H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Ilmjärv ei ole küll populaarne oma tõlgenduste-järelduste tõttu, aga hulk dokumente on tal ära toodud. Sealt tuleb välja, et Eesti otsustajad mehed hakkasid juba tublisti enne 1939.a. septembrit kaotama usku, et Eesti suudaks midagi ise määrata ja vaatlesid seda juba ajaloo objektina, mis sõltub ainult suurriikide suvast. Avalik retoorika jätkus ainult vanast inertsist. Moskvasse minnes oli eelhäälestus juba olemas, samasugune, nagu ka tulemus tuli. Seda kiideti ja toodi eeskujuks teistele. Inimesed muutuvad ja vananevad - Vabadussõja ajal noored vihased mehed, 20 aastat hiljem mitte enam nii väga. Vaevalt nad isegi enam enne oma lõppu olid kindlad oma toimimise õigsuses, keegi lihtsalt ei küsinud ja ei jäädvustanud enam seda arvamust. Eesti keeles arutleme siin küll, aga pigem kõigest hoolimata kui selle tõttu. Muud endised liiduvabariigid saavad ka oma keelt pruukida, kui soovi on. Me saame samamoodi ka oma asjad vene keeles aetud, no problemo.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
See "kollektiivse julgeoleku süsteem" kärises juba 1930ndate kesksel suure raginaga ja vähemalt 01. septembril 1939 pidanuks häirekellad helisema. Tegelikult pidanuks need hiljemalt 1938 helisema.
Kui keegi elas 20ndate aastate poliitilis-õiguslikus ruumis, siis tule taevas appi....
S*** õigustus igatahes.
Kui keegi elas 20ndate aastate poliitilis-õiguslikus ruumis, siis tule taevas appi....
S*** õigustus igatahes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
corvus kirjutas:
President Ilves kirjutas peale Gruusia-Venemaa sõda:
Kartmata olla mitte originaalne tsiteerin Thukydidest: "tugevad saadavad korda asju, mida tahavad ja nõrgad taluvad, mida peavad". Just see tendents sai vast taaskord valdavaks maailmas tinglikult aastast 1935.
President Ilves kirjutas peale Gruusia-Venemaa sõda:
http://www.diplomaatia.ee/index.php?id= ... 9e6a6f2879Tugevad võtavad, mida nad suudavad ja nõrgad annavad, mida nad peavad
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Hm, jälle pean ennast kordama. Aga kordamine pidavat ju olema tarkuse emacorvus kirjutas: Ei ole minu asi olla kohtumõistja. Samas on sisukas ja argumenteeritud dialoog teretulnud.

Mingit argumenteeritud dialoogi selles teemas ei teki ega saagi kunagi tekkida. Jätkub samade argumentide ja väidete kordamine ning esitamine, mida on juba korratud ning esitatud "ma-ei-tea-kui-mitmes-teemas".
Sest nagu kpt Trumm seal kusagil eespool isegi viitas - tegemist on usuküsimusega.
Religioossetel teemadel aga argumenteeritult dialoogi pidada =

Samuti pole mõtet siin oponendile soovitada midagi endale selgeks teha. Sest enamasti ei viicita isegi viidatud linke klikkida. Saati siis veel iseseisvalt mingeid fakte otsima hakata, mis pealegi kahjustaks juba kinnistunud maailmapilti. Kes see loll oleks, kes seda teeks?
Ütle parem kohe otse ära - sõjaväe juhtkond kogunes kohe 1. septembril 1939 kujunenud olukorda arutama. Ning leidis et puhkenud sõda SENI VEEL otseselt Eestit ei ohusta. Seepärast ei ole vaja ka ei osalist ega täiemahulist mobilisatsiooni läbi viia. Kuid peeti vajalikuks siiski sõjaväe valmidusastet tõsta ning kasutada selleks sügiseid kordusõppuseid. neid osades väeliikides ning väeosades pikendades.
2. septembril toimus valitsuse istung, mis sisuliselt nõustus selle hinnanguga ning Sõjavägede staabile tehti ülesandeks vastavad kavad välja töötada. Mida ka tehti.
Kirjutan praegu mälu järgi nagu Alfred Lutsu mälestustest meelde on jäänud. Millised väeosad need lahinguvalmidusse viidi - Lutsu järgi vähemasti merekindlused olid septembri lõpuks lahingvalmiduses.
Soome polnud selleks ajaks oma mobilisatsioonist veel unistamagi jõudnud hakata

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Aga kelle lahinguvalmidus oli läbirääkimiste ajal kõrgem?toomas tyrk kirjutas:Soome polnud selleks ajaks oma mobilisatsioonist veel unistamagi jõudnud hakata
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Soome lahinguvalmidus oli sellepärast kõrgem, et tal oli lihtsalt kõige rohkem aega valmistuda.
Soome alustas neid ettevalmistusi aga alles 1939. a. oktoobris, peale seda kui kõik kolm Balti riiki olid juba oma ultimaatumid kätte saanud ning olnud sunnitud neile alla kirjutama.
Mitte mingi müstiline Soome mehemeel ega muud moodi ettenägelikus. Lihtsalt ajafaktor...
Soome alustas neid ettevalmistusi aga alles 1939. a. oktoobris, peale seda kui kõik kolm Balti riiki olid juba oma ultimaatumid kätte saanud ning olnud sunnitud neile alla kirjutama.
Mitte mingi müstiline Soome mehemeel ega muud moodi ettenägelikus. Lihtsalt ajafaktor...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Lauale on lõpuks löödud "ultimative argument" - Soome sai õppida Eesti kogemusest. Eks ta tõsi on. Samas Soome sõjalised ettevalmistused, mille vilju lõigati 1939 talvel said alguse 1935. paiku.
Samas oli Soomel ka 2 alternatiivi - minna Moskvasse ja kaevata kaevikuid (riskides Kremlit ärritada) või minna Moskvasse lihtsalt müts näpus (lootes Kremliga kaubale saada ilma sõjata). Paraku oli 1940. aasta veel olemata ja siin ei saa pugeda ajafaktori taha, et soomlased hakkasid sõdima seepärast, et baasiväed oleks korraldanud riigipöörde.
See ei oma ajafaktoriga mingit seost, puhas tunnetuslik küsimus. Oktoobris-novembris ei saanud Soome kuidagi teada, millised on Punaaarmee riigis viibimise tagajärjed - ka seal oli variant, et elu on rahulik ja pääseme sõjast (millele Eestis loodeti). Kui meenutada samas Ojala raamatus tsiteeritud halinat baaside lepingu otsustamisel, siis ütleks, et küsimusel oli vägagi kaalukas psühholoogiline tahk.
Samas oli Soomel ka 2 alternatiivi - minna Moskvasse ja kaevata kaevikuid (riskides Kremlit ärritada) või minna Moskvasse lihtsalt müts näpus (lootes Kremliga kaubale saada ilma sõjata). Paraku oli 1940. aasta veel olemata ja siin ei saa pugeda ajafaktori taha, et soomlased hakkasid sõdima seepärast, et baasiväed oleks korraldanud riigipöörde.
See ei oma ajafaktoriga mingit seost, puhas tunnetuslik küsimus. Oktoobris-novembris ei saanud Soome kuidagi teada, millised on Punaaarmee riigis viibimise tagajärjed - ka seal oli variant, et elu on rahulik ja pääseme sõjast (millele Eestis loodeti). Kui meenutada samas Ojala raamatus tsiteeritud halinat baaside lepingu otsustamisel, siis ütleks, et küsimusel oli vägagi kaalukas psühholoogiline tahk.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Hm, miks Eesti kogemusest? Võib-olla hoopis Tšehhoslovakkia omast?
Ei maksa kõiki sündmusi ainult oma mätta otsast vaadata
Ei maksa unustada, et Soome oli Baltimere äärsetest riikidest ainus, kellele esitati territoriaalseid nõudmisi, milledega nõustudes oleks ta ilma jäänud ka oma piirikindlustustest....
Ei maksa kõiki sündmusi ainult oma mätta otsast vaadata

Ei maksa unustada, et Soome oli Baltimere äärsetest riikidest ainus, kellele esitati territoriaalseid nõudmisi, milledega nõustudes oleks ta ilma jäänud ka oma piirikindlustustest....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kes on rääkinud ennetavast löögist või sõja kuulutamisest väikeriikide poolt NSVL vastu?
Vahe oli väga lihtne - kui soomlased Kremli ukse väljastpoolt sulgesid, oli armee kaevikutes ja valmis pauku tegema.
Kui eestlased Kremli ukse väljastpoolt sulgesid, oli neil teadmine, et kui nad alla ei kirjuta, siis algab õige pea seda, mis toob sõjalises mõttes kaasa katastroofi. Ehk nad olid sundseisus. Väikeriigil ongi ainuke argument kuskil midagi saada, et kui ikka päris ülbelt kallale tuled, võid verise nina saada.
Minu arvates olid läbirääkimiste positsioonid vägagi erinevad. Ja ärme unusta, et tegemist ei olnud kummagi riigi puhul põhisuunale jääva territooriumiga, vaid nende alade sõjaline roll oli valmistumisel suursõjaks Euroopas täiesti teisejärguline.
Vahe oli väga lihtne - kui soomlased Kremli ukse väljastpoolt sulgesid, oli armee kaevikutes ja valmis pauku tegema.
Kui eestlased Kremli ukse väljastpoolt sulgesid, oli neil teadmine, et kui nad alla ei kirjuta, siis algab õige pea seda, mis toob sõjalises mõttes kaasa katastroofi. Ehk nad olid sundseisus. Väikeriigil ongi ainuke argument kuskil midagi saada, et kui ikka päris ülbelt kallale tuled, võid verise nina saada.
Minu arvates olid läbirääkimiste positsioonid vägagi erinevad. Ja ärme unusta, et tegemist ei olnud kummagi riigi puhul põhisuunale jääva territooriumiga, vaid nende alade sõjaline roll oli valmistumisel suursõjaks Euroopas täiesti teisejärguline.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nojah, Erkko võis ju sinu meelest rumal olla, kuid see rumalus viis märksa parematele tagajärgedele kui Pätsi-Laidoneri tarkus, mis lõppkokkuvõttes päädis nii iseseisvuse kui 20-25% rahvaarvu kaotusega, mida ollagi ju vältida püütud ja millest me pole tänaseni üle saanud. Loomulikult ei osanud nad seda oma tarkuses ette näha, kuid see peaks olema veenvaks tõestuseks, et "kilbi põõsasse viskamine" ei pruugi sugugi õige olla ei pikemas ega lühemas perspektiivis ning teinekord on isegi "kilbil" koju tulemine märksa mõtekam. Ilma selleks valmisolekuta ei oleks me ka mitte Vabadussõda võitnud, ammugi Soome riik oma "rumalatele" juhtidele vaatamata sõjas püsima jäänud. Sellest aru saamine on aga ilmselgelt meelsuse ja väärtushoiakute küsimus.corvus kirjutas:Ja nagu me teame, tuli anda ikkagi ära nii Hanko kui palju muudki... Kas ma peaksin, siis sellest järeldama, et Erkko oli:Ja lõpuks, Hanko ja Hanko ümbrus, ühel või teisel moel, tähendab vaba Soome lõppu, seega kõik mõtted järeleandmistest tuleb seal lõplikult kõrvale heita ja need ei saaks ka mingisuguse vastutuleku osaliseks siin".
a) rumal, et ei suutud aru saada mis toimub c.kuu aja pärast ning kuhu Soome jõuab oma territooriaalses olemuses c.5 kuu pärast
b) väga kaugelenägev, sest arvas, et nii umbes 50 aasta pärast pääsetakse NSVL mõjusfäärist nii või teisiti, seega on oluline, et 50.aasta pärast saaks "pea püsti" tagasi vaadata ja rääkida kangelaslikust Soome sisust
Tegelikult saame me vast ikkagi rääkida sellest, millele tugines Erkko 31.10.39, kui ta saatis Paasikivile mainitud retoorilise kirja elik Paasikivi, kellel olukorrast piiri taga (soviettide hargnemise toimumine) puudus sarnaselt Erkkole arusaam, samas ometigi oli tal NSVL juhtkonnaga vahetus kontaktis olles siiski tunne, et asi hakkab sääraselt asju edasi ajades kontrolli alt ära libisema (sarnane tunne oli ka muide Mannerheimil). Seega on tegu vast Erkko "julgustusega" mehele, kes tegelikult juba kahtles valitsusjuhi (ja enamuse) seisukohtades, et just nii - "säilita külmaverelisus ja Venemaaga on praegugi võimalik teha meiega kasulik leping" stiilis - tulebki asju ajada. Nagu näitas ajalugu, siis Erkko eksis.
Aga ma soovitan sul Henn lugeda Archilochose eleegiaid, et sa saaksid aru et juba c.2500 aastat tagasi mõisteti, et teinekord ei ole "kilbi peal koju" tulemine mõttekas, sest "kilbi põõsasse visanuna" võib selle sealt vajadusel sama inimene jälle ülesse korjata ning võidelda uues lahingus...see aga kes "kilbil", ei tee seda enam kunagi. Pikemas perspektiivis sai see sama mentaliteed olla alati "kilbil" saatuslikuks ka Spartale..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
1940. a sündmuste mitte ettnägemises ei saa Eesti juhtkonda süüdistada (kuid seda oleks võinud ette näha, aga see selleks).
Probleem on see, et Moskvasse mingi läbirääkimata argumentivabalt ja sealt ei olekski saanud muu tulemuse kui ultimaatumiga tagasi tulla. Seda, et Eesti pole sõjaks valmis, teadis venelane väga hästi ja eks "Pika tänava majandes" on luuretraditsioon sees aastakümneid.
Kodanik corvus ei lähe ka oma tarnija juurde läbi rääkima, kui teine pool teab ette, et tal muid tarnijaid pole ja aega nende vahetamiseks ka mitte. See polegi läbirääkimine, vaid tarnija diktaat. Täpselt nii ju Eestis läbirääkimistel käituti. Ja tulemus ei saanudki muud olla.
Probleem on see, et Moskvasse mingi läbirääkimata argumentivabalt ja sealt ei olekski saanud muu tulemuse kui ultimaatumiga tagasi tulla. Seda, et Eesti pole sõjaks valmis, teadis venelane väga hästi ja eks "Pika tänava majandes" on luuretraditsioon sees aastakümneid.
Kodanik corvus ei lähe ka oma tarnija juurde läbi rääkima, kui teine pool teab ette, et tal muid tarnijaid pole ja aega nende vahetamiseks ka mitte. See polegi läbirääkimine, vaid tarnija diktaat. Täpselt nii ju Eestis läbirääkimistel käituti. Ja tulemus ei saanudki muud olla.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Sellist idiootsust annab ikka klaverist välja ajada.
Eesti ja Soome ei asunud põhisuunal, Poola asus. Eestist ja Soomest nõuti teatud maa-alasid "suure sõja" toetuseks, Poolast vallutati venelastele kuuluma pidanud osa lihtsalt ilma erilise tseremooniata ära.
Põhisuunal mitte asumist näitab ka ära Eestis asunud Punaarmee (suhteliselt - võrreldes nt Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) väike arvukus ja sõjatehnika, isegi 1941 sõja eel. Suur sõda hakkas ju toimuma Musta mere ja praeguse Kaliningradi vahel. Sealkandis ei tehtud mingeid baaside lepinguid ja töörahva riigipöördeid, lihtsalt vallutati sõjaliselt. Ei olnud siin kuskil selliseid mehhaniseeritud korpusi ja armeesid nagu nt NSVL läänepiiril olid. Kui vaadata Jätkusõja algust, siis polnud soomlastele eriline probleem Punaarmee suht kiiresti Talvesõjas vallutatud aladelt minema peksta (ok, Hanko oli erand). Kui seal oleks ikka istunud samat masti väed nagu nt Bresti all, siis vaevalt et Soome jalavägi Laadogat näinud oleks.
Eesti ja Soome ei asunud põhisuunal, Poola asus. Eestist ja Soomest nõuti teatud maa-alasid "suure sõja" toetuseks, Poolast vallutati venelastele kuuluma pidanud osa lihtsalt ilma erilise tseremooniata ära.
Põhisuunal mitte asumist näitab ka ära Eestis asunud Punaarmee (suhteliselt - võrreldes nt Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) väike arvukus ja sõjatehnika, isegi 1941 sõja eel. Suur sõda hakkas ju toimuma Musta mere ja praeguse Kaliningradi vahel. Sealkandis ei tehtud mingeid baaside lepinguid ja töörahva riigipöördeid, lihtsalt vallutati sõjaliselt. Ei olnud siin kuskil selliseid mehhaniseeritud korpusi ja armeesid nagu nt NSVL läänepiiril olid. Kui vaadata Jätkusõja algust, siis polnud soomlastele eriline probleem Punaarmee suht kiiresti Talvesõjas vallutatud aladelt minema peksta (ok, Hanko oli erand). Kui seal oleks ikka istunud samat masti väed nagu nt Bresti all, siis vaevalt et Soome jalavägi Laadogat näinud oleks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline