar venelast võtsid välja kummivoolikutest isetehtud kumminuiad (voolikud olid mingit rauda täis topitud, et raskemad oleks) ja kasteedid (nõuka aja suurte siibrite/kraanide keeramispidemetest tehtud)
Plikad jooksid bussijaama minema, neid keegi kinni ei hoidnud. Bussi veel ees ei olnud.
Saime korraliku kooslepi (mina oma elu suurima). Mul siiamaani kasteedist jääv arm lõua all. Õnneks hambad jäid kõigil suhu ja terveks. Mõlemad silmad paistetasid järgmiseks päevaks tumesiniseks ja pidi "tikud vahele panema", et lahti püsiks...

Saime lõpuks kuidagi jooksu ja bussijaama/peatusesse. Buss sõitis just ette. Jooksime sitaste ja veristena bussi, bussijuht ei tahtnud peale võtta... seletasime läbisegi karjudes, et venelased tapavad meid kohe ära, kui ta meid bussi ei lase ja bussijuht lasi meid peale. Venelased tulid bussijaama järgi ja tahtsid meid bussist välja tarida. Bussijuht pani uksed kinni ja siis paar venda ähvardasid bussijuhti juhiukse taga, et kui see uksi lahti ei tee, saab ise ka kere peale ja teised kangutasid LAZ bussi reisijate uksi samal ajal lahti. Bussijuht pani käigu sisse ja sööstis minema, ning nii me pääsesime...

Toona oli ka "tavaks", et kui kusagil võõras linnas-alevis-alevikus kohalikelt tappa said, siis organiseeriti millalgi hiljem kättemaksuaktsiooniks suurem kamp ja mindi tagasi vastukaaluks/karistuseks "kohalikke peksma", aga meil sellist hullu ja lolli mõtet õnneks tookord pähe ei tulnud, et minna Tapale kohalikega uuesti kaklema. Küllap saime liiga kõvasti, et uuesti selle kordumist tahta...

Tallinnas sai ka pidudel käidud, aga seal nügimisest ja pusklemisest meil kordagi kaugemale asjad ei läinud. Ja võõras kohas hakkasid sulle turja ka kohalikud eestlased, mitte ainult venelased.... Kundas ühel koolipeol korra oli just vene rahvusest kohalikega mingi väiksem tõuklemine.
Üks kuum koht Tallinnas, kus ägedad peod olid, oli J. Tombi nimeline Kultuuripalee. Teine oli Keldrimäe kultuurimaja/rahvamaja. Tartus käis möll EPA ametiühingu klubis....

Sellised kenad lood siis.