www.militaar.net

Nõup...

Närimistubakas?

Ei.

Üldiselt on imelik, et ajal, mil kõik kaotasid oma hambad skorbuudi tagajärjel, jäid alumise deki madrustele nende hambad alles..

Kas hambaid hävitati tahtlikult ja teadlikult või nad kadusid lihtsalt olude tõttu?

Pakun et miskit magusat, stiilis šokolaad või suhkruroog vms.

Ohvitseride ja madruste vaheline erinevus oli ka selline, et madrused said iga päev rummi.. ohvitserid mitte.

Sho kirjutas:Ohvitseride ja madruste vaheline erinevus oli ka selline, et madrused said iga päev rummi.. ohvitserid mitte.

Kahtlustan et see teooria ei pea vett. Rummi eesmärk oli ju desifitseerida aegunud magevett pikemal merereisil, nii et arvatavasti said ka ohvitserid seda. Pead muidugi ei anna.

Mõte liigub teil siin päris õiges suunas...küll liig lahjal kujul

Ma kahtlustan, et lahendus on hoopis vastupidi sellele,: et "... ohvitserid said kah ju seda ...". Mida alltekil EI saadud OMALE LUBADA on see, miks neil hambad paremas seisus olid: suhkrut saadi üleval aga alumistel dekkidel mitte.

Koola, kohv, shokolaad..
Tekstist loeb nagu välja, et ohvitserid lasid meelega oma suu hammastest tühjaks tõmmata.. aga dekimadrused ei jõudnud omale hambaharsti lubada..

või siis ei kõlvanud härrastel ohvitseridel sidrunit süüa.. et skorbuudist vabaneda..

Ohvitseride seas oli moodne kanda kunsthambaid?
Seda kindlasti reakoosseis ei saanud endale lubada.
Laialt levinud skorbuudi tingimustes olid proteezhid kindlasti mugav hüve..

Nii on, Wrangel. Või vähemal väidab niimoodi Henry Hobhouse oma raamatus "Kuus taime, mis muutsid maailma" suhkruroogu puudutavas osas. Lugupeetav foorumlane TTA oli samuti õigel lainel, aga see suhkruroog jäi pisut lahjaks... Küsi, Wrangel.

Alates 17. sajandist hakati kasutama puhast suhtrut (seda veeti muuseas laevadega Kariibi merelt Inglismaale), ennem olid erinevad magusained. Mees näiteks on monosahhariidid jne, mis hambaid niiväga ei kahjusta. Puhas suhkur (ka näiteks tees) on aga energiaallikas jne, kuid seda kuidas ta hambaid lõhub ei teadnud paljud siis ette aimatagi.

Olgu esitan "trollile" sobimatult lihtsalt kontrollitava asja:

Millises Soome linnas on kahe tugevaima bastioni nimetused antud Eestis väga olulist mõju omanud aadlisuguvõsa nimede järgi.

Saab vihjeid:

1. Iga "keskmine" eestlane on selle linnakese nime kuulnud ning seda nime ei teata mitte ainult Eestis, kuigi suht nn kolgas.

Sihuke asi siis.