www.militaar.net

Teisipäeval kindralitele peetud kõnes kuulutas Putin, et sõja eesmärgid jäävad püsima. „Me ei anna ära seda, mis on meie oma“. Ametnikud USAst, Venemaalt ja mujaltki väidavad aga The New York Timesile, et diplomaatia telgitagustes esinevat Kreml hoopis teistsuguse sõnumiga: Venemaa on valmis minema kokkuleppele.

Ajaleht kirjutab, et Venemaa diktaator on andnud vähemalt septembrist saadik vahendajate kaudu märku, et on avatud relvarahule Ukrainas, mis külmutaks konflikti praegustes piirides. Signaalid Kremli dialoogivalmiduse kohta on jõudnud lääne ametnikeni mitmete kanalite kaudu, sh välisriikide valitsuste kaudu, kellel on sidemed nii USA kui Venemaaga, väidab The New York Times. USA ametnike väitel avaldas Putin tegelikult ka aasta varem, 2022. aasta sügisel valmisolekut relvarahu sõlmimiseks. Toona teatanud Kreml, et on Venemaa vallutatud territooriumiga rahul. Allikate hinnangul on Putini lähenemine sõjale oportunistlik ja improviseeriv. Kui avalikkuse ees on tema retoorika sõjakas, siis suletud uste taga avaldavat Putin soovi kuulutada välja võit ning minna eluga edasi.

„Nad ütlevad: Oleme valmis pidama läbirääkimisi relvarahu üle,“ väitis üks kõrge rahvusvaheline ametnik, kes kohtus Venemaa diplomaatidega tänavu sügisel. „Nad tahavad lahinguväljal jääda sinna, kus nad on.“ „Ta (Putin -toim) on tõepoolest valmis praeguste positsioonide juures peatuma,“ kinnitas The New York Timesile ka üks Venemaa endine kõrge ametnik. „Aga ta ei taha mitte ühegi meetri võrra taganeda.“ Allikate sõnul näeb Putin just nüüd soodsat hetke vaherahu lauale toomiseks: lahinguväljal on suuresti ummikseis, lääne toetus Ukrainale ei ole enam nii kindel kui varem ning alates 7. oktoobrist nõuab maailma tähelepanu veel üks konflikt – Iisraeli sõda Gazat valitseva Hamasi vastu. Vene ametnikud märkisid, et Putini propaganda võib status quo hõlpsasti võiduks pöörata, tähistades maismaakoridori Krimmi ning ülistades sõjaväge, mis suutis vastu pidada lääneriikide poolt relvastatud Ukraina vastupealetungile ja annekteerida suure tüki Ukraina territooriumist.

USA ametnikud rääkisid ajalehele, et näevad Putini positsioonis nihet, märkides, et ta ei nõua enam Zelenskõi valitsuse lahkumist. Nad ütlesid, et Putini õhutatava relvarahu puhul säiliks suveräänne Ukraina, mille pealinnaks on Kiiev, ent ligi 20% riigi territooriumist jääks Venemaa kontrolli alla. Nad lisasid, et kuigi Putin annab märku, et on tehinguks valmis, ootab ta siiski konkreetsemat pakkumist. Võimaliku komistuskivina nähakse Putini põikpäisust nõudmises, et Ukraina peab loobuma NATOga liitumisest.

.... Venemaa on valmis minema kokkuleppele.

Mõlemad režiimid võitlevad oma olemasolu eest.

Poliitiliselt on mure selles, et Putin ei lähe läbirääkimistele enne, kui näeb, kes on USA järgmine president.
Putin ei ole teinud ühtegi viidet (võimalike) läbirääkimiste alustamisest.

New York Times avaldab põhimõtteliselt uue narratiivi: Ukraina ei vaja Putini alistamiseks kogu oma territooriumi

Ilmselt möödub järgmine aasta otsingutega, kuidas formuleerida, tähistada ja vormistada võitu Venemaa üle ilma tegeliku võiduta ja kuidas veenda selles kõiki, sealhulgas ka venelasi

Fucs kirjutas: ↑06 Jaan, 2024 14:50 Kui VF vaherahukõnelusi ja hingetõmbeaega välja ei pressi, siis läheb kogu aur ja olemasolevad vahendid rindele. Lõpuks ka viimane kopikas (всё для фронта), kui enam muud moodi ei saa, sest VF lihtsalt ei füüsiliselt ega mentaalselt "ei saa kaotada" s.t. VF ei näe võimalust, kuidas kaotust oleks võimalik "ära seedida".... ja kusagil seal vahepeal "kogu aurust ja olemasolevatest vahenditest" kuni "viimase kopikani" hakkab IMHO asju juhtuma.

Siinkohal muidugi vajaks ära defineerimist "mis on VF jaoks kaotus" ja "mis veel ei ole".
Seda on raske teha, sest erineval ajahetkel võivad need asuda erinevas kohas ajaskaalal, olenevalt olukorrast.
Tambovi konstantiks on siin lisaks nii võimuladviku, oligarhide kui rahva "taluvuspiir" tänases VF-s.

kalvis kirjutas: ↑07 Jaan, 2024 7:39

Fucs kirjutas: ↑06 Jaan, 2024 14:50 Kui VF vaherahukõnelusi ja hingetõmbeaega välja ei pressi, siis läheb kogu aur ja olemasolevad vahendid rindele. Lõpuks ka viimane kopikas (всё для фронта), kui enam muud moodi ei saa, sest VF lihtsalt ei füüsiliselt ega mentaalselt "ei saa kaotada" s.t. VF ei näe võimalust, kuidas kaotust oleks võimalik "ära seedida".... ja kusagil seal vahepeal "kogu aurust ja olemasolevatest vahenditest" kuni "viimase kopikani" hakkab IMHO asju juhtuma.

Siinkohal muidugi vajaks ära defineerimist "mis on VF jaoks kaotus" ja "mis veel ei ole".
Seda on raske teha, sest erineval ajahetkel võivad need asuda erinevas kohas ajaskaalal, olenevalt olukorrast.
Tambovi konstantiks on siin lisaks nii võimuladviku, oligarhide kui rahva "taluvuspiir" tänases VF-s.

Võidu on orkid ära defineerinud - selleks on tänane rindejoon. Ka kõige paadunum ork oleks sõja lõpuga kohe nõus kui see juhtuks.