Veebruari alguses: 5,6 protsenti.
Veebruari keskel: 12,9 protsenti.
Veebruari lõpus: 25 protsenti.
Need arvud näitavad, kuidas kasvas veebruaris Suurbritannia (ka briti, UK) tüve esinemine koroonaproovides.
„Briti tüvi on nagu vähkkasvaja, mis võtab võimu ja teistele tüvedele ruumi ei jäta,“ räägib tüvest molekulaarbioloog Irja Lutsar. Suurbritannias enam muud tüve peaaegu ei levigi.
Briti tüve kasvu ei varjata avalikkuse eest. Terviseameti juht Üllar Lanno esitleb sarnaseid arve veebruari lõpus ja märtsi alguses Terviseameti pressikonverentsidel.
Nakatumised kasvavad Eestis rekordtempos, vaid Soomes on näha sarnast trendi (seal möllab seesama briti tüvi).
„Olukord on ülikriitiline,“ kõneleb Lanno veebruari lõpus.
Mitte keegi aga ei hoiata, et just briti tüvi toobki meile aina tumedama tuleviku. „Selle (nakkuse kasvu – EE) taga on ikkagi meie inimeste endi käitumine,“ leiab Lanno.
OLI LIIGA TAGASIHOIDLIK: „Võib-olla tõesti olen valitsusele vähe briti tüve olulisust rõhutanud,“ tunnistab teadusnõukogu juht Irja Lutsar.
OLI LIIGA TAGASIHOIDLIK: „Võib-olla tõesti olen valitsusele vähe briti tüve olulisust rõhutanud,“ tunnistab teadusnõukogu juht Irja Lutsar.FOTO: TIIT BLAAT
Ka teadusnõukoda näib olevat seisukohal, et pole vahet, mis tüvi Maarjamaal möllab, sest üsna lõtvadest piirangute ja nendegi eiramise tõttu pole olukorra paranemist näha.
Eesti teeb kõik justkui õigesti: uusi tüvesid analüüsitakse, statistikat näevad nii Terviseamet kui valitsus. Ometi ei jõua Terviseamet ega ka teadusnõukogu, kelle juht Irja Lutsar neid andmeid teab, veebruaris järeldusele, et Eesti peaks briti tüve suhtes eriti ettevaatlik olema.
Kuidas see kõik nii minna sai? Tundub, et hoiatussüsteem oli vildakas.
Uus tüvi saabub Londoni lennukiga
Jaanuari alguses maandub Tallinna lennuväljal lend Suurbritanniast, Londonist. Jõulude eel sai selgeks, et Suurbritannia rahva seas levib ulatuslikult koroonaviiruse selgelt teistest eristuv agressiivne variant, teadusliku nimega B.1.1.7.
See tekitab ärevust, keegi ei taha järgmist kohutavat koroonalainet.
Viroloog Andres Merits ütleb, et enam pole lendude sulgemisel vähimatki mõtet. Tüvi, mis ringleb juba kolm kuud, on ammu üle Euroopa levinud.
Nõnda ongi.
„Briti tüvi on nagu vähkkasvaja, mis võtab võimu ja teistele tüvedele ruumi ei jäta.“
Irja Lutsar
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) annab seetõttu kõigile Euroopa riikidele korralduse eri tüvede levikut uurima hakata. Irja Lutsari meeskond sobrab esialgu läbi Eestis 2020. aastal geenreastatud koroonaproovid (neid on umbes 300) – UK tüve seal ei leita. Siiski otsustatakse Terviseametiga, et kõik välismaalt tulnud positiivsete proovide viirused tuleb üle analüüsida ehk sekveneerida, et näha, kas siia levib n-ö võõrtüve. Kõik Inglismaalt Eestisse tulnud annavad proovi.
Mõned päevad pärast proovide saabumist Tartusse saab Lutsar teada, et neist kolm on nn UK-tüvega viirus. Ta helistab kohe, õhtul kell 20.30 Terviseameti peadirektori asetätitjale Mari-Ann Härmale, kes omakorda teavitab asjaosalisi, kes pidanuks karantiinis istuma. „Selgus, et mõned olid vahepeal jõudnud sünnipäevadel käia,“ jagab Lutsar oma nördimust. Nende lähikontaktsetele saab Terviseamet siiski käpa peale.
Teadlaste tellimus hilineb kolm nädalat
7. jaanuaril eraldab haridus- ja teadusminister Jaak Aab Irja Lutsari juhitud uurimisrühmale 400 000 eurot, et teadlased tegeleks sekveneerimisega. (Lutsari meeskond asunuks asjaga tegelema ka juhul, kui Lutsar poleks teadusnõukogu juht.) Plaan on uurida koroonaviiruse geene.
„Projektist saadav info on aegkriitiline nii terviseametile, COVID-19 teadusnõukojale kui valitsusele nakkuskollete tuvastamiseks ja tõenduspõhiste riiklike piirangute rakendamiseks COVID-19 epideemia ohjeldamisel,“ ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik. 2020. aastal sekveneeris Eesti umbes 300 proovi (läbi tuli aga töötada üle 7000 proovi). See pole Lutsari töörühmale võõras ülesanne.
Uuringu käima panek aga takerdub seekord, sest koroonaviiruse analüüsiks mõeldud Illumina komplektid, mis pidanuks kohale jõudma kolme päevaga, jõuavad Tartusse alles kolm nädalat hiljem. Seni kasutatakse sekveneerimiseks teist meetodit. (Lutsar meenutab, et pisikese Eesti tellimustega on aastate jooksul olnud korduvalt probleeme, kord maandusid laborivahendid Poola lennukiga Ülemiste järves, pandeemia ajal aga on sellised hilinemised eriti valulikud.)
EDASTAS POMMUUDISE: Peaminister Kaja Kallas andis esmaspäeval teada, et värskete briti tüve leviku teabe tõttu tuleb kärmelt karmid piirangud kehtestada.
EDASTAS POMMUUDISE: Peaminister Kaja Kallas andis esmaspäeval teada, et värskete briti tüve leviku teabe tõttu tuleb kärmelt karmid piirangud kehtestada.FOTO: ILMAR SAABAS
Koostööd tehakse genoomika instituudiga, kus sekveneerimine toimub. Esialgu võtab uurimisrühmal palju aega, et sortida välja 300 sekveneerimiseks sobivat proovi. Keskmiselt 40 protsenti proovidest selleks ei kõlba.
Hiljuti suunati proovide ettevalmistuse töölõik samuti genoomika instituudi inimestele. Koroonaproovid kui riiklikult oluline töö lastakse järjekorras ette. „Isegi laborijuhataja pipeteerib,“ ütleb instituudi asedirektor Lili Milani.
Eesti andmete kohal laiub hall laik
Viimased kolm-neli nädalat on protsess töötanud hästi, tõdeb Lutsar. Igal teisipäeval esitab uurimisrühm tulemused Terviseametile, kes jagab neid omakorda ECDCga. Veebruari keskpaigas avaldatud ECDC raportis on aga Eesti andmete kohal koos Bulgaaria ja Horvaatiaga hall laik: no data. Terviseamet ütleb, et andmed on saadetud, ja on uurinud, milles on probleem.
Ohtlikel tüvedel peabki silma peal hoidma Terviseamet, kes omakorda saadab ECDCsse analüüsimiseks igal teisipäeval veel 200 proovi lisaks. Neist kahest uuringust saabki kokku Eesti UK jm tüvede ülevaade. Ühtekokku saadetakse analüüsimiseks nädalas ligi 500 proovi, aga reaalselt sekveneeritakse oluliselt väiksem hulk: aasta algusest alla 1200. ECDC hindab, et see on küll piisav kogus, et saada teavet ringlevatest tüvedest, kuid ebapiisav selleks, et jälgida tüvede leviku trende. Lutsari sõnul esitab uurimisrühm täpselt selliseid raporteid, nagu Terviseamet küsib.
Halb avastus Suurbritannias
Viiruse tüvede kohta info saamine on epideemia olukorras hädavajalik. Viirused muteeruvad pisut igal paljunemisel, vahel harva ei ole mutatsioonid edukad ja kahjustavad viirust, enamasti aga aitavad tal paremini levida ja paljuneda. Mõni mutatsioon osutub nõnda edukaks, et hakkab teiste üle domineerima.
Suurbritannia teadlased märkasidki eelmise aasta lõpus ühes piirkonnas äkilist haigestumise kasvu ning otsisid põhjust viiruse genoomist. Selgus, et seal domineeris mutatsioon, mis levib varasematest variantidest kiiremini. Ta suudab end inimeses ohtralt paljundada ja seetõttu ka kiiremini levida. Eri andmed räägivad 30–70 protsenti kiiremast levikust, või isegi veel kiiremast.
Andres Merits leiab, et kui tüvi on juba levinud 50 protsenti või enam, pole enam karta, et nakkuskordaja R väga palju ülespoole roniks.
Kuigi UK tüvi ei ole ilmselt tapvam, tähendab rohkem nakatunuid rohkem haigeid inimesi ja suuremat koormust meditsiinisüsteemile.
Ainus võimalus viiruse leviku kiireks alla surumiseks on ranged piirangud. Suurbritannia kogemus ütleb, et sulgeda tuleb ka koolid. Suuremas plaanis tuleb tekkinud tüvesid jälgida, et ka vaktsiine selle järgi sättida ja märgata võimalikke uusi gruppe, kes haigusse nakatuvad.
Alles eelmisel nädalal hakati uurima Saaremaad
Aasta alguses oli UK-tüvega seotud juhtumeid vähe, keskenduti riiki tulijatele ja nii saadigi ilmselt piisavalt adekvaatne pilt Eestis olevast UK tüvest. Lisaks palus Terviseamet analüüsida mõningaid teistest eristuvaid koldeid ja proove inimestelt, kes on nakatunud pärast vaktsineerimist.
Veebruari teiseks pooleks, kui ECDC analüüsitud tulemused näitasid UK tüve levimiseks 13 protsenti, oli kohaliku levikuga juhtumeid juba sissetoodutest enam.
Alles eelmisel nädalal otsustasid Terviseamet ja TÜ uurimisgrupp, et tüvesid tuleks otsida ka geograafilise täpsusega. Näiteks Saaremaalt, kus nakatumised on eelmise aastaga sarnaselt püstloodis kasvanud. Lääne-Virumaal lisandus veebruari lõpus nädalaga lausa 64 protsenti nakatunuid.
P
PÜÜAVAD KOHANEDA: Tüvede sekveneerimist on püütud kohandada vastavalt olukorrale, eelmisel nädalal alustati geograafiliste andmete kogumisega, räägib Hanna Sepp Terviseametist. Kriitikud ütlevad, et alustati hilja.FOTO: MADIS KALLAS
Esimesed tulemused on käes: mõned proovid, mis Saaremaal ja Rakvere haiglas võeti, ei näita UK tüve levikut. Üldiselt siiski on UK tüve levikut näha seal, kus on nakatumine suur: Harjumaal ja Ida-Virumaal.
Lutsar ütleb: ei ole mõtet sekveneerida tuhandeid proove, vaid oluline on koostada tark valim. Hanna Sepp Terviseametist selgitab: geograafilise uurimisega alustati alles eelmisel nädalal seetõttu, et varem ei olnud UK tüve levik nii laialdane. Esmaspäeva õhtul kordas ta päeval pressikonverentsil öeldut: „Tüvi on levinud, aga ei saa öelda, et ta domineeriks.“
Domineerimine algab siis, kui UK tüvi moodustab vähemalt poole nakatumistest.
Nõukoda ei rõhutanud ohtu piisavalt
Ükskõik kas küsida teadusnõukoja liikmetelt või Terviseametilt, kinnitatakse, et briti tüvi on kindlasti probleem ning et see suudab enda levikut nädalaga kahekordistada. Merits ja akadeemik Krista Fischer kinnitavad, et kindlasti oli tüve levik arutlusel ka teadusnõukojas. Nii nõukojast kui ka Terviseameti iganädalastest ülevaadetest pidi tema levikust teadma ka valitsus.
2. märtsil ütles teadusnõukogu valitsusele, et UK tüve levik on umbes 13 protsenti. Praeguseks paistab, et see ei olnud tõsi või on tüvi teinud väga suure hüppe.
23. veebruaril nõukoda levivaid tüvesid ei maininud. „Võib-olla tõesti olen valitsusele vähe briti tüve olulisust rõhutanud,“ tunnistab Lutsar.
Tema ja Merits märgivad, et briti tüvi oli siiski üks aspektidest, mis pani 23. veebruaril soovitama piiranguid karmistama. Ja uuesti soovitama neid 2. märtsil.
„Näeme, et kohaliku levikuga tüvede osakaal suureneb. Praegused meetmed ei aita, nakatumine kasvab jõudsalt. Selle põhjuseks on ennekõike inimeste käitumine,“ tegi Lutsar kokkuvõtte enne Synlabi uuringu tulemusi.
Pommuudis Synlabilt
Pühapäeva õhtul said Synlabi Tallinna laboris tehtud uuringu tulemustest teada nii valitsus kui ka teadusnõukoda. Tulemus oli šokeeriv.
Synlab uuris kõiki eelmise nädala positiivseid koroonaproove. Selgus, et nende seas on umbes kolm neljandikku selliseid, millel olemas probleemsete tüvede (UK, Brasiilia, LAV) tunnused. Nendest, ühe päeva umbes 1000 proovi seast valiti omakorda juhuslikud 115. Analüüs näitas, et 115st peaaegu kõik ehk 98% proovidest olid UK tüvega.
Need proovid lähevad täiendavale sekveneerimisele. Enne seda on vara lõplikke järeldusi teha, tõdevad osapooled.
MIDAGI HEAD SELLES HALVAS OLUKORRAS: Viroloog Andres Merits järeldab, et viirusepuhangu tipp võib olla saavutatud.FOTO: ARGO INGVER
Andres Merits järeldab pommuudisest positiivset. Kui tüvi on juba levinud 50 protsenti või enam, pole enam karta, et nakkuskordaja R väga palju ülespoole roniks. See tähendab, et võime nakatumiste poolest olla laineharjal või isegi sellest peagi üle liikumas. Eesti viimase aja kuulsaim viroloog ütleb: „Nüüd tuleb R saada 1,2 pealt 0,8-le ja see on kindlasti rangete piirangutega tehtav. Nagu ka haigusega on täpse diagnoosi teadmine õige ravi eelduseks.“
Napilt enne lehe trükki minekut püüab Terviseamet Delfile antud kommentaaris lükata ümber Synlabi uuringu tulemusi öeldes, et need on liiga uljad. Samal ajal aga avaldab, et ka nende tellitud uuring näitab taas viiruse kasvu, eelmise nädalaga võrreldes umbes 7 protsenti.
Samas kommentaaris kinnitab isegi Lutsari kolleeg Radko Avi, et TÜs tehtud analüüside põhjal on näha tüve osakaalu märtsi alguseks 65%.
kas praegune võimuliit on siis nii ebapädev et ei tule toime antud olukorras? (Vahet pole kes või mis selle põhjustas) Mis sa sinna ronid kui hakkama ei saa.