Siin siis sama tekst ka maakeelde ümberpanduna. (Sest paraku tuleb kurvastusega tõdeda, et ida poole jääva keeleala suhtlusvahendi oskus kodanike hulgas teeb Maarjamaal hirmuäratavat vähikäiku.
)
Eelkõige soovitan ka selles kirjatükis näha meie riigi ja Iisraeli teatavat ühisosa. Vähemalt minu arust on ka selles valdkonnas nii mõndagi, mille üle mõelda tasub.
Ja keegi ei räägi selle või teise asja üks-ühele kopeerimist. Seda ütlen kohe ette ära, et vältida ...
Sõjaväeteenistus – pilet soliidsesse seltskonda.
(Beduiinid, druusid, tšerkeššid ja araablased valivad IDF-i.)
16.09.2011 Zahar Helman – professor
Seni pole selles kaardiväes veel väga palju võitlejaid, kuigi araablasi-sõdureid võib kohata erinevates IDF üksustes.
Kehtiv Iisraeli seadustik ei näe ette ette araabia noorukite, seda enam tüdrukute, sõjaväeteenistusse kutsumist. Ja nende religioosne päritolu pole siinjuures üldse oluline, kuna IDF-is teenivad ka beduiinid ja tšerkaššid, kes on islamiusulised. Mis puutub aga druusidesse, eriti nende Lähis-Ida kogukonda, kelle usus on sulandunud kokku islami, judaismi ja kristluse elemendid, siis mitte just vähesed nende hulgast kannavad IDF-is kindralipaguneid. Beduiinide ja druuside koduseks keeleks on araabia keel, mistõttu nad tavaliselt teenivad luureüksustes.
On tähelepanuväärne, et viimase 2 aasta jooksul on IDF teenistuse kasuks otsustanud beduiinide arv kasvanud 43%. Kasvab ka iisraellastest araablaste-moslemite osalusprotsent, kes on otsustanud liituda Iisraeli riigi kaitsjatega. Mis puudutab aga araabia tütarlastesse, kes on Iisraeli kodanikud, siis 23% võrra on kasvanud nende soov liituda „Rahvusliku teenistusega“ („Šerut …“). Teataval määral on see alternatiiviks sõjaväeteenistusele ja tavaliselt läbivad seda ortodokssed iisraeli tüdrukud, kes muidu kuuluksid ajateenistusse kutsumisele.
Nüüd on „šerutnikute“ hulgas hulganisti ka moslemi tüdrukuid, kes on sinna tulnud täiesti vabatahtlikult. IDF major Jusuf Ahmedi, kes on oma erialalt psühholoog, seletab Araabia noorsoo armeeteenistuse või selle alternatiivi läbimise soovi statistilist hüpet ülespoole eelkõige selle püüdega saada ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks ja kasutada kõigi demobiliseeritud sõjaväelastele ettenähtud privileege. „Muidugi, teatavat osa kohalikku araabia noorsugu,“ räägib Jusuf Ahmedi, „on nende vanemata hõimukaaslaste juba kümneid aastaid kestnud iisraelivastane vaen ära tüüdanud, kusjuures need oma vaenule vaatamata kasutavad peaaegu kõiki Iisraeli riigi heaolu saavutusi.“ Jätkates oma mõtet ütleb Jusuf Ahmedi, et praegune noorte araablaste keskkond ei taha lihtsalt jätta enda põlvkonnale seda kurjakuulutavat mainet.
Kui Iisraeli druuside, tšerkeššide ja beduiinide hulgas on palju kindraleid ja kõrgemaid ohvitsere, siis araablastest-moslemitest pole veel keegi teeninud kindrali auastmeni. Pole välistatud, et esimeseks saab Hišham Abu-Vari. Tänaseks on ta araablaste-moslemite hulgast esimene IDF ohvitser, kes on jõudnud majori auastmeni. Arusaadavalt valis Hisham sõjaväeteenistuse vabatahtlikult. Selgitades oma sarnast käitumist, kuulutas ta: „Iga kodanik on kohustatud oma riiki teenima.“
Praegu on Hišham Abu-Vari 28 aastane. Tema isa Haled-Hanija on kodused. Neil on 14 last. Vaatamata pere suhteliselt piisavale sissetulekule, millise tagas isa ametikoht, pidi Hišham juba 10-aastasena loomade järele valvama. Koolis õppis ta hästi, kuid peale selle lõpetamist pani 2 aastat katuseid. Tähtis on ära märkida, et kõik Hišhami õed-vennad on lõpetanud kolledžid või ülikoolid, ja üks vendadest sai hiljaaegu meditsiinilise kõrghariduse Venemaal.
Hišham lõpetas kõigepealt pedagoogilise teaduskonna ühes Iisraeli ülikoolis ja töötas seejärel üle aasta õpetajana. Ta oli 23 aastane, kui tema vend Dorid sai esimesena nende perekonnast IDF sõduriks.
„Dorid oli mulle eeskujuks,“ meenutas Hišham hiljem, „ Tema peale ei toiminud eelarvamused, ta armastas palavalt Iisraeli ja vihkas terroriste, kes pugesid islamivõitluse lippude taha.“ IDF sõdur Dorid Abu-Vari hukkus, saanud ühel palestiina terroristidevastasel operatsioonil raskelt haavata.
Pärast Dorid Abu-Vari surma pidas Hišham oma kohuseks astuda oma venna asemele IDF-i. Tema samm leidis mõistmist ka perekonnas. Eriti toetas teda sealjuures tema onu, Iisraeli politsei ohvitser. Kahjuks ei toeta tema sammu ja veendumusi kõik sama küla elanikud ja sõbrad. Peale IDF vormiriietuse selgapanekut lahkus tema juurest tema pruut. Muidugi oli põhjuseks pruudi pere mõju, kes ei varjanud oma vaenulikku suhtumist Iisraeli riiki. Ka mitmed vanad sõbrad, kes araabia asundustes ja Iisraeli linnade araabia kvartalites elasid, hakkasid oma hõimlaste ekstremistlike väljaastumiste hirmus, katkestasid temaga suhted.
„Kahjuks avaldavad araabia sektorile tähelepanuväärset toimet ekstremistlikud ja radikaalsed organisatsioonid,“ selgitab oma sammu ebameeldivust kaasmaalaste silmis major Hišham Abu-Vari. „Paljud Araabia noorukid, selle asemel et õppida või töötada, liituvad bandedega, kellede peamiseks meelelahutuseks on saanud Iisraeli autode pildumine kividega. Pole ime, kui pisut vanemaks saades, on nad valmis täiendama enesetaputerroristide ridu.“
Ja sellele vaatamata pole Hišham mitte ainuke. Tänaseks teenivad IDF-is sajad araablased. Tõsi küll, sionistlikke motiive ei tasu enamuse hulgast otsida. Nende juures on tegu puhtalt pragmaatiliste põhjustega, nagu juba eelpool mainitud: armee – see on pilet Iisraeli ühiskonda. Peale armeeteenistust saavad nad võimaluse jätkata oma õpinguid IDF kulul ning proovida end eraettevõtluses. Iisraeli armeest demobiliseerunud sõdur on õigustatud saama soodustust ja rahalist abi elamispinna soetamisel. Enesestmõistetavalt on tal nüüd võimalus saada prestiižet tööd riiklikus ettevõttes. Selge see, et ei usulised tõekspidamised, ega rahvus või kuulumine mingisse etnilisse rahvusgruppi seejuures tähtsust ei oma. Tänase päeva seisuga õpib IDF ohvitserikursustel sadu moslemeid, sealhulgas ka hulganisti araablasi.
Ja kuigi Abu-Vari sõnul, on värbamispotentsiaal araabia elanikkonna hulgas kõrge, võtavad paljud araablastest sõjaväelased, kui nad oma külla või linnaossa sõidavad, IDF vormiriietuse seljast.
Hišham Abu-Vari´ga pole sama meelt tema hõimukaaslane Muhamed Salahi, kes on just IDF ohvitserikursusi lõpetamas. Muhamed on veendunud, et kõik Iisraeli kodanikud peavad oma riiki kaitsma ja „las häbenevad need, kes tuues ettekäändeks oma kuuluvust sellesse või teise usuvoolu, sellest kohustusest kõrvale hiilivad“. Muhamed kannab uhkelt oma IDF vormiriietust ja ei tee väljagi mõnede oma küla elanike viltustest pilkudest.
Huvitav on palestiina vaatleja, endise Arafati nõuniku, Ahmed Bakai seisukoht araablastest moslemite-IDF sõjaväelaste suhtes. Tema arvates viis mõõduka FATAH´i ja ekstremistliku HAMAS´i, kahe palestiina organisatsiooni, verine vastasseis neist mõlema autoriteedi järsule langusele. Teatud osa Iisraeli kodanikest araabia noorsoost, kes otsisid endale stabiilset orientiiri, valisid IDF, mis annab noorele inimesele võimaluse tagada endale professionaalne ja materiaalne jaluletõus.
Vestluses NVO korrespondendi Muhamed Salahi`ga, viidates araabia ütlusele „ ….“ (vastab vene ütlusele „Üks pole lahinguväljal võitleja.“), märkis ta: „Tänaseks on „araabia kaardiväe“ olemasolu IDF-is reaalsuseks saanud.“ Antud juhul on Muhamed Salahi´l õigus. Seda aga, et kas see „kaardivägi“ ka arvukamaks saab – näitab aeg.
Jerusalem
? Tuumamalakas hirmutab kaltsupäid vähem kui ülejäänud maailma.
.