Merevägi ja rannakaitse

[Mercurius]

Õhupallid
Samas: terve rannik on kõrgeid moblamaste täis.

[Kapten Trumm]

Siiamaani pole minu arust mitte keegi peale Trummi rääkinud Hamina hankimisest.
Mereväelased on seni rõhunud sellele, et olukorrateadlikuseks ei piisa ainult ühest vahendist - vaja on nii laevade, radarite kui ka lennuvahendite koordineeritud koostööd. Praegusel juhul on PPAl mingi võimekus olukorrateadlikuse vallas, kuid see ei moodusta sõjaolukorraks vajalikku tervikut. See kas raketid lastakse välja kaldalt või mõnelt laevalt on antud juhul juba delo tehniki.

Katsume mitte jamasse laskuda. Ma loen kaanest kaaneni läbi meie sõjandusajakirjanduse, kuna käib lihtsalt kodus mul.
MeV on nendel veergudel ammu visioneerinud taolist laadi alusest (õigemini koos miinitõrjevõimega).
Õigemini pole öeldud, et Hamina, kuid räägitud on selle taolisest laevast.
Kui sa nimetu pole lugenud või oled ignorantne ridadevahelise sisu osas, siis oma probleem.
Aga ära vähemalt siin kisa, et keegi pole rääkinud.

[Kapten Trumm]

Õhupallid

S-400 Suursaarel? Luureõhupallid (DA) olid külma sõja ajal nõuka PVO lemmiksihtmärk - lihtsalt tabatav (kui triivis tuletsooni) ja selle tabamine läks arvesse kui lahinguvõit - sestap jahiti hoolega.

Samas: terve rannik on kõrgeid moblamaste täis.

Juba soojem. Saaks veel liikuma kah.
http://www.pekkaniska.com/equipment/mob ... -1500-8.1/
Valmistoode (SAAB Giraffe) on vaid 13 m kõrge.

[Illike]

Vabandust, aga kas keegi seletaks ära kuidas selle NSM-i tulesabaga hakkama saab? Kas see paati ei põleta ära, või meeskonda? Ma kardan, et tekib teatud massierinevus raketi startides ja see kummipaat läheb lihtsalt ümber või põlema.

[Kapten Trumm]

Kummimadratsiks sildistamine on oma propagandistliku eesmärgi nähtavasti täitnud - inimesed omavad irreaalseid hirme

[tommy]

Vabandust, aga kas keegi seletaks ära kuidas selle NSM-i tulesabaga hakkama saab? Kas see paati ei põleta ära, või meeskonda? Ma kardan, et tekib teatud massierinevus raketi startides ja see kummipaat läheb lihtsalt ümber või põlema.

Kusagil juba vastati, et unusta füüsika ja loogika.

Samas, reaalses maailmas on meie rannikul dessanteerimisoperatsioonid täies hoos.
https://www.youtube.com/watch?v=-Fe3TXRvtmU

[Kapten Trumm]

Et asi oleks objektiivne, paneme siia lingi videole parimast meredessandist, mida Eesti MeV on ise maandanud.
Kogu liikumisvõimeliselt laevastikult tervelt 50 meest. 2013. aastal Kevadtormil. Tegelikult oli dessante KT2013 kaks - teine oli umbes samasuur ja see maandati kolme laeva abil Loksa sadama kaile. Kompanii on muidugi suur liialdus, 50 meest on tugevdatud jalaväerühm.
https://www.youtube.com/watch?v=nnckrjg1d3U
Ma ise arvan, et kaks BMP-d rannas oleks selle asja kurvalt ja kiirelt lõpetanud 30 mm kahurite tulega.
Seda video ei näita eriti, aga operatsiooni osa oli aeganõudev kohmitsemine ranna ligidal merel ümberlaadimisega paatidesse.
Rääkimata aeglasekäiguliste alustega tunde kestnud ülesõidust Tallinnast, relvastatuna 23 mm Sergeidega.
See pole mõeldud kuidagi naljana - kuskilt tuleb ju alustada, aga see on täna MeV vastava võime illustratsioon piltlikult ja arusaadavalt.
Märgin ka ära, et randa saamiseks oli siiski vaja "kummimadratseid", sest suure süvisega Sandownilt ei teleporteeru dessant ise randa.

[Lohetapja]

Katsume mitte jamasse laskuda. Ma loen kaanest kaaneni läbi meie sõjandusajakirjanduse, kuna käib lihtsalt kodus mul.
MeV on nendel veergudel ammu visioneerinud taolist laadi alusest (õigemini koos miinitõrjevõimega).
Õigemini pole öeldud, et Hamina, kuid räägitud on selle taolisest laevast.

Paluks seekord kinnitada oma väidet konkreetsete viidetega konkreetsetele "visioneerimistele".

[Poti soldat]

Kevadtormil sel aastal toimus poolakate NSM kaldasüsteemi paiskamine Saaremaale, mitu tundi kulus Kloogalt sinna jõudmiseks? Prognoosin, et oma positsioonil hommikul Kloogalt startides olid nad parimal juhul pärastlõunal. Selle ajaga ei pane venelased mitte ainult dessanti maha, vaid vallutavad juba päris palju ja kaevavad end silmini sisse kah.

Võttes aluseks NSMi ametliku 185 km laskeulatuse, siis see oleks piisav et Lihula kandist lasta nii Helsingit kui ka Ventspilsi, ehk kataks nii Eesti saared kui ka Tallinna ümbruse. Kui natuke ida poole sõita siis umbes Rapla kandis peaks Narva-Jõesuu laskeulatusse jõudma. Ehk dessandi tõrjumiseks ei peaks nende rakettide Saaremaale viimine üldse ilmtingimata vajalik olema. Muidu Saaremaa lääneservast saaks üldsegi Gotlandit lasta.

[Illike]

Kummimadratsiks sildistamine on oma propagandistliku eesmärgi nähtavasti täitnud - inimesed omavad irreaalseid hirme

Paraku räägid Sa ise mitte metallkerega alustest. Isegi Al valmistatud alus ei pea sellele tulemöllule vastu. Ja kuidas neid inimesi ikka kaitstakse?
Mis puutub meredessanti või BMP tulejõusse, siis ära usu igasuguseid ringvaateid a´la Teenin Nõukogude Liitu. Tegelk elu on natuke proosalisem.

[Kriku]

Samamoodi kasutas Trumm isegi eespool sõnu "kummipaat" ja "kummimadrats". Jah, jutumärkides (ei ole kindel, kas kõikidel juhtudel), aga selgemaks ta igatahes sellega midagi ei teinud.

[Ott Laanemets]

Nagu ma varem kirjutasin, aga mis ilmselgelt radarihorisondi varju jäi, on see, et merekaitse probleem on kompleksne ja sellele ei ole lihtsaid lahendusi. Paralleel ajaloost on ehk soomusmanöövri arendamine – tankid või lahingumasinad (esimesena)? Kuna üldised teadmised merest ja merekaitsest on äärmiselt kasinad, siis on kogu teema taustal hulk müüte, või püütakse neid kultiveerida. Näiteks:

1. Merekaitse ja/või mereolukorrateadlikkus ilma merel viibimata e laevadeta. See pole kahjuks võimalik – inimesed ei saa ilma laevata merel olla ja merd ei saa vallutada-okupeerida. Kuigi sõjapidamine merel on kontseptuaalselt erinev maasõjapidamisest (erinev eesmärk), on sõjapidamise üldine loogika sama. Maakeeli öeldes, ei tea et nt kompanii ülem saaks oma üksust juhtida oma kabinetist või väeosa territooriumilt lahkumata.

2. Korduvalt mainitakse PPA-d, kui teemaks on riigi sõjaline kaitse ja sõjaline mereolukorrateadlikkus. Nii 1. kui 2. JvBr-s on luurekompaniid, mille ülesandeks on umbes see sama, mida merel kutsutakse mereluureks (scouting) ja mereolukorrateadlikkuseks. Miks brigaadid selle asemel ei kasuta vastava politseiprefektuuri sinise vilkuriga sõidukeid…?

Need taktikalis-tehnilised mõttearendused on ühtpidi vahvad, aga Google’i, Wikipedia ja maa-usu abil neid päris ei lahenda ning need puudutavad koguprobleemi üht väikest tahku. Suurimaks väikeriigi merekaitse ülesandeks on ja jääb mereolukorrateadlikkuse loomine ja kohalolek. Ma tulistan puusalt, aga ca 90-95% igapäevasest ajast ja ülelpidamise ressursist kulub just nimelt kõige sellega seonduvale. Võrdluseks suurtest merevägedest: Falklandi sõja 100-päevasest lahingufaasist toimus tegelikku lahingut kokkuliidetuna vaid ca 3 tundi. Ehk siis, kui merekaitse peaks prioriteetsemaks muutuma, siis mereolukorrateadlikkus on esimene teema millega tegeleda. Rahustuseks, mõtlema peab tõesti ka sellele, et see ei jääks ainsaks trepiastmeks e et me ei teeks Läti Skrundat (kas merel, maal või õhus). St kõik arendused peavad olema samm-sammult edasi arendatavad.

[Longbowman]

Kamoon.
Uskumatu teema.
Laevad on lahedad, väga, aga raha ju pole isegi esmatähtsa maaväe jaoks õieti.
See laevasõprade jaur oleks justkui olukord, kus Tallinna keskmist palka saav isik (Eesti riik), kellel juba on (veidi liiga) suur maja kusagil Saku taga endise aianduskooperatiiv maadel (kasarmud on ok, isegi väga), liisib uut Passatit aga mitte Porshet (Pasi ja CV90 on, aga tanke ei ole ega tule niipea kui üldse).
Igasugu murutraktoreid jms imevigureid on õuele kokku ostetud (Javelinid-värgid).
Tegelt oleks nüüd naisele ka autot vaja (liikureid juurde, keskmaa jms) et see ka linna-poodi pääseks, aga selle asemel käivad neelud paadimessil nähtud imekauni mootorjahi järgi. Selgelt üle jõu nii soetus- kui ülalpidamiskulude järgi aga no krt, Rootsi sugulane eelmine kord ütles, et õigel mehel on oma paat ja leht ju kirjutas, et head ajad jätkuvad!
Nüüd mees kalkuleerib, et kas võtta risk, sest tööl läheb hetkel päris hästi või mis teha ...
Samas tuli eelmine kuu juba inkassolt kiri, et garaažiukse ja ajavärava automaatika järelmaksu graafiku teise kuu osamakse on tasumata ...

[Kapten Trumm]

Kummimadratsiks sildistamine on oma propagandistliku eesmärgi nähtavasti täitnud - inimesed omavad irreaalseid hirme

Paraku räägid Sa ise mitte metallkerega alustest. Isegi Al valmistatud alus ei pea sellele tulemöllule vastu. Ja kuidas neid inimesi ikka kaitstakse?
Mis puutub meredessanti või BMP tulejõusse, siis ära usu igasuguseid ringvaateid a´la Teenin Nõukogude Liitu. Tegelk elu on natuke proosalisem.

Sa pole vist ühte suuremat RIB alust oma silma näinud, kui väited sellised. Alumiiniumplekist lennukitelt lastakse rakette igapäevaselt, miks need alla ei kuku? Vastus on heitgaaside suunamine ja deflektorid. Inimesed asuvad siseruumides, mitte raketi taga. Soome Hamina-kaatrilt lendavad välja ruumist, mille seinad on klaasplastist. Tekil asuvate kontenerite puhul saab matsu endale konteiner, mis peab olema tulekindel.

Sellest Teenin NSVL. Lihtsalt maabumisoperatsioon, millega kaasnes ca tunnine viibimine kaldal asuvate potentsiaalsete relvade tuleulatuses, võib kergesti kaasa tuua selle, et selliselt paigal istuvad laevad saavad kiirelt pihta ja sellega on kogu üritus lörris. Seepärast tehakse taolisi ümberlaadimisi kaugel merel või sõidab maabumisalus otse randa, kiirus kaitseb. Ehk siis täna kasutatavad alused on taoliseks tegevuseks vähesobivad. 40 m suurusklassi laevale kuskil 2 km kauguselt BMP pardarelvast pihta saada pole teab mis kunst, kui sihtur vähegi koolitatud on.

[Kapten Trumm]

Samamoodi kasutas Trumm isegi eespool sõnu "kummipaat" ja "kummimadrats". Jah, jutumärkides (ei ole kindel, kas kõikidel juhtudel), aga selgemaks ta igatahes sellega midagi ei teinud.

Iga mereasjandust jagav inimene mõistab, et kui ma räägin "15-20 m RIB põhine raketikaater", siis selle all ei mõelda pealt lahtist lõbusõidualust, kus RPG-dega relvastatud meeskond end lainetel rappudes hammastega kinni hoiab, vaid sootuks tõsisemat alust, mida kummimadratsiks sildistada, mis lihtsalt näitab, et argumentatsiooniga on juba kitsaks läinud. Eelkõige tähendab see kinnist ehitust ja konstruktsiooni, mis võimaldab sinna paigutada raketiseadmed, mõningase pardarelvastuse ja rakettide asemele ka sõdurid kui vaja. Selles kontekstis hakata rääkima, kuidas pontoonid sulavad raketi heitgaasidest on kas asjatundmatu jama või arutelu teadlik eksitamine (nagu eksitatakse eespool "kummimadratsiga").

On võimalik, et taoline alus tuleb meil ise nullist luua (lähim taoline asi on soomlaste maabumisalused, kuhu mokaotsast lubatakse võimalust paigaldada raketid) ja selles ehk ongi see suur väljakutse.

Taoline "alus" (küll päästekaatri kujul) on muide saadaval ka Mereakadeemia simulatsioonikeskuses, mina olen sellega oma väikelaevajuhi eksamit sooritanud (ja ilmselt seal käivad MeV inimesed kah). Kahe vist 600 hj diiselmootoriga ja veepaiskuritega. Seal programmis on ka muide Combat Boat 90 olemas.