Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Kriku]

Järjekordsel Vene opositsionäärile hakkas Vene kliima vastu.
http://maailm.postimees.ee/4001023/vare ... -haiglasse

Olevat "teadmata aine mürgitus": http://maailm.postimees.ee/4006483/koom ... 1480264721

[Kriku]

Prantsuse esiputinoid oma tavapärasel tasemel: Le Pen eitas Krimmi annekteerimist ja kutsus Vene sanktsioone idiootseteks.

[PaganHorde]

Oleks päris masendav kui selline võidaks. Samas mulle meenub Marju Lauristini mingi intervjuu kus ta mainis et Euroopa noorus oleks nagu lolliks ära läinud. Mingi sotsialismi nostalgia ja kommunismi ihalus olevat jälle ausees jne. Tundub et sellal kui kõik hoolega püüdsid Venemaad järjele aidata on madu hoolega salaplaane teinud ja Euroopa lõhestamisega tegelenud.

[Katamorgaana]

Oleks päris masendav kui selline võidaks. Samas mulle meenub Marju Lauristini mingi intervjuu kus ta mainis et Euroopa noorus oleks nagu lolliks ära läinud. Mingi sotsialismi nostalgia ja kommunismi ihalus olevat jälle ausees jne. Tundub et sellal kui kõik hoolega püüdsid Venemaad järjele aidata on madu hoolega salaplaane teinud ja Euroopa lõhestamisega tegelenud.

Koomiline ongi ju, et Venemaa ei seostu mitte kuidagi enam kommunismi ja sotsialismiga. Praegust Venemaad iseloomustab kauboikapitalism kõige räigemal kujul.

Aga no russofiil on russofiil seni kuni on ka seal kohapeal elanud. Kaua Depardieu Vene kolkas vastu pidas enne kui roiskunud ja mandunud Läände tagasi tuli?

[Otto K]

Y 29,4% россиян доходы ниже 15 тыс рублей, у 55% ниже 25 тыс, у 71,4 ниже 35тыс. Лишь 10% имеют доходы свыше 60тыс руб ($1000)

29,4% venemaalastest omavad sissetulekut alla 15 tuh rubla.
55,0% venemaalastest omavad sissetulekut alla 25 tuh rubla.
71,4% venemaalastest omavad sissetulekut alla 35 tuh rubla.
10,0% venemaalastest omavas sissetulekut üle 60 tuh rubla (1000 USD)

[Che Latino]

http://televeeb.ohtuleht.ee/786382/oude ... tugevamaks

Sigmund Freud oleks vist selle kohta öelnud: "Ei maksa arvata, et kõik mida kergelt pigistad, kõvemaks muutub..."

[Otto K]

Vastulöök neile kes väidavad, et sanktsioonid ei aita venemaal põlvedelt tõusta... ja kuidas veel aitavad need sanktsioonid.
Smolentski oblastis võtsid ettevõtlikud inimesed kätte ja remontisid mitu kilomeetrit kruusateed, et .... üle piiri venemaale vedada sanktsioneeritud kaupa.
Kui nii edasi läheb, saavad varsti kõik venemaa piiriäärsed teed korda
http://tass.ru/proisshestviya/3556861

[ruger]

Tegu eelmise aasta augustikuu uudisega ja sai mainitud siis ka siin foorumis. 22 августа 2016, 12:29 UTC+3

Подробнее на ТАСС:
http://tass.ru/proisshestviya/3556861

[Kriku]

Teabeamet: Venemaa riigireservid saavad otsa järgmise aasta esimesel poolaastal või isegi varem.

Teabeamet kirjutas oma ülevaates Eesti julgeolekukeskkonnast, et Venemaa jätkab oma sõjaväe arendamist Lääne-Venemaal. Majanduslikult on olukord aga Venemaal raske ja läheb ilmselt veel raskemaks, sest riigireservid saavad järgmisel aastal otsa.

Venemaa eelarvedefitsiit oli teabeameti hinnangul eelmise aasta lõpu seisuga 3,7 protsenti SKPst ehk viiendik eelarve kuludest. Eelarvedefitsiiti on rahastatud peamiselt kahe reservfondi rahadest. Venemaa riigireservide maht on langenud umbes poole võrra alates Venemaale kehtestatud sanktsioonidest 2014. aasta suvel. Kärbitud on ka eelarvekulusid, peamiselt hariduse ja tervishoiu ridasid.

Kui muud tingimused jäävad samaks, ammenduvad mõlemad reservfondid järgmise aasta esimesel poolaastal. Rahvusliku Heaolu Fondi vahendid on vaid osaliselt likviidsed, mis tähendab, et neid ei õnnestu ilmselt selle aja jooksul kasutusse võtta. Eelarvedefitsiidi katteks on Venemaal kavas tulevikus võtta laenu ja kasvatada riigieelarve tulusid.

Eraldi probleemiks on olukord Venemaa regioonides, kus kasvab regioonide võlakoormus, sest keskvalitsuse lubatud sotsiaalkulutuste rahastamine on lükatud just regioonide kanda. Samuti raskendavad majanduse taastumist sanktsioonid.

Sõjalise võimekuse arendamine

Venemaa üritab suurendada oma sõjalist võimekust Läänemere piirkonnas. Suureks probleemiks on spetsialistide ehk lepinguliste sõjaväelaste ja nooremspetsialistide vähesus. Vene maaväe manööverbrigaadide pataljonidest on maksimaalselt üks täielikult või suures osas mehitatud elukutseliste sõjaväelastega. Olukord on parem õhudessantvägedes ja eriüksustes.

Lääne sõjaväeringkond on koos õhudessantvägedega suuteline kiireks regionaalseks konfliktiks ühel operatiivsuunal välja panema maksimaalselt 30-34 pataljoni taktikalist gruppi (20 000-30 000 meest).

Maaväe üksuseid toetab Lääne sõjaväeringkonnas kaks suuremat, kuus keskmist ja 23 väiksemat lahingulaeva, neli suurt dessantlaeva, kaks allveelaeva, 170 hävituslennukit, 70 ründelennukit ja 120 helikopterit.

Laiem konflikt nõuab vägede juurdetoomist Lõuna ja Kesk sõjaväeringkondadest või reservistide mobiliseerimist. Lõpetamata konfliktid Ukrainas ja Süürias piiravad Vene sõjaväe tegevusvabadust.

Venemaa otsese sõjalise rünnaku ohtu NATO liikmetele hindab teabeamet sel aastal madalaks. Suurimat aktiivsust võib oodata õppuse Zapad 2017 ajal, mille käigus harjutatakse ilmselt tegevust Läänemere piirkonnas NATOga peetava sõja ajal.

[London Bridge]

Allajoonit osa üle on ka siin teemas vaieldud (kuid vist mitte viimasel ajal). Igal juhul on tore näha statistilisi andmeid selle kohta. Tundus, et väärib eraldi väljatoomist.

PROTESTIDE LEVIK
Üks osa Venemaaga seotud mütoloogiast Läänes seisneb elanike kannatuste talumise võime ülehindamises. „Püha kannatuse“ retoorikat on Kreml kultiveerinud läbi aegade ja see on muutunud osaks Venemaa kuvandist. Samas näitab Venemaa enda ametkondade sotsiaal-majanduslike indikaatorite monitooring märkimisväärset mittepoliitilise iseloomuga rahutuste sagenemist. Selliste protestide alla liigitatakse organiseeritud rahulolematuseavaldused, millel ei ole otseselt poliitilist agendat, nagu näiteks kommunaalvaldkond, keskkonnakaitse, töövaidlused jms. See näitaja on võrreldes 2010. aastaga suurenenud üle kahe korra. Tähelepanuväärne on selle näitaja tugev kasv samaaegselt elukalliduse tõusuga, eriti toidukaupade inflatsiooniga. Rahulolematus valatakse eelkõige mittepoliitilistesse aktsioonidesse, kuid on vaid aja küsimus, millal see muutub üldiseks ja protestid omandavad poliitilise mõõtme. Venemaa eriteenistused peavad selliseid majandusprobleemidest tingitud rahutusi oluliseks julgeolekuohuks ning edasine areng lähtub sellest, kui kiiresti ja adekvaatselt suudetakse reageerida majandusliku rahulolematuste ilmingutele tulevikus.

[Kriku]

Küsitlus: Le Pen kaotaks Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus kindlalt nii Macronile kui ka Fillonile.

Igapäevase arvamusküsitluse järgi kaotaks Prantsusmaa parempopulistliku Rahvusrinde juht Marine Le Pen 7. mail toimuva presidendivalimiste teise vooru.

Opinionway küsitluse järgi, mille tulemused avaldatakse kohaliku aja järgi veidi enne kella 12, saaks Le Pen 23. aprillil presidendivalimiste esimeses voorus 25 protsenti häältest, sõltumatu kandidaat Emmanuel Macron 22 protsenti ja konservatiivide kandidaat François Fillon 20 protsenti. Seega pääseksid teise vooru Le Pen ja Macron, vahendab Reuters.

Teises voorus võidaks Macron Le Peni 66 protsendiga 34 vastu. Kui teise vooru jõuaks Fillon, võidaks ta Le Peni 62 protsendiga 38 vastu.

[nimetu]

Fillon on üpris vene-sõbralik, aga kuidas Macroniga on?

[Sektor gazovoi ataki]

Siin Äripäeva artiklis on huvitavad arvud, mis näitavad, kui palju Eestis elu parem on võrreldes Venemaaga. Andmed Aleksei Navalnõilt, kes kiidab este. Ehk keegi saaks panna täisteksti?

http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/02 ... a-vaene-on

https://navalny.com/p/5226/

Isikliku kogemuse järgi on isegi sealsetel tippintelligentidel, kes Eesti eluga väga kursis, raske seda vahet tunnistada, seedida ja taibata, kuna nemad on ju ikkagi suurriik ja meie imetilluke riigike. Nagu Navalnõigi ütleb peaks olukord olema hoopis vastupidine!

[Chupacabra]

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov luges Eesti ajakirjanduse sorimisi presidentide rahakotis Aleksei Navalnõi abil venelase silmaga. Avaneb mõtlemapanev pilt.

Venemaa demokraatliku opositsiooni tuntuim nägu Aleksei Navalnõi tegi oma vägagi loetavas blogis postituse, milles kiitis ülivõrdes Eestit. Tähelepanuväärne sündmus Venemaa inforuumis, sest kui isegi vaenulik propaganda kõrvale jätta, siis on keskmisele venelase jaoks Eesti väike ja vaene postsotsialistlik riik, mis natukene kiusab oma vene elanikkonda ning teeb naljakaid sõjakaid avaldusi Kremli aadressil. Paljudele venelastele on kindlasti uudiseks, et needsamad halekoomilised eestlased on tavalise inimese toimetuleku mõttes Venemaale pika puuga ära teinud.

Navalnõi nimetab oma postituses järgmisi tõsiasju. SKP inimese kohta on Eestis 17 638 dollarit, Venemaal seevastu 11 038 dollarit. Keskmine palk Eestis on 1163 eurot, Venemaal vaid 508 eurot. Keskmine pension Eestis 391 eurot, Venemaal 206 eurot. Kas pole üllatavad faktid? Oleme ju harjunud ennast võrdlema Soomega ning idanaabri puhul pigem vaatame mitte rikkust, vaid hirmuäratavat sõjalist võimsust.

Venelane ei usu oma silmi

Kuid mitte see ei olnud Navalnõi postituse peamine mõte. Eesti pälvis tema tähelepanu sellega, et meie avaliku mõttevahetuse põhiteemasid oli president Toomas Hendrik Ilvese krediitkaardi kulutused. Ta on venekeelset Delfit lugedes teada saanud, et presidendi kantselei on teabenõuet järgides andnud ajakirjanikele riigipea krediitkaardi kulutuste täieliku loetelu. See on asi, mis Putini Venemaal inimeste pähe ei mahu. Autor pakub, et selle uudise peale viskavad Putin ja Medvedev omavahel eestlaste kulul nalja. Esiteks tundub mõeldamatu, et kellegi riigiametniku või riigiettevõtte juhi kulutusi üldse avalikustada saab. See oleks sealses kultuurikontekstis täiesti kohatu.

Teiseks on kulutuste diametraalselt erinev tase. Meil tekitab elevust juba kõige lihtsam restoraniarve. Ilvese Ärma talu aga ajab juba kogu ühiskonna keema. Kersti Kaljulaidi täiesti seaduspäraselt Euroopa Liidult saadav igakuine 12 000eurone kompensatsioon kujuneb pea et jututeemaks number üks.

Kui nüüd aga keskmine venemaalane neid uudiseid lugema juhtub, siis ei usu ta oma silmi või hakkab eestlasi tõepoolest pidama toladeks või tölplasteks. Kõik ju teavad, et iga endast lugupidav võimukandja ei ela mitte majas, vaid lossis, tal on luksuslik suveresidents Kreekas või Itaalias, ta koolitab oma lapsi Londonis või Pariisis ning omab Vahemerel või Kariibidel hirmkallist luksusjahti. Ning kui keegi seal selle asjus sõna võtab, siis riskib ta tagakiusamise või isegi vanglaga. Tahes-tahtmata kangastub venelasele, et naaberriigis, kus oma võimukandjaid pisiasjadega nöögitakse, sööb muu rahvas ilmsesti kartulikoori ja sõidab hobusega ning riigiisad on sedavõrd abitud, et peavad igast oma pisikulutustest kõigile aru andma.

Navalnõi valab külma vett krae vahele

Selles mõttes valab autor Vene avalikule arvamusele külma vett krae vahele. Ta tuleb järeldusele, mida meie siin, tundub, alati ei adugi. Tohutu lõhe, mis valitseb Eesti ja Venemaa riigi läbipaistvuse vahel, ongi põhjuseks, miks meie rahvas jõukuselt venelasest mäekõrguselt üle on. Puändina lubab presidendivalimisteks valmistuv Aleksei Navalnõi, et võidu korral muutub Kreml sama läbipaistvaks kui Kadriorg ning keskmine palk Venemaal saab olema kõrgem kui Eestis. Viimast me siiski kartma ei pea, sest isegi kui Navalnõil mingi ime läbi lastakse valimistele minna, siis paremal juhul võib ta arvestada paari protsendiga häältest ning võimalused presidendiks saada on seega olematud. Võime siin rahulikult magada ja olla üsna kindlad, et jääme oma toimetuleku poolest pikaks ajaks Venemaa jaoks kättesaamatuks.

Ausalt öelda läks Ilvese ja EASi nahutamine Ärma puhul minugi silmis üle piiri. Ka Kersti Kaljulaidi rahakotti vaatamine tundus kohatu ning krediitkaardi tavakulutuste kallal näägutamine jäi üsna arusaamatuks. Läbipaistvusel on oma hind. See paneb võimukandjad teinekord põhjuseta piinlikku olukorda, jagab meid omavahel asjatult kahte leeri või toidab kellegi haiglast uudishimu, millega meedia klikke teenib.

Donald Trumpile ei meeldi samuti läbipaistvus ning ta elas oma meelepaha välja, mõnitades puudega ajakirjanikku. Toomas Hendrik Ilves väljendas oma suhtumist ühe halvustava sõnaga: „tintla“. Kuid ei Trumpil ega Ilvesel ole voli ja võimu avalikkusel suud lukku panna, ja vähemalt võimu läbipaistvusega on nii Eestis kui USAs kõik korras. Kui aga kellelgi peaks selle väite õigsuse kohta kahtlusi olema, siis lugege Navalnõid ja võrrelge ennast Venemaaga.

[Kriku]

Fillon on üpris vene-sõbralik, aga kuidas Macroniga on?

Macron peaks parem olema, selline vabaerakonna moodi "ennast parem-vasakteljel mitte positsioneeriv" nunnu liberaal.