www.militaar.net

Väino kirjutas:Aga veneaegsed lõigud tuli ju kõik uuesti teha, vähemalt Tallinnast ida pool songiti ja tuuseldati tükk aega, enne kui tee sõidetavaks sai. See, mis enne olümpiat jõuti teha, oli ilmselt praeguste vene olümpiaehitiste "kvaliteediga".

Küsimus polnud mitte ainult kvaliteedis vaid ka suurenenud koormustes. Kui palju on koormused suurenenud? Sildade korral saan vastata - ja vastus annab ka põhjuse miks neid on remontimise asenel pigem asendatud: EW ajal oli koormuseks 17 tonnine teerull, kohe peale II MS 60 tonnine "roomiktraktor", 80-datest 80 tonnine "ratastraktor", praegu sõltuvalt sillast 120-360 tonnine eriveos. Teede osas nii drastilist muutust ei ole, kuid tegelikult on seal valdkonnas asi parasjagu hull. Nimelt on teatavasti meie teede 1 põhiprobleeme roopad - ja alati kui need avastatakse hakkab kisa naastrehvide kasutajate suunas.
Tegelikult - minge vaadake mõnda uut teelõiku, millel on ka sild - teel on roopad, sillal praktiliselt mitte. Minge vaadake Harku järge kõrval asuvat betoontee katselõiku või Peterburi maantee betoonosa - roopaid ei ole. Põhjus sellest et Eesti projekteerib oma teed (tee teatavasti koosneb eri kihtidest kokku pandud muldkehast mis tänapäeval on tihendatud liiv ja killustik, ning sellel asuvast mitmekihilisest asfaltkattest) endiselt mingite NSVL aegsete juhendite järgi ja tugevust tõstvate kihtide paksused on ~50% väiksemad kui nendes riikides kus teed ei lagune - (tee ka muidugi vastavalt odavam, remont see-eest kallim). Aga uut juhendit/normi/standardit, kasvõi arvutusmetoodikat ei ole isegi mitte silmapiiril.

ps. Hoiatus - kui sõidate suht hiljaaegu (1-2a?) valminud Tallinna ringtee lõigul Saku viaduktist Kanama suunas, siis järgige piirkiirust - 120-ga sõites (GPS) on Vääna jõe silla juures kogu muldkeha selliselt vajunud et võib rattad maast lahti võtta kui sillale sõidate.

Jätan veeganid kõrvale: kõrgtehnoloogiliste töökohtade, st suurt lisandväärtust tootvate töökohtade loomine, ei käi suure käraga, et nüüd teeme kallid töökohad. Need tselluloositehase töökohad poleks nii kallid midagi.

Aga vahe tuleb ikkagi mujalt. Võrreldes näiteks Estonian Celliga on maksustatava käibe vahe 40 korda(!). Suurus ja maht ON oluline.

Hispaanlaste serveripark Haapsalus, Krossi Andmeladude projekt, Apple serveripargi projekt Paldiskis, Tesla koostetehas - kus need kõik on? Pole vist mõtet teisele ringile minna, miskipärast ei õnnestu sellised asjad Eestis. Apple loobus väidetavalt kehva investeerimis- ja maksupoliitika tõttu. Serveripargid üldjuhul nõuavad jahedamat kliimat ja seepärast kerkivad need põhjapoole - Rootsi, Island jne. Tesla tehas juba Hiinas püsti.

Põhjus on lihtne. Kõik sellised ettevõtted soovivad eritingimusi. Kas siis soodsamaid makse, soodsamat elektrit vms. Ega need suurkorporatsioonid ei ole Iirimaale läinud lihtsalt toredate inimeste ja huvitava kliima pärast. Ja ega Euroopa Liit ilmaasjata ei mõtle välja uusi reegleid kuidas suurkorporatsioonide tegevust reguleerida.

Tuumajaama ehitamise usaldamine leedukatele mitte endale toob u.10 aasta pärast analooge mitteomavad elektrihinnad pärismaalastele.

Tänaseks pole enam suurt vahet vist, sest niikuinii ostame turu hinnaga. Meil võiks riik olla vähemalt osanik Leedu tuumajaama projektis. Sellisel juhul ei jääks me rahaliselt päris püksata kui põlevkivi ahju viskamine tuleb ära lõpetada.

riik (ühiskond) ei pea raha käskude järgi toimetama.

Ei pea. Aga kui tahab majanduslikult (ja ka muidu) elujõulisena püsida, siis ta ikkagi järgib turu soove.

Sama asja on võimalik täheldada ratase valitsuses- kui järgimine aasta Elronile rongid tellime (vaja oleks 10 tükki aga jutt käib kolmest!)
siis kui jumal annab, aastal 2020 tulevad.. Ja Tallinn-Tartu neljarealist ehitame nagu penskar hambaid, ikka üks külavahe korraga.

Ratase valitsus on puhas "peenhäälestajate" seltskond ehk mugavusvalitsus ehk eimillegitegijad.
Põhiline idee on vältida konflikte, ebapopulaarseid otsuseid ja kriitikat. See on näha ka KE sees, kuidas teatud järeleandmiste hinnaga hoitakse igasugu hüäänasid vakka.
Sattudes mugava majanduskonjunktuuri ajale, on vaja vaid raha kokku koguda ning vältida ebameeldivate asjade tegemist.
Kuigi jah, kui Kadri Simsoni taolised hakkavad midagi väga suure hooga reformima, oleks veel hullem - sestap "hea et niigi läits" on päris hea tulemus.

Antud tselluloositehase case oli lihtsalt üks tuntuim fakt selles mugavustegevuste reas. Eesti ettevõtjad teevad juba ammu isekeskis nalja - hea valitsus on see, kes midagi ei tee, sest see vähemalt ei sega neid, kes midagi teevad või teha üritavad.

gorilla kirjutas: Ma ei sa sust aru. Sul kammis suure vihaga sutsu ära vist.

oh ei ole mul mingit viha. ja loodetavasti päris lolliks pole ka veel läind.
avariisid ikka juhtub. kole kui keegi viga või päris otsa saab.
küllap juhtub õnnetusi ka nendel tänapäevastel teedel.
ja ilma mingit statistikat otsimata tundub mulle isiklike mälestuste põhjal, et vaevalt need veneaegsed 2 pluss 2 läbitud sõiduki või inimkilomeetri kohta ohtlikumad olid tavalistest teedest.
ka ilma tiluliluta tee kus kaks rida ühes suunas läeb, on olemuslikult ohutum kuna vastutulejaid pole ja aeglasematest möödumine on kordades lihtsam.
isegi piirkiirust tõstmata (ja lubatut eriliselt ületamata) saab kiiremini ja vähema stressiga sõidetud.

ma olen endiselt veendunud, et kraavide ja aedade ehitamisega tegeletakse kilekoti suuruse pärast. või siis lihtsalt priisatakse süüdimatult.

diesel kirjutas: oh ei ole mul mingit viha. ja loodetavasti päris lolliks pole ka veel läind.
avariisid ikka juhtub. kole kui keegi viga või päris otsa saab.
küllap juhtub õnnetusi ka nendel tänapäevastel teedel.
ja ilma mingit statistikat otsimata tundub mulle isiklike mälestuste põhjal, et vaevalt need veneaegsed 2 pluss 2 läbitud sõiduki või inimkilomeetri kohta ohtlikumad olid tavalistest teedest.
ka ilma tiluliluta tee kus kaks rida ühes suunas läeb, on olemuslikult ohutum kuna vastutulejaid pole ja aeglasematest möödumine on kordades lihtsam.
isegi piirkiirust tõstmata (ja lubatut eriliselt ületamata) saab kiiremini ja vähema stressiga sõidetud.

ma olen endiselt veendunud, et kraavide ja aedade ehitamisega tegeletakse kilekoti suuruse pärast. või siis lihtsalt priisatakse süüdimatult.

Kas siis terve Skandinaavia ja Lääne-Euroopa tegeleb teede ehitusel samasugust korruptsiooni mahitades? Kisub natuke liiga fantaasiaküllaseks. Nõuka ajaga võrreldes on nagu eespool juba mainiti ka liikluskoormus tohutult tõusnud.

välismaiseid kilekotte või muid põhjuseid kommenteerida ei oska.
soomes olen sõitnud üsna tulitera kaks pluss kaks tee peal, kus lihtsakoeline põdravõrk oli tee servas ja truupide-sildade kohal oli seda paksust rauast piiret pandud. tilu-lilu ei olnud.
saksamaal olen ühe korra elus käinud ja bussireisijana mingil kaks pluss kaks kiirteel sõitnud. seal oli samuti enam-vähem pidev loomavõrk. muud priiskamist meelde pole jäänud. samas see tee polnud uus.
kõneosav poliitik või ametnik põhjendab mistahes priiskamise ilusti ära. rahvas millegipärast kipub uskuma ja takka kiitma.

Meie vaesuse ringimustes tunduvadki sellised taristuprojektid priiskamisena (á la mida kõike oleks selle raha eest saanud muud teha...) mis mujal on tavaline reaalsus. Latti vist allapoole ka lasta ei saaks?

minuarust saaks lati kohe mõnuga allapoole lasta.
mingis raadiosaates kunagi räägiti, et kraavid-aiad-kogujateed-eritasandi ristmikud ja muu taoline maksab tublisti rohkem kui tee ise.

mingis raadiosaates kunagi räägiti, et kraavid-aiad-kogujateed-eritasandi ristmikud ja muu taoline maksab tublisti rohkem kui tee ise.

Eks ta vist nii ongi. Teekate ise (asfalt) ei ole teab mis kallis. Just see aluse tegemine on kulukas ja keeruline protsess. Ja kui see ei õnnestu, siis on terve tee hukas. Isiklikult pooldaksin 2+2 asemel lätlaste poolt kasutatavat varianti, kus kaherealisel teel on tehtud lihtsalt laiendatud teeääred. Kui väga vaja saab möödasõitusid nii ohutumalt teha, sest teised juhid saavad kaugemale serva võtta. Samas tee keerukus ei suurene, sest tegu on sisuliselt täiesti tavalise kaherealisega.

Ehk siis klassikaline probleem: kui tehtakse on häda, kui ei tehta on häda. Kui tehtakse rohkem, on priiskamine kui tehtakse vähem on üleperse tehtud ja pool oma tasku pandud kah nagunii. Varsti saavad vist need eurotoetused otsa ka mille eest neid suuremaid teede projekte rahastatakse.

diesel kirjutas:minuarust saaks lati kohe mõnuga allapoole lasta.
mingis raadiosaates kunagi räägiti, et kraavid-aiad-kogujateed-eritasandi ristmikud ja muu taoline maksab tublisti rohkem kui tee ise.

Ühel mu tuttaval kes elas maantee ääres plaaniti müratõrje ekraan paigaldada. Kuna plaan oli juba ammu sealt ära kolida siis ostis riik maja koos maaga ära ja maja läks lammutamisele - pidi odavam olema kui sadaviiskümmend meetrit plastmassist seina sinna ehitada.

Soomlastel on kohati tehtud laiemad sõiduread, kus siltidega õhutatakse juhte sõitma paremas ääres. Sisuliselt on tegemist kolmerealisega, kus keskmise rea suund muutub mitte märkide järgi, vaid vastavalt vajadusele. Neljakesi kõrvuti enam hästi ei mahu. Aga Eesti liikluskultuuri arvestades see variant meile vist ei sobi.
Kui ehitaks suuremad teed 2+2 variandis esialgu ilma lisaeffektideta ja hiljem võimaluse ning vajaduse korral lisaks need juurde. Võrkaeda ja müratõket saab hiljem lisada, üle magistraali minevaid viadukte ka, mõni vasak- (tagasi-)pöördekoht muutub siis kasutuks, aga need vast ei ole väga kulukad.

Väino kirjutas:... Võrkaeda ja müratõket saab hiljem lisada, üle magistraali minevaid viadukte ka, mõni vasak- (tagasi-)pöördekoht muutub siis kasutuks, aga need vast ei ole väga kulukad.

Kui sa ise elaks sellise magistraali kõrval, küllap naudiks müra ja vingu? Aega ju on...
Müratõkkesein tekitab üldiselt ka väikese õhutakistuse, mis aitab tuulel vingu kõrvale puhuda. Eks akf Sci oskab vast paremini selgitada.
Meie oma sillaehituse spetsialist suudab meile lühidalt selgitada hinnavahet juhul kui 4-realise ehituse käigus tehakse viadukt vs. viadukti hakatakse tegema mõni aasta peale magistraali valmimist, kui liiklus juba peal.
Ette tänulik. (see ei ole iroonia, mina tõesti ei tea )

Minu jaoks on segane, kuidas saab dotatsioonidest elav riigifirma kasumis olla? Liialt suured dotatsioonid?

"2017. aasta majandusaasta aruandes kirjutas TS Laevad, et aasta müügitulu oli 27,1 miljonit eurot, millest on piletimüügi osa ligi 10,8 miljonit ja riigi antav dotatsioon 15,8 miljonit eurot. Firma tööjõukulu oli aruande järgi 5,3 miljonit eurot ja aasta lõpuga töötas ettevõttes 129 inimest.

Pärast tulude-kulude kokkulöömist teenis firma 2,4 miljonit eurot puhaskasumit."
https://www.saartehaal.ee/2018/11/14/ts ... ndamiseks/

Minu jaoks on segane, kuidas saab dotatsioonidest elav riigifirma kasumis olla? Liialt suured dotatsioonid?

Pole hullu see raha tuleb hilem riigieelarvesse tagasi, aga eelmise operaatoriga oli nii, et rasvase kasumi said firmad kes vahendasid laevade rendilepinguid saarte ja mandri vaheliste liinidel opereerivale firmale. Too firma oli kogu aeg pankroti äärel ja peale lepingute kadumist nii ka on juhtumas;
https://www.err.ee/876652/kohus-otsusta ... el-nadalal
Püütakse pankrotiavalduse sisse andmisega teistele omanikele kuuluvad firmasid rahast ilma jätta?
Siia otsa omaniku jutt, et pankrott normaalne asi ja tuleks rohkemgi teha!
https://www.err.ee/876743/pikk-intervju ... ks-ari-osa