ZSU 57

[von manstein]

Siia ongi koer maetud.

1959 aastal oli eliitbensiiniks A72.
AI93 ilmus müügile siis, kui ilmusid esimesed Zigulid, Volga GAZ24 ja Mosse 412. Ehk siis 70ndate algul.

Tsaika tippkiirus üle 180km. tunnis tundub liiga optimistlik.
Üle 3ruutmeetri lauppinda ja tolleaegset õhutakistustegurit arvestades oli isegi 195 nõukogude GOSTi järgi mõõdetud hobujõudu ebapiisavad.
Tehaseandmete järgi oli tippkiiruseks 160 km. tunnis, nagu ka tsaika mootoriga varustatud märksa väiksemal Volga GAZ21-l.

Aga üritada pidurdada kiirusel 180 km.tunnis on ekstreemsus isegi tänapäevaste sõiduautode puhul, rääkimata trummelpiduritega varustatud tsaikast.

[EOD]

Tsaika tippkiirus üle 180km. tunnis tundub liiga optimistlik.

Nii see spidomeeter mul Maardu ja Kuusalu vahel näitas. Arvestades meie laiuskraadil domineerivaid läänetuuli, võis muidugi taganttuul ka aidata. Kes see enam aastate tagant mäletab.

[Lemet]

tsaika mootoriga varustatud märksa väiksemal Volga GAZ21-l.

Mis jutt see siis nüüd on, need ju ikka hoopis erinevad mootorid, sa vist pidasid silmas GAZ 23 , millel oli Tšaika mootor ja kast.

http://www.gaz21volga.com/23/gaz23.htm

[T-62]

Mis neil GOST-iga mõõdetud hobujõududel viga oli? Äkki keegi seletab lahti erinevused mootorite võimsuse mõõtmisel. Oli kunagi kolm üksteisest natuke erinevat meetodit selleks: nõukogude, ameerika ja euroopa (võimalik, et aasias omad eripärad).

[jackpuuk]

Euroopas mõõdetakse võimsus ratastelt, ameeriklastel mõõdeti varem bruto hobujõud, ehk siis mõõdetuna väntvõllilt. Ma peast seda koefitsenti ei mäleta, rattalt mõõdetuna oli vaja korrutada vist 1,14-ga, siis saad brutohobesed. Tänapäeval mõõdavad ameeriklased samuti rattast, kui õieti mäletan. Pead ei anna, aga see vist oli mõõtmistehnoloogiate vahe, vene oma GOSTI mõõtmist kunagi koolis räägiti, aga see oli ammuuuuu

[von manstein]

Nn. GOSTi hobujõud tunduvad vägagi kahtlased.

Kiirendusvõime sõltub suurel määral võimsuse ja massi suhtest.
Volgal GAZ23 on tonni massi kohta muljetavaldavad 139HJ.
Isegi tänapäevases mõistes vägev suhe.
Ometi kiirendas Tsaika mootoriga Volga 0-100km/h nutuse 16 sekundiga.
Muidugi on oma osa kolmekäigulisel automaatkäigukastil.
Aga nii suure töömahu ja väändemomendi juures vist mitte otsustav.
Tsaika kiirendusvõime oli üle 20 sekundi.

Momendil sõidan ise VW golfiga, varustatud 66 KW diiselmootoriga.
Erivõimsus tonni massi kohta 75HJ, ehk siis sisuliselt poole vähem kui Tsaika mootoriga Volgal.
Kiirendusvõime aga kummalisel kombel 13,0 sek 100km/h.
Küllap on tegu saksa standardi hobujõududega?

[T-62]

Kas polnud vene ja ameerika erinevuseks, et venemaal mõõdeti kompletse mootori, st mootor koos õhupuhasti, summuti, generaatori ja kõige muu seesugusega, võimsus väntvõllilt. Ameerikas puhtalt mootorori poolt arendatav võimsus, st abiseadmetele ja süsteemidele ei kulutatud mõõdetava mootori energiat ja igasugused takistavad elemendid olid eemaldatud.

Või oli see kõik vastupidi

[urmas]

Euroopas ja Venes mõõdetakse võimsust koos lisaseadmetega, jänkistanis mõõdeti varem ilma kuid nüüd kah nagu euroopas.

[von manstein]

Või oli see kõik vastupidi

Ehk on olemas ka kolmas variant.
Kuna nõuka aja hariduses oli tugev suundumus reaalainetele ja kõrgemat matemaatikat taoti instituutides ning kõrgkoolides studeerijatele täiega pähe, oli teoreetiline baas kindlasti vägev.
Pakuks välja võimaluse, et prototüüpe stendi tegelikult ei pandudki, vaid saavutati arvutuste teel müstilised tehnilised andmed.
Näiteks julgeks välja pakkuda M412 mootori, mille parameetrid olid väljatöötamise momendil, kuuekümnendate lõpul vähemalt teoreetiliselt, maailma tippklassist, aga praktiliselt osutus keskpäraseks jõuallikaks, mis tehaseandmetele sugugi ei vastanud.

[T-62]

Kindlasti omajagu matemaatikat ja veel rohkem propagandat. Võimalik, et eelseeriad olid valmistatud kvaliteetsemalt ja kasutati paremaid materjale

[Lemet]

Mosse 412 mootor oli tegelikuses üks müstiline asi. Nagu Mosse isegi. Samast partiist masinate hulgas leidus auto, mis ilma erilise pingutuseta jooksis välja pealt 160 kilomeetri tunnis kui ka masin, mille maksimumiks jäigi vaid sada ja viis, ükskõik, kuidas laboriseltskond teda ka ei kruttinud. Auto lihtsalt ei tahtnud sõita...

[urmas]

Teooria võib ju Vasjalandis kõva olla aga kui praktika longab mõlemat jalga( või kõike kolme...) siis on asjad teisiti. Oli ju kunagi nii, et veeti mossesid ka Inglismaale ja mingil põhjusel telliti siis sealsesse esindusse üks mootor.Saadeti juppidena ja kui britid siis mootori ise kokku panid nagu vaja saadi stendis 118hj tehase 82 asemel( oli vist tiba uuem variant). Teatati sellest Moskavasse, seal oldi sillas ja taheti saada mootor tagasi. Saadeti ka juppidena aga kui venelased kokku panid ei saanud nad kuidagi seda võimsust mis britid. Et nii on siis lood selle vasjade koostekvaliteediga, olgu idee nii hea kui tahes... Ja parimad ideed kippusid ka varastatud olema.
(Jutu ise olen kusagilt lugenud, ei mäleta enam kust kohast)

[Lemet]

Tegelikult olla neid mootoreid kolm olnud, Inglismaalt tulid nad tagasi 115 jõulistena, peale esimest lahtivõtmist olla alles jäänud 108 ja peale teist läks veel paar hobust kaotsi. Teisi mootoreid polevat seepeale enam laiali lõhkuda lubatud. Vähemalt rääkisid tehasemehed seda lugu niimoodi.

[von manstein]

See Inglismaa lugu kõlab ilusa legendina.

115HJ mosse412 mootorist on isegi teoreetiliselt võimatu.
Liitervõimsuseks kujuneks 76,7HJ.

Sellist erivõimsust arendasid näiteks 90-ndate algul BMW-del ilmunud M50 mootorid, varustatud hargsissepritse ja nelja klapiga silindripeas ja võimaldades kasutada detonatsioonivabalt surveastet 11.

Mosse teoreetiline lagi võis olla ehk 50HJ/L ehk siis 75HJ. Aga 70-ndate algul oli ka see maailma tipptase.

[Würger 190G]

Kas ongi nii?

Надежность и тяговитость двигатель УМЗ – 412 унаследовал от баварца BMW-1500 образца 1961 года

Двигатель был разработан целиком и полностью конструкторским коллективом завода МЗМА, хотя прототип довольно многих конструктивных решений угадать несложно — новейший, по тем временам, силовой агрегат BMW M10 в версии с рабочим объёмом 1500 см³ (она обозначалась М115 и выпускалась до 1977, а само семейство двигателей М10 просуществовало на конвейере до 1987 года) — агрегат сам по себе исключительно удачный и совершенный по тем временам, хорошо зарекомендовавший себя как в обычной эксплуатации, так и в спорте, включая Формулу-1


http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/2 ... .D0.9C-412