www.militaar.net

mis vast soomuse ja tulejõu poolest ei jää alla vanema põlvkonna tankidele nagu T55 näiteks

Jääb küll - kuid väljaõppelisel eesmärgil pole see oluline. Cv90 mass, erisurve jne võimaldavad temaga jäljendada sõjajärgse 2 põlvkonna kergemaid tanke.
Nüüd aga selle õnnetu T-55 kaitseks paar sõna, mis näib siin olevat kui viletsa tanki etalon.
T-55 ületab soomuskaitses nii M60 kui Leopard1 (jutt mõistagi ilma lisasoomuseta, "plank" masinatest).
Kui Abramsi ja Leopard 2 ilmumiseni oli jooksis lääne tankiehitus venelaste sabas 5-10 a mahajäämusega.
Järgi võttis Lääs kuskil 80ndate keskpaigaks. T-64 võeti relvastusse 1964 ja T-72 1973.
M1 Abrams võeti 1980 ja Leopard 2 1979.

T-54/55/62 tankide tõsisema kasutuse suurim takistus on täna varuosade puudus, lihtsalt ei toodeta enam.
Võib-olla siin on Leopard 1 ja M60 paremas seisus (eks nende kasutajate käest ka kooritakse mis kole juppide eest).

Esimese sõjajärgse põlvkonna tanke (T-55, Leopard 1, M60) pole erilist pointi osta, sest teise põlvkonna tankid (nt T-72) on suhteliselt odavad ja nende taktikalis-tehnilised näitajad ületavad esimese põlvkonna omi mäekõrguselt, soomus on vähemalt poole paksem (Leopardil lausa kordi paksem) ja 120/125 mm kahuri kõvasti võimsam kui 100/105 mm. Tsehhis pakutakse T-72M (eksportmudel) sõitvana ca 50 tuhat eurot tükist.

cv-90 saab kindlasti kasutada paremini nt. jalaväe tankitõrjeõppeks vast selle tõttu, et tema sensorid on märksa sarnasemad moodsate tankide omadega , st. kui t-55 komandör kustimeest ei märka, siis cv-90 ja t-90 komandörid näevad....
tegelikult oleks päris hea mõte näiteks tankide ja cv-dega jalaväelastele ´´õppesõitu´´ teha, näidata, mida tankist näeb/ei näe, kust läbi pääseb, kust ei jne. kas jagu on nagu peopesal või ei ole...

Kindral Kert tõdeb otsesõnu ja avalikult, et soomukite ost oli suuresti mõjutatud missioonidel käimisest. Tänasel päeval oleksid valikud ilmselt juba teised.

https://www.youtube.com/watch?v=rMeaBmf ... t=1h24m27s

cv-90 saab kindlasti kasutada paremini nt. jalaväe tankitõrjeõppeks vast selle tõttu, et tema sensorid on märksa sarnasemad moodsate tankide omadega ,

Arvan, et CV90 sensorid on üsna sarnased nende sensoritega, mis on paigaldatud/paigaldatakse VF uutele/moderniseeritud tankidele, mis võivad homme meile kutsumata külla tulla. T-55, T-72M Soomes 1996 jne - selle tasemega end lohutada pole mõtet, taoline sensorimajandus on või saab peagi venelastel ähmaseks minevikuks (kui see meie naabritel juba saanud/saamas pole). Seda infot, mida Prantsuse kasulikud idioodid raha eest müüsid venelastele, kasutatakse täna seeriatootmises.

Tsehhid valmistuvad oma BMP-2 asemel samuti kasutusele võtma CV90-e

BAE Systems and VOP CZ have teamed up to pursue the Czech Republic’s BMP-2 Infantry Fighting Vehicle replacement programme. The two companies will combine efforts to deliver the CV90 vehicle for the Czech Land Forces.

http://www.baesystems.com/en/article/ba ... -programme

10-12. maini toimus kuue NATO liikmesriigi: USA, Saksamaa, Itaalia, Poola, Taani, Sloveenia osavõtul tankistide sõjalis-sportlik võistlus Strong Europe Tank Challenge. Kokku osales 7 rühma, igas neli tanki, USA oli siis ainukesena esindatud kahe rühmaga. Poodiumikohad jagunesid Leopard-2 kasutajate vahel, esimene Saksamaa (Leopard-2A6), teine Taani (Leopard-2A5), kolmas Poola (Leopard-2A5), ameeriklased, itaallased, sloveenid jäid M1A2 Abramsi, Ariete ja M-84-ga esikolmikust välja...

http://www.popularmechanics.com/militar ... mpetition/

Kapten Trumm kirjutas:

mis vast soomuse ja tulejõu poolest ei jää alla vanema põlvkonna tankidele nagu T55 näiteks

Jääb küll - kuid väljaõppelisel eesmärgil pole see oluline. Cv90 mass, erisurve jne võimaldavad temaga jäljendada sõjajärgse 2 põlvkonna kergemaid tanke.
Nüüd aga selle õnnetu T-55 kaitseks paar sõna, mis näib siin olevat kui viletsa tanki etalon.
T-55 ületab soomuskaitses nii M60 kui Leopard1 (jutt mõistagi ilma lisasoomuseta, "plank" masinatest).
Kui Abramsi ja Leopard 2 ilmumiseni oli jooksis lääne tankiehitus venelaste sabas 5-10 a mahajäämusega.
Järgi võttis Lääs kuskil 80ndate keskpaigaks. T-64 võeti relvastusse 1964 ja T-72 1973.
M1 Abrams võeti 1980 ja Leopard 2 1979.

T-54/55/62 tankide tõsisema kasutuse suurim takistus on täna varuosade puudus, lihtsalt ei toodeta enam.
Võib-olla siin on Leopard 1 ja M60 paremas seisus (eks nende kasutajate käest ka kooritakse mis kole juppide eest).

Esimese sõjajärgse põlvkonna tanke (T-55, Leopard 1, M60) pole erilist pointi osta, sest teise põlvkonna tankid (nt T-72) on suhteliselt odavad ja nende taktikalis-tehnilised näitajad ületavad esimese põlvkonna omi mäekõrguselt, soomus on vähemalt poole paksem (Leopardil lausa kordi paksem) ja 120/125 mm kahuri kõvasti võimsam kui 100/105 mm. Tsehhis pakutakse T-72M (eksportmudel) sõitvana ca 50 tuhat eurot tükist.

Kas lääs hoopis vastupidiselt venelastele ei arendanud lasketehnoloogiat ehk siis võimalikult kiire ja manööverdamisvõimeline tank väga hea suurtüki ja avastusseadmetega. 50ndatel soomust ei peetud enam määravaks kuna ka kõige paksemat soomust oli võimalik läbistada. Samas venelased rõhusid rohkem soomusele ja muud tehnoloogiad jäid arengus keskpärasteks. Venelaste tankid arenesid ainult siis kui nad suutsid midagi varastada. Venelased suutsid tanke toota massiliselt sest tankid olid lihtsad ja keskpärase tehnoloogia tõttu odavad. Reaalset konflikti natol ja venelastel ei tekkinud ja tankide mõõduvõtud jäid olemata. Kui Gorba sai võimule siis lääneriigid müüsid oma tankid lähis-idasse maha ja investeerisid kokkuhoiu oma riigi majandusse. Venelased muidugi pumpasid toota oma keskpäraseid tanke edasi.

Aga sina oled muidugi vene mees ehk siis vene tehnika jääb sinujaoks alati paremaks, mis on subjektiivne. Täna moderniseerivad venelased tankidele seadmeid mis nato tankidel olid juba varem olemas ja su võrdlused on koguaeg nii naljakad.

Kui eesti ostaks vene tanke siis tankilahingud nende peaks olema lähikontaktis. Kui ostaks Leoparde siis strateegia oleks avastada vaenlane võimalikult kaugelt ja distantsilt teda tulistada. Eestile väga kontaktlahingud ei sobi kuna me ei suuda kunagi võistleda kvantitatiivse tankimassiga. Me saame panustada ainult kvaliteedile ja see maksab. Kui üks leopard suudab kaugelt hävitada mitu tanki ilma et teda avastatakse, siis oleme kohe plussis. Venelastel on kohe moraaliga probleeme kui saadakse surma ilma vastast nägemata. Vene tankiga selline asi on mõeldamatu ja siis loebki see õnn kes enne teisele pihta saab.

Kiida palju tahad neid vene masinaid aga eestile nad ei sobi, minu arvamus. Vbl see on ka põhjuseks miks kunagi loobuti nendest Poola tasuta tankidest ja ei ole siiani oldud huvitatud vene tankidest.

Vbl see on ka põhjuseks miks kunagi loobuti nendest Poola tasuta tankidest ja ei ole siiani oldud huvitatud vene tankidest.

Loobumise põhjus ei olnud mitte see, vaid ühest küljest mõne riigikogulase solvumistunne (krt, nigust tšuktši- kui enne olid külma- ja näljatunne, siis peale 1917 lisandus palav tänutunne) ja teisest küljest teiste tegelaste hoogne veesegamine teemal "Kohe-kohe saame leopardid". Tagantjärele tuleb tõdeda, et pookakate pakutud kahekümnest tankist loobumisega sai tehtud jäme ja põhimõtteline viga. Jääb üle vaid rõõmustada, et soomlaste pakutud veeuputusaegsete suurtükkide puhul oli Valve Kirsipuu kas väliskomandeeringus või lihtsalt talveunes, muidu arendaksime praegu ka kaudtulevõimekust vaid mokalaada tasemel.

Venelastel on kohe moraaliga probleeme kui saadakse surma ilma vastast nägemata. 

Muidugi-muidugi, see on midagi venelastele ainuomast...miski lasteaia koomuskinurk.

Lemet, kõige rohkem oled solvunud sa ise, kas pole nii? Ükskõik mis otsus on otsus ja ainult solvunud inimene ketrab veel aastaid hiljem sellest. Poola tanke ei võetud kuna nendega mässamiseks oleks kulunud liiga palju raha ja tagajärjeks oleks ikkagi olnud arusaam - sõda nendega ei pea.

Kindral Laaneots pidas juba toona seda rahajuttu silmapaistva profaansuse ja rumaluse musternäidiseks. Ma kipun temaga ühte meelt olema...

vipu kirjutas:Lemet, kõige rohkem oled solvunud sa ise, kas pole nii? Ükskõik mis otsus on otsus ja ainult solvunud inimene ketrab veel aastaid hiljem sellest. Poola tanke ei võetud kuna nendega mässamiseks oleks kulunud liiga palju raha ja tagajärjeks oleks ikkagi olnud arusaam - sõda nendega ei pea.

"...«Mina kui Eesti kodanik olen solvatud, et me peame vastu võtma mingisuguseid mitte väga vajalikke almuseid Eestile. Ma ei arva, et ma oleksin Poola vaene sugulane...»

Tsitaat pärineb Valve Kirsipuult...

Enkus kirjutas: "...«Mina kui Eesti kodanik olen solvatud, et me peame vastu võtma mingisuguseid mitte väga vajalikke almuseid Eestile. Ma ei arva, et ma oleksin Poola vaene sugulane...»

Tsitaat pärineb Valve Kirsipuult...

Seda Kirsipuu tsitaati on siin foorumis juba korduvalt esitatud. Keegi pole veel aga suutnud seletada, milline oli üldse Kirsipuu puutumus kogu selle Poola tankide teemaga? Mida see tsitaat üldse määras?

Aga seda ka väga lihtsal põhjusel. Puutumust ei olnud ning Kirspuu sõnavõtt ei määranud tegelikult mitte midagi...

toomas tyrk kirjutas:

Enkus kirjutas: "...«Mina kui Eesti kodanik olen solvatud, et me peame vastu võtma mingisuguseid mitte väga vajalikke almuseid Eestile. Ma ei arva, et ma oleksin Poola vaene sugulane...»

Tsitaat pärineb Valve Kirsipuult...

Seda Kirsipuu tsitaati on siin foorumis juba korduvalt esitatud. Keegi pole veel aga suutnud seletada, milline oli üldse Kirsipuu puutumus kogu selle Poola tankide teemaga? Mida see tsitaat üldse määras?

Aga seda ka väga lihtsal põhjusel. Puutumust ei olnud ning Kirspuu sõnavõtt ei määranud tegelikult mitte midagi...

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmel võiks ju mingi puutumus ikka olla?
Või milleks see komisjon siis üldse?

... ja tagajärjeks oleks ikkagi olnud arusaam - sõda nendega ei pea...

Sedasorti mõtteavaldus olukorras, kus meil on 20+ aastat õpetatud välja tankitõrjujaid, kes pole elus tanki näinud, mõjub üksjagu humoristlikult...

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmel võiks ju mingi puutumus ikka olla?
Või milleks see komisjon siis üldse?

Mida teeb riigikaitsekomisjon?

Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.

http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komis ... ekomisjon/

Vaevalt et 199X.a. eriti teisti need ülesanded sõnastatud olid.