www.militaar.net

Trummi idee nende 800+ APC-ga on see, et keegi ei peaks veoautos istuma ja kildudega pihta saama.

1200 APC mille puudub adekvaatne ÕT, kaugtule, otsetule ning igasugune muu toetus ?

5 miljonit igal aastal küll mingit adekvaatset ÕT, kaudtule ja otsetule toetust sulle ei anna (pean silmas, kuidas seda tahaksid lahendada, mitte soomlaste vanade relvadega, mida saab tõesti 50 tuhat tükist osta). Selle raha eest D-30'd, Sergeisid ja idabloki T-72 tanke saaks kindlasti täiesti arvestataval hulgal.
5 milli eest saad iga aasta 2 CV-90 osta või 2 peetud tanki. Probleem ei lahene.

Selleks, et neil 1200 APC oleks üldse mingi idee, tuleks enam vähem terve mu varemnimetatud programm nagunii ellu viia.

Saan sellest suurepäraselt aru, seepärast ütlengi, et
1. unustame igasugused "mitmesaja tuhandesed hädavajalikud upgraded", tegelikult vajame toimivat soomuskarpi, mis asendaks veoautot
2. leiaks selle raha väljastpoolt suuri projekte, näiteks miljonite tuulde laskmise lõpetamise arvelt.

Xender kirjutas:Kui iga aasta panustaks me 150 miljonit kaitse eelarvesse rohkem ehk siis tõstaks kaitsekulud 3% SKPst järgmiseks kümneks aastaks, oleks täiesti teostatav...

2017 riigieelarve kohta tehtud tabelist rida 422 (Kaitsemin haldusala kulud kokku): 425MEUR.
Üldiselt - 1% SKP-st on päris suur summa. Selle liigutamiseks on vaja teha kuskil mujal päris olulisi mööndusi. Konkreetselt - kust me selle raha vähemaks võtame? Näiteks annaks soovitud võidu kas peretoetuste täielik kaotamine või vanemapalga täielik kaotamine. Samas suurusjärgus on ka kogu siseministeeriumi haldusala palgafond.

Oma ebakompetentsuse tasandilt järjekord. Esimesed kolm-neli vist on käiku minemas või?

1. laskemoon
2. keskmaa-tankitõrje, millega häda korral ka laevu lasta saaks
3.-4. liikurid
3.-4. rahvasoomus
5. keskmaa õhutõrje
6. tankid

Eks see ole ju ka enam-vähem nii kirjas ka

http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/riigikaitse-arengukava

See jalaväe soomustamise osa ju 1. brigaadi puhul nagu ikka plaanis on. Meie siin arutleme, et võiks teha odavamalt ja kiiremini ning suuremas ulatuses. Vbl isegi 2. positsioonile, aga tööd tuleb nagunii teha samaaegselt erinevates suundades.

Tegelikult on Tsahkna ja IRLi poolt praeguses olukorras laskemoona hangetega viivitamine ja selle osa kaitseinvesteeringute programmist järgmisesse aastasse lükkamine ikka üsna vastutustundetu. Kui see Trumpi tulek meie asjad halvaks muutis, siis vähemalt laskemoona hankida ja ladustamistingimusi luua peaks jõudma tahtmise korral.


Nüüd oma kompetentsuse tasandilt. Praegu on mõistlik emiteerida pikaajalisi riigi võlakirju ja seda kõike saaks teha hoopis kiiremini, kui arengukava ette näeb. Kusjuures - aeg ei ole meie sõber, venitamine võib tähendada tingimuste halvenemist.

Martin Peeter kirjutas:Oma ebakompetentsuse tasandilt järjekord. Esimesed kolm-neli vist on käiku minemas või?

1. laskemoon
2. keskmaa-tankitõrje, millega häda korral ka laevu lasta saaks
3.-4. liikurid
3.-4. rahvasoomus
5. keskmaa õhutõrje
6. tankid

Eks see ole ju ka enam-vähem nii kirjas ka

http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/riigikaitse-arengukava

See jalaväe soomustamise osa ju 1. brigaadi puhul nagu ikka plaanis on. Meie siin arutleme, et võiks teha odavamalt ja kiiremini ning suuremas ulatuses. Vbl isegi 2. positsioonile, aga tööd tuleb nagunii teha samaaegselt erinevates suundades.

Tegelikult on Tsahkna ja IRLi poolt praeguses olukorras laskemoona hangetega viivitamine ja selle osa kaitseinvesteeringute programmist järgmisesse aastasse lükkamine ikka üsna vastutustundetu. Kui see Trumpi tulek meie asjad halvaks muutis, siis vähemalt laskemoona hankida ja ladustamistingimusi luua peaks jõudma tahtmise korral.

Nüüd oma kompetentsuse tasandilt. Praegu on mõistlik emiteerida pikaajalisi riigi võlakirju ja seda kõike saaks teha hoopis kiiremini, kui arengukava ette näeb. Kusjuures - aeg ei ole meie sõber, venitamine võib tähendada tingimuste halvenemist.

Poliitikute poolt jutumull- julgeolek on meil kõige tähtsam, selles on meil üksmeel jne. See ongi ainult jutumull saadakse oma poliitpunktid kätte(enamik valijaid kuuleb lisaraha tuleb tunnevad ennast rahulikulmalt ja elavad oma tavapärast elu edasi) ja ongi kõik, edasised tegevused puuduvad, heal juhul ollakse mures ja enne järgmisi valimisi ostetakse suure meedia kära saatel paari miljoni eest moona.
Mis siis meil on juhtunud peale Ukraina ründamist 2014 aastal? Liitlaste vastuvõtuks on eraldatud lisa 0,2% ning oleme kuulnud meeletutes kogustes juttu kuidas 2 % meid kaitseb ja kui tublid me oleme. Reaalsed muutused Eesti Kaitseväe tugevdamiseks läbi lisarahastuse puuduvad. Olen aru saanud,et varasemalt puudus meil praktiliselt moon relvastusele ja viimased aastat on neid lünkasid täidetud mille tõttu jälle on liikurite hange mis ajakirjanduses juba 3-4 aastat tagasi välja reklaamiti senini tegemata. Kui hariduskulud on näiteks 10% SKT -st siis see pole probleem. Iga aasta eelarve kasvamine 200-400 miljoni võrra peetakse normaalseks aga 20 miljonit erakorselt anda lisaraha moona ostuks 2017 ei ole võimalik!
Minu lootus on Trumpil loodetavasti ta võtab meie poliitikud ette ja ütleb soovite USA kaitset siis piiririigina panustate 3% või siis äkki sama % mis USA-l endal.
Meie territoorium on samas suurusjärgus mis Hollandil,Belgial,Taanil kahjuks asume Venemaa kõrval oleme suhteliselt vaesed ja pisike rahvas see aga ei luba meil jääda lootma õnnele vaid ikka Eesti mehe sõdimisoskusele ja see maksab!

Peale UKR kriisi võib panna kaks rasvast/kindlat plusspunkti, millele HOMME loota saab:
1. Javelin-tankitõrjesüsteemi soetamine kiirendatud korras, mis on tänaseks juba ka juurutamisel, mis koos vanema, Milan-süsteemiga tähendab päris suurt hulka relvi ja rakette. Pluss mõned suuremad moona ostud.
2. Selle nn lisaõppekogunemiste võimaluse loomine ja juurutamine, millega saab vaikselt valmisolekut tõsta.
Kõik muu on tänase seisuga osutunud (veel) õhu võngutamiseks. Ukraina sõda algas veebruaris 2014, peagi saab 3 aastat täis.

Kõik need pikaajalised programmid liitlaste üksustest, käsirelvadest, CV-dest on veel kaugel tulemustest.

Nende 100 000 eurot maksvate M113 ( ehk siis enam vähem sõidukorras isend ) puhul oleks vaja teha 3 suurt uuendust, et meil oleks nende puhul mingi idee natuke pikemas plaanis.

1. Seest katta kevlari ja mattidega - samuti miinikindlust paranda - vastasel juhul pole neist isikkooseisu terveks jäämisel väga suurt kasu. Isegi kui kild või kuul läbi ei lähe viskab see soomuse kilde sisse. Mis teevad ära sama töö ( võib olla ei tapa, kuid vigastavad küll ). Venelased saavad mineerida ka kasutades lennukeid või kaugtuld.

2. Segamiskindlam sidetehnika sisse + vähemalt igal 4 - 5 masinal peaks olema ka korralik raadiojaam. Järjekordne Ukraina õppetund.

3. Distantsjuhitav kuulipilduja. Ühtviisi poolenisti väljaulatuv tüüp pole just kõige paremini kaitstud - teisalt annab distantsjuhitav torn juurde optika ja muuga oluliselt "situation awareness-i" ehk siis mis ümberringi toimub.

Kardetavasti tõstab see kõik juba selle hinna 300 000 peale.

Tegelikult kui meil oleks mingi reaalne plaan neid 1200 soetada siis oleks mõistlik juba ise litsentsi alusel toota. Ujuvus üle parda visata ja teha päris soomusterasest, kaasaegse mootoriga ning üht - teist muud kohandada.

Muidugi siis oleks selle baasil mõistlik ka igasugune muu soomustehnika ehitada.

Sellise koguse juures tuleb tooriku hind umbes sama riigi jaoks.

Ilma nende kolme asjata paraneb tänane seis päris palju. Veoautodel pole ka ei miinikindlust, kevlarist matte, segamiskindlat raadiot ega distantsjuhitavat kuulipildujat.
Kuna meil kasutatavad veoautod on enamikus nn buldog-kabiiniga, siis miini otsa sõit esirattaga toob kaasa minimaalselt kabiinis olijate hukkumise (NSVL Afganistani kogemus - miks nt "uus Gaz-66" on ninaga kabiiniga.)

Küll aga selliste sadade tuhandete paigutamisega "nice to have" asjadele on taolised ideed suhteliselt lihtsalt võimalik ära uputada.
Raadio teemal ma väga ei pirisegi - ja küllap see mingi eelmise mudeli Harrise manpack raadio mingit kosmosehinda ka ei maksa.

Igaks juhuks disklaimin, et mul poleks midagi selle vastu, kui kuskilt (muid asju oluliselt tegemata mitte jättes) leitakse selliseks laiemaks soomustamiseks raha nt 500 tuhat per masin. Lihtsalt tänases seisus tundub, et sellist raha siiski tulemas pole (see tähendaks iga aasta 25 miljonit). Kuna me maksame tavaliselt mingit võtmeasja 3-5 aastat, tähendab selline masina hind mingi planeeritava suurvõimearenduse ärajätmist (kogumaksumusega 75-130 miljonit). Seega siit edasi - kui sedasi teha, tuleb leppida tehnikaga, mis maksab 100 tuhat maksimum.

Näiteks Soomest soetatud 122 mm haubitsad maksid koos hunniku soomlaste poolt korrastatud laskemoonaga jämedalt 48 tuhat tükist, seejuures oli tegemist täiesti kasutuskõlbuliku relvastusega, mis ei vajanud mingeid suuremaid remonte.

Isegi minimaalselt läheks need 1200 M113 maksma meile natuke pikemas plaanis 200 miljonit ( vaata mu varajasemat arvutust ) st, siis kuhugi ära vedada ja minimaalselt töökorras hoida. Reaalselt, et sõja korral enamus ka iseseisvalt maastikule roomaks ning olemas oleks ka muud asjad ( näiteks seoses kütusekulu kasvuga on juurde vaja oluliselt rohkem kütuse tankureid. Kui tahta kasutada maastikul siis pioneerimasinaid jne räägime me siin ikka summadest 300 - 400 miljonit eurot.

Muidu tekkib olukord nagu nende samade D30nedega, mida sa siin edunäitena tood. Reaalselt D30 ei ole meie kaugtule võimekust kuigi palju kasvatanud, sest jagavad kõike muud varustust 155mm torudega ( tulejuhtimine - mõõdistamine, side, moonaveokid, jne ) ehk siis iseseisvalt on meil olemas siiski 1 pataljon suurtükke. D30 on meil rohkem selline õppesuurtükk, kuhu ta sobib väga hästi, seoses väiksemate kuludega kui 155mm.

Ilma uuendamata aga tähendab veoautod vs M113 meie jaoks :

Väikest kaitstuse paranemist kaugtulerelvadest ja tavarelvadest ( loe mõttega läbi mõned varasemad lk )

Väikest operatiivkiiruse kasvu maastikul ( ühtviisi järelvedu toimuks ikkagi veoautodega ning teisalt, natukenegi ohtlikumas kohas peab meeskond siiski jalastuma ja hargnema ).

Kuid see pole väärt neid summasid.

Isegi kui eeldada 200 miljonit tähendaks see 100 liikursuurtükki ( kui vaadata Leedu Phz 2000 hanget ). See omakorda tähendaks kui võtta kokku kvaliteet ja kvantiteet kokkuvõttes vähemalt sama efektiivset suurtükkiväge kui idanaaber meie vastu välja suudaks panna. See oleks aga juba taktikalise tähtsusega edasiminek.

Võib võtta ka teistpidi. 20 000 meest veoautodel + 100 liikursuurtükki vs 20 000 meest + 1200 APCd. Muu relvastus sama - AK4, KSP 58, GC, Javelin. Kumb pool võidaks ?

APCdel on mõtte siis kui neid kasutada õieti - manööversõja korral. Manööversõja pidamisega oleks meil aga vaja 2 - 3 soomusbrigaadi ( kes siis tankidega neid manöövreid teostab ) ja jalavägi APCdel vurab järgi ning võtab ala oma kontrolli alla.

Selle pärast ma räägingi rindesõjast - sest igasugune manööversõda seab meie puhul eelduseks, et meil on ( lokaalne ülekaal vähemalt ) kaugtulerelvades ja raskes soomuses. Kui sul on kuhugi sisse kaevunud paar tanki siis ulja APC rünnakuga lõppeb lugu meie jaoks väga halvasti.

Trumm toob näitena IDFi pidevalt, kuid unustab targu mainimast, et neil on ka ligi 2000 tanki ja üle 1000 kaugtulesüsteemi ning tõesti ka 6000 APCd. Kuid tule ja löögijõu annavad tankid ja kaugtuli. APCd on toetavas rollis - mis on ka vajalik.

Probleem on selles, et meil on hetkel puudu täielikult see löögijõud. Alustades APCdest alustaks me püramiidi ehitamist tipust.

Xender kirjutas:IIsegi kui eeldada 200 miljonit tähendaks see 100 liikursuurtükki ( kui vaadata Leedu Phz 2000 hanget ). See omakorda tähendaks kui võtta kokku kvaliteet ja kvantiteet kokkuvõttes vähemalt sama efektiivset suurtükkiväge kui idanaaber meie vastu välja suudaks panna. See oleks aga juba taktikalise tähtsusega edasiminek.

Võib võtta ka teistpidi. 20 000 meest veoautodel + 100 liikursuurtükki vs 20 000 meest + 1200 APCd. Muu relvastus sama - AK4, KSP 58, GC, Javelin. Kumb pool võidaks ?

Või pataljon tanke...?

Akf Kapten Trumm on käesolevas teemas korduvalt tsiteerinud Leo Kunnast. Ma siis ka korra teeks seda:

Lihtsale inimesele arusaadavas keeles - ostsime auto järelkäru autot omamata. Ka arvude keel on halastamatu: järelkäru läks kallimaks kui auto ise ehk ostsime jalaväe lahingumasinaid kallimalt, kui soomlased ostsid maailma kõige moodsamaid tanke.

Soovimata uuesti laskuda tulutusse vaidlusse Hollandist ostetud CV90 hanke üle, küsin: kui Kunnasel peaks õigus olema, kas siis veel mõne odavama järelkäru juurde ostmine on õige valik?

Kuna see on uks aktiivsemaid teemasid, siis uritan ka ennast kursis hoida. Mis sest, et kohati jaab tunne, et üks raagib aia august, teine aiast jakolmas kohast, kuhu võiks aia ehitada. Ometi andis ksf Xender ju hea idee, mängige vastasseis labi. Reaalsete, praegu kasutusel olevate vahenditega ja teine kord kasvoi 800 APC... On algolukord ja antakse KÄSK, kõigi sealt tulenevate asjadega. Mõlemale poolele. Nii oelda reaalne KÄSK,näiteks pataljonile. Ja hakatakse väge liigutama. Selline korralik staabiõppus, kus kumbki osapool püüab taita tema ette seatud eesmarki. Tegelikult ju on olemas enamvähem kindlad tõenaosused, kui palju hukkunuid ja haavatuid kasvoi Kontaktis on, miinipilduja tule all jne. Nii ju neid julmi mänge mängitakse. Sealt on kohe näha, millised on kitsaskohad. Meil on siis ju mehi kull, kes tahas olla vene majorid, kasvõi mängus. Reaalsusele vastava olukorra loomine ei tohiks ju siinsetele meestele ule jou käia. See oleks kasvoi milneti korralik panus kohalikku sõjateadusesse. See, mis maastikul tehakse, on ikka enamaltjaolt ohvede kontroll, kuidas nad suudavad uldse uksust juhtida jne. Voi on vaga ülejou kaiv plaan?? Muidu jaavadki paljud asjad sisutuhjaks patramiseks ja mottetuks sonamulinaks, a la Rohkem tanke, rohkem lennukeid jne..

Selle Leo Kunnase väitega pole ma kunagi täiesti nõus olnud.

Selleks, et mingit manööversõda pidada on meil vaja väga palju muid võimeid ja relvasüsteeme kui ainult tankid. Esmane eeldus oleks juba kaunis puhas õhk ( minimaalselt Keskmaa ÕT olemasolu ) teiseks eelduseks on liikursuurtükid - MLRSid - kaevunud vastasele ilma kaugtule toeta peale minek on ka tankidele enesetapp.

Kolmandaks eelduseks on oluliselt parem pioneeri, luure, side ja logistikasuutlikus kui hetkel meil on. Siis peaks meil olemas olema ka APCd ( minimaalselt M113 ) lintidel, mis suudaks tankidega kaasa vurrata.

Manööversõda seab ka juhtimisele täiesti teised nõudmised.

Kui kasutame tanke lihtsalt rindesõja oludes, toetades jalaväge - on liikursuurtükid oluliselt etem valik.

Selles mõttes, et peamise TT peavad ära tegema ikkagi Javelinid, Mistralid, CG ehk ka tulevikus hangitav kaugmaa TT. Sellel lihtsal põhjusel, et tankid peavad kaunis koos olema, sest ta vajab igasugust abitehnikat ja toetust. Lihtsalt üle rinde laiali jaotada oleks lollus, mis viib küllaltki kiirelt enamuste masinate kadumisele. Isegi siis kui vastase tegevus on nõrk selles suhtes. Kusagil sõidab jalaväemiini otsa mis lööb õnnetult lindi katki ? Üksiku tanki puhul tähendab see suure tõenäosusega masina kaotust, kui vastane peaks ka kusagil lähedal olema.

CV90 valik sai langetatud mitmel põhjusel, mis pole ka täiesti valed.

Ühtviisi meie praegune kõige võitlusvõimelisem väeosa, mis esimesena peale lendab, kui midagi toimuma hakkab - Scoutspataljon sai juurde arvestatavalt tulejõudu ja mobiilsust. Mis näiteks roheliste mehikeste stsenaariumi korral võib olla vägagi oluline.

Teiseks - hetkel puudub meil igasugune võime mingitki raskema rauaga sõjapidamist pidada edukalt - puudu on enam vähem terve muu vajaminev abitehnika. Tankiveokid, evak masinad, liikuvad remonditöökojad, sillatehnika, miinitraalid jne.

Rääkimata harjutusaladest, angaaridest jne.

Soomlastel oli see olemas - meie alles loome 0 peale. Suure tõenäosusega maksab kõik see rohkem, kui tankipataljon.

CV90nega on selles suhtes alguse tegemine natuke odavam.

Järelkäru ja Auto näite varal oleme me hetkel olukorras - kus meil pole ei parkimiskohta autole, ega ka autojuhi lubasid.

Kolmandaks - CV90ned mis soetasime on pmt uued, eluiga on neil vähemalt veel 30 aastat. Hollandi pakutud Leo 2hed aga suht oma elutsükli lõpus.

Neljandaks - Kui kunagi tulevad ka tankid, siis jalaväelahingmasinaid on sinna juurde nagunii vaja.

Mina isiklikult oleks CV90nete asemel üritanud kraapida kokku kõik Phz 2000 mis turul saada on. Mis puudutab aga IFV vs tankid siis jah, ilma taustsüsteemita ( täisväärtuslik soomusbrigaad ) omaksid mõlemad relvasüsteemid küllaltki väikest efekti meie jaoks.

Muuseas 20000 meest + 100 tanki vs 20000 + 100 liikursuurtükki ja mõlemal poolel meie varemnimetatud standartrelvastus. Jääks samuti võitjateks pool kellel on liikursuurtükid. Sellel lihtsal põhjusel, et maastikul peaks need tankid rügama ilma jalaväe katteta mürsurahe all kaevunud vastase TT relvade ette, kui prooviks rünnata. Kui prooviks kaitsta siis pole teisel poolel vaja muud teha, kui anda nädalake tuld positsioonide pihta ja siis allesjäänud vastupanu punktid hävitada.

Tank pole mingi imerelv - ta on efektiivne siis kui ta töötab koos toetavate süsteemidega. Kui neid pole, siis kukub ka tema lahinguefektiivsus oluliselt. Umbes nagu lahingukopter. Kui hoiad õhu vastase hävitajatest puhta ja neutraliseerid kangema ÕT, olemas on korralik side maapealsete üksustega ( kas vastasel on kergeid ÕT vahendeid, mida rünnata jne ), jagab kopter lööke nagu valküür lahinguvälja kohal. Kui ükski neist tingimustest on täitmata - on tegemist lihtsa kalli riistapuuga mis esimesel ülelennuga vastase positsioonidelt alla tõmmatakse.

Muidu Sinu arutlus meeldib aga ajakirjanduse põhjal on KV välja arvutanud,et 3% SKT eest saame me lisaks olemasolevale järgmise 10 aasta jooksul see mis arengukavas ja 1 tanki pataljoni, minimaalse keskmaa õhutõrje ning minimaalse rannakaitse. Tankid olid vist 0,4 % SKT-st...
Kõik Sinu hinnad tunduvad liiga optimistlikud Sa võtad näiteks senised riik-riigile sõbrahinnaga tehingud mis tulevikuks ei anna mingit kindlust. Põhiprobleem selles,et näiteks PZH 2000 pole Saksamaal enam müüa. Holland hakkas tanke jälle omale muretsema lõid väeosa koos sakslastega jne. Külma sõja jäägid on uues julgeoleku olukorras muutunud, Rootsi toob muuseumist rannakaitse raketiseadmed jne.

http://www.armyrecognition.com/january_ ... 01174.html

Tundub, et sakslastelt võib saada varsti Wieseli peal istuvaid ÕT komplekte (käisid mõne aja eest ka Ämaris)?

Selleks, et mingit manööversõda pidada on meil vaja väga palju muid võimeid ja relvasüsteeme kui ainult tankid. Esmane eeldus oleks juba kaunis puhas õhk ( minimaalselt Keskmaa ÕT olemasolu ) teiseks eelduseks on liikursuurtükid - MLRSid - kaevunud vastasele ilma kaugtule toeta peale minek on ka tankidele enesetapp.

Siin sa eksid.
Kõigepealt on sul vaja parandada jalaväe liikuvust maastikul (jalgsi enam ei jõua) ja kaitstust vastase mõjutusvahendite vastu selle liikumise ajal. See on üks elementaarsemaid asju. Ideaalis võiks seda tõesti teha CV90 tasemel, kuid selleks puuduvad vahendid. Peab leppima nt vanade BMP-1dega.Täna käib see manööver valdavalt jalgsi, mis dikteerib aeglase tempo ja tõenäoliselt lootusetu manöövris allajäämise (ehk vastase poolse ülemanööverdamise) vastase mehhaniseeritud jalaväe poolt. See tingib lihtsalt olukorra, kus vastane leiab koha, kust läbi pressida (kas tühjus või tulejõu massiline kontsentreerimine), pressib läbi ja hakkab edu arendama ning sa ei jõua omade juurde tagasi (koos oma lõppeva moonaga), sest vastase edasitung on kiirem (soomukitega sa võidu ei jookse).

Vastase brigaadid meie külje all on muide varustatud kergelt soomustatud ja relvastatud, kuid ülimalt liikumisvõimeliste MTLB soomukitega, mis peaks saama relvastuseks BTR-i torni (14,5+7,62). Ka soomlased arvasid, et need on head masinad ja ostsid neid Rootsist alla 20 tuhande euro tükist ligi 400 masinat.

Jalgsimanööver kõigi reeglite kohaselt (sealt, kus masinad ei tule, võsas, poole sääreni vees (kus vastane ei viitsi passida) võib toimuda nt kiirusega 1 kilomeeter tunnis (umbes sedasi on seni õnnestunud). Ühe suuremal õppusel kõigi reeglite kohane infiltreerumine vastase selja taga olevale olulisele objektile, niiet vastane sai meist teada alles siis, kui objekti hõivasime - manades silma ette kaarti - 3 km 5 tunniga. Lihtsalt sellisel "jalaväe maastikul" on liikumine ülimalt aeglane. Seejuures nägin hiljem tehtud droonivideosid - hoolitama võsas sumpamisest oli liikumine drooni termokaameras kenasti näha (ja päris vastane oleks sinna lihtsalt MP tule peale tõmmanud).