www.militaar.net

Mina siiski kardan, et(juhul, kui see Poola pakkumine oleks tookord vastu võetud) neid õnnetuid T-55'i oleks tabanud sama saatus, nagu nende vendi lõunanaabrite juures....Lihtsalt, oleks jäänud kuhugi garaazi seisma ja vahel kusagil omaalgatuslikult demo tehtud...

Ja siis? Oleks need tankid seistes raha võtnud? Või oleks nende vastuvõtmise eest Kuusakoskisse pidanud peale maksma?

Ja pealegi! Pole Lätil armeedki kodumaal. Nii, et pole neil kedagi selle paari tankigagi tegelemas. Nii, et ega see meid lohuta (ja ei aita kah), kui me ennast Lätiga võrdlema hakkame. Aga siiski! Näe - seda ühte rauarisugi pidime suure meediakära saatel Lätist laenama.

Mäletate, kuidas ma kord teile rääkisin terastest KaMin-i ametnikest ühes vastiseseisvunud Balkani riigis. Kasuefekt oli neil igatahes ilmne ja väljendus vägagi konkreetsetes rahanumbrites, missugune summa vanametalli viidud sadada tankide eest saadi. Mis siis, et korraks vaid, aga ikkagi. Meil ei suudetud isegi nii "tark" olla.

Aga see selleks. Detailid ei vii praegusel juhul asja edasi.

Aga see riigikaitserahade numbritesse panemine ongi just see nn. taktikaline tase. Strateegiline tase riigikaitses on riigi kõigi struktuuride ja nende tegevuse koostoime nägemine. Relvastatud riigikaitse, millele me siin nii usinasti keskendunud oleme, on vaid selle pisike osake. Ja vähe sellest - ka riigikaitses küsimustest tegeleme vaata-et n.ö. püksinööbi probleemidega. Puude taga tuleb ka metsa näha, nagu tavaks öelda on. (Jälle viide Iisraeli ühiskonna riigikaitselisele toimimisele ja Singapuri riigikaitse süsteemsele ja korrapärasele ülesehitamisele.)


P.S.
Liigsageli pean ma reaalelus (teenistuses) ja ka siin foorumis kuulma sõnu "nii-kui-nii" ja "oleks", millistest tulenevalt jääb väga palju asju reaalselt tegemata. Ja ei hakatagi tegema, sest "nii-kui-nii" .... Teeks küll, kui "oleks" ... Need on küll pragmaatilisele mõtteviisile võõrad emotsioonid, kuid ... krt, tigedaks teeb. Ikka väga tigedaks teeb mind.
Tegelikkuses aga jääbki teadmata, kui poleks seda "nii-kui-nii" tõttu tegemata jätnud, kuigi teiste riikide vastav kogemus maailmast vägagi konkreetsetes valdkondades on näidanud, et poleks mitte see nii-kui-nii selliselt olnud.
Aga unisel ja stabiilsel Põhjamaal, kelleks me ennast ju peame (vähemalt üritame endale sisendada), ei taha ju keegi oma head äraolemist löögi alla seada. Kuid midagi uut tehes peab ju paratamatult millegagi riskima ja sellega seoses ka millegi eest vastutama.
Kuid see on juba omaette teema ja - pikk jutt, s... jutt.

Vahelevihjena see, et 1 kaminakeha saab palka aastas rohkem kui see tank oleks kütust vajanud ja natukenegi "rääkinud", misasi tank on.

Minul on selles pisikeses sektoris (muust asjast lahus) ettepanek: Rootslased peaks tooma siia näiteks 4 oma Leopardi ja siis meite omad saaks vähemalt peale õppusi paska pesta oma pükstest. Ilma rasketehnikaga kokku puutumata vaatab sõdur seda liikumatult paigal kui teenekas esimest korda vittu nähes. Ta on lihtsalt kui kivikuju. Selline asi peaks olema baastreeningu sees-

hillart kirjutas:..., ei taha ju keegi oma head äraolemist löögi alla seada...

See ongi siin asja tuum, aastasadu olnud.

Esimese asjana ongi just vaenlane su iseenda sisemuses.

Kuipaljud siis ka kaitseväe läbi tehes on valmis oma "heast maailmast" loobuma. Kaitsevägi ei ole sõjavägi vaid käsitööliste õppelaager, kus õpetatakse asju. Mingit kaitsetahet see ei lisa. See on asjade omastamise laager, sõltumata milleks sa seda saab kasutada.

Kedagi ei saa sundida mitte mingi relva juurde, et riiki kaitsta.

Relvi on palju, kuid järjest vähem on need reaalsed ja järjest enam virtuaalsed.

Vabatahtlik riigikaitse ei peaks olema mitte mingi erakordne tegevus vaid regulaarselt iga päev tehtav tegevus.

Riigikaitse ei ole kohustus vaid pidev tegevus, mis hoiab nii naised kui mehed oma tegelike vajaduste juures, mille juurde muuseas kuulub ka oma riigi laiem kaitse. laiem kaitse tagabki selle, et meil on SÜGAVAM psühholoogiline heidutus.

nõme nentida, aga kas sa ei arva, et planeeritud on soomusväed just palgalistega katta?

setu kirjutas:nõme nentida, aga kas sa ei arva, et planeeritud on soomusväed just palgalistega katta?

Huvitav küll, kes siis peaks tankist olema - eilne keskõppeasutusest tulnud traktorist või?? Loomulikult peaks meeskonnad olema palgalised - ja kogu muu mannsahvt, kes neid käigus hoiavad, need paljud mehed, peaks olema ajateenijad.

Kuna teema algselt oli Singapuri kaitsejõududest, siis üks uudislõik...

SINGAPORE - Singapore, which has one of Asia's best-equipped militaries, has raised its national defense budget by 5.4 percent this year, according to government data released Feb. 18.
The government plans to spend S$12.08 billion ($9.5 billion) on defense in the 2011 fiscal year, up from S$11.46 billion the year before.
Singapore's economy grew 14.5 percent in 2010, the fastest in Asia. The defense budget is about 5 percent of gross domestic product

Ehk siis, Singapur tõstab oma kaitsekulutusi sel aastal 5,4%, kulutades kokku 9,5 miljardit USD...
Kogu SKP-st moodustab see siis 5%...

Kui me tahame niiväga Singapurist õppust võtta, siis äkki peaks ikka alustamagi eelnevast....
Oleks see siin riigis reaalne...??

Et siis eesti noorukid on tunduvalt madalamast klassist kui muu maailma omad ja ei saa saamagi tehnikaga hakkama...selles filmilõigus tunduvad Leodega majandavat küll ajateenijad.

http://www.youtube.com/watch?v=nvT_RqxyCxU

Ehk siis, Singapur tõstab oma kaitsekulutusi sel aastal 5,4%, kulutades kokku 9,5 miljardit USD...
Kogu SKP-st moodustab see siis 5%...

Kui me tahame niiväga Singapurist õppust võtta, siis äkki peaks ikka alustamagi eelnevast....
Oleks see siin riigis reaalne...??

Kordan veelkord:

Puude taga tuleb ka metsa näha, nagu tavaks öelda on. (Jälle viide Iisraeli ühiskonna riigikaitselisele toimimisele ja Singapuri riigikaitse süsteemsele ja korrapärasele ülesehitamisele.)

Ilma süsteemsuse ja korrapärasuseta pumpa sinna raha sisse palju iganes, ei edene miskit. Seda enam, kui seda raha nii laialt käes ei ole, et paremale-vasakule lendu lasta. Kuid just see süsteemitus ja korrapäratus meil käimas väga konkreetselt ongi. Ja nii ongi.

Vahest meie viga ongi just selles, et ...

Kui me tahame niiväga Singapurist õppust võtta, siis äkki peaks ikka alustamagi eelnevast....

Minu isiklik arvamus on, et vaat just sellest me ei peakski alustama. Õigemini tegelikkuses nii arutlustes, kui ka kõiges muus, meil just sellest alustataksegi ja ilmselgelt sellepärast me just seal olemegi kus oleme ja seda-teist tehtud ei saagi. Ja põhjendused on eelnevast lähtudes ju varnast võtta, või kuidas?

Rikun teie tuju ja ilma, et ma õigustaks kedagi või midagi, väidan et see vastab vaid osaliselt tõele. Selgelt oleks selline võrdlus kohane EW algusega 1918.aasta novembri kontekstist (kokkupuute punkte on rohkem), kuid selgelt ei kehti see paradigma näiteks Eesti ja mainitud riikide võrdlusel 1991.aasta augusti ja sellele järgneva 4-5 aasta kontekstist.

Noh, igatahes on need paremad eeskujud, kui meie praegused iidolid - USA ja Suurbritannia. Või on kellelgi midagi sobivamat välja pakkuda? Võib muidugi jätkata ka meil senisi laialt kultiveeritud suunda, ja kõike ja kõikjal ISE teha ja omast peast, omast kogemusest õppida-teha, aga ... Kas see just eriti tark tegu on? Kahtlen sügavalt.

Selgelt ei ole võrreldavad: militaarse know-how osa; otsene välistoetus värskelt loodud riigi relvajõudude arendamisele; keskvõimu poolt kasutatavate rahaliste vahendite suurusjärgud üldse; relvatööstuste eksistents (Singapuris üks edasikandvamaid majandusharusid juba ennem eraldumist; Iisraelil suurepärane põrandaaluste artellide võrgustik, millised jätkasid selliselt oma eksitentsi veel paarkümmend aastat, ennem kui rajati Iisraeli nn suur sõjatööstus - sellest olen ma kirjutanud IDF käsitlevas teemas).

Seda enam oleks, seda kõike eelnevalt teades, vastavaid valdkondi RIIKLIKULT arendada. Riigil, kui sellisel, on ju hoopis tõhusamad ja korrastatumad hoovad käes, kui näiteks mingil iseeneslikult kujunenud põrandaalusel suvalise tasemega töökodade võrgustikul, või kuidas?
Ja knw-how? No, krt, kes on meile seda keelanud või selle saamiseks käe ette pannud? Kui ikka ei oska, siis tuleb seda endale ka tunnistada ja küsida neilt, kes seda oskavad (nagu Singapur seda tegi). Ja mitte USA jt. samalaadsete nn. kogemust ülistada ja kõige USA-liku peale silda visata.
( On olemas muidugi ka võimalus, et - kole kohe mõelda - tegu on aktiivsete lollidega olnud, kes n.ö. pumba juurde pääsenud, e. siis - loll pole see, kes ei tea, vaid see, kes ei tahagi teada. See viimane on , tuleb tunnistada, tegelikkus tavaelus meil kaunis laialt levinud nähtus. Kahjuks. )

Noh, hea küll. Kui asjad sedapsi on siis - no ei pea kord ilmselt valel rajal olemist siis samamoodi ka edaspidi jätkama. No ei ole nii, et kui kord selliselt minema hakanud on, siis - las minna. 20 aastat on mööda läinud, kuid ... Õppida pole kunagi hilja.
Kui on selgunud need või teised puudujäägid, siis tuleb oma tegevust vastavalt korrigeerida. Vajadusel ka kardinaalseid muutusi tehes. Mitte aga vehelda mingite "objektiivsete tingimuste" ja rääkimisega sellest, et kes süüdi, miks see-teine selliselt oli ja et juba hilja midagi muuta.
Eelpoolnimetetud analüüs põhjuste osas viib meid edasi vaid selles kontekstis, et me edaspidi teaksime neist õppust võtta. Kui me taolistest iseenda õppetundidest muidugi oskame seda teha?

Lemet kirjutas:Et siis eesti noorukid on tunduvalt madalamast klassist kui muu maailma omad ja ei saa saamagi tehnikaga hakkama...selles filmilõigus tunduvad Leodega majandavat küll ajateenijad.

http://www.youtube.com/watch?v=nvT_RqxyCxU

Eesti mehed (kas ka noorukid??) on hiigelandekad ja saavad tegelt kõigega hakkama (naistega vahel välja arvatud ), aga ma mõtlesin siin tulemusjuhtimise põhimõtete järgi. Kui ikka maksimum võiks olla mingi 1-2 pataljoni, siis tuleb elukutseliste tööl hoidmine odavam kui iga aasta nii sadakond tankisti ette valmistada - ja milleks neid nii palju vaja peaks olema ...

tommy kirjutas:Kuna teema algselt oli Singapuri kaitsejõududest, siis üks uudislõik...

SINGAPORE - Singapore, which has one of Asia's best-equipped militaries, has raised its national defense budget by 5.4 percent this year, according to government data released Feb. 18.
The government plans to spend S$12.08 billion ($9.5 billion) on defense in the 2011 fiscal year, up from S$11.46 billion the year before.
Singapore's economy grew 14.5 percent in 2010, the fastest in Asia. The defense budget is about 5 percent of gross domestic product

Ehk siis, Singapur tõstab oma kaitsekulutusi sel aastal 5,4%, kulutades kokku 9,5 miljardit USD...
Kogu SKP-st moodustab see siis 5%...

Kui me tahame niiväga Singapurist õppust võtta, siis äkki peaks ikka alustamagi eelnevast....
Oleks see siin riigis reaalne...??

Ma olen alati arvanud, et meie optimaalne kaitsekulutuste tase peaks seal kuskil 3% kandis olema. ´Kolm pole küll päris viis, kuid....

Tankistide treenimisel on üldiselt kaks järku, esimene on tankiga tuvumine, ehk siis tuvumine sellega, mida üks või teine kang tankis teeb, teine on meeskonna, üksuse jne koostöö harjutus, ehk siis taktikaline osa. Tankiga tutvumise osa on üsna lühike, tegelikult ainuke vahe Challanger 2 ja T-90 meeskonna töös on see, et nupud, lülitid ja kangid on erinevates kohtades.Taktikaline osa jääb aga samaks.

Tanke ja tankitootjaid on läänemaailmas palju, lahtudes läänemaailma printsiibist, et inimelu (enda kodanike elu loomulikult) väärtus on suurem kui tanki väärtus, siis sõjalise abina oleks hulga tõenalisem saada tanke, kui tanke koos tankistidega.

uusmario kirjutas: Tanke ja tankitootjaid on läänemaailmas palju, lahtudes läänemaailma printsiibist, et inimelu (enda kodanike elu loomulikult) väärtus on suurem kui tanki väärtus, siis sõjalise abina oleks hulga tõenalisem saada tanke, kui tanke koos tankistidega.

Ma mõtlesin täpselt sama, et kui tulebki Nato abi, siis oleks neile kindlasti meelepärasem meile tanke anda ilma tankistideta. Vaenlasele oleks jube peavalu kui Eestil Leopardid (vms) otsa ei saa

Kui ikka maksimum võiks olla mingi 1-2 pataljoni, siis tuleb elukutseliste tööl hoidmine odavam kui iga aasta nii sadakond tankisti ette valmistada - ja milleks neid nii palju vaja peaks olema ...

Huvitav, kuidas toimus see Saksamaal ja Rootsis ajateenistuse aegadel ja kuidas toimub see praegu Soomes. Kõigis neis riikides tegutsesid-tegutsevad vistist ajateenistujad. Ja juutidel?

Peaksime me sellele vaatamata pistiku seinast välja tõmbama ja sisulise restardi tegema? Minu teada, pole seda kuskil selliselt, peale teatavat perioodi (olgu ta siis edukas või mitte edukas või näiteks teatava aja järgi juba selgelt enam mitte nii edukas - näiteks kaitsealase strateegia kontekstis täna selgelt (sise)probleemidega võitlev Iisrael) tehtud. Põhimõtteliselt tähendab säärane toiming enamasti ühte - nõiajahti!

Kõik käivad jälle kord ümber meepoti aga keegi ei taha nagu välja öelda, et mida teha et sinna sisse pääseda?
Teen lühidalt alguse. Sisuliselt tuleks, minu arust ju alustada sellest, et Laaneots paneb ameti maha, teiseks paneb samal ajal oma kohustused maha ka kaitseminister ning kogu Kamina ning Kaitseväe kaadrikooseis kirjutab lahkumisavaldused. Edasi tuleb kõik tegelased ...

No, annab ikka sellise asja peale tulla! Millest selline mõttekäik nüüd tuletati? Vaat see on see tõeline (tume)must-(hele)valge suhtumine.
Umbes nagu Edkari jutt. Hakkame aga tulekahju ajal protestima, et miks see komando kustutatud ei saa ja, et nad tuleb lahti lasta ning uued tuletõrjujad kohale määrata. Just-kui siis saabuks õnn meie õuele.

Hea küll. Ma võtan kokku 3-4 lausega, mida ma siin üldse olen üritanud öelda või siis millele tähelepanu juhtida.
Aga nimelt seda, et vaatamata EKV 20-aastasele olemasolule pole ma ei 10, 5 või ka 1 aasta tagasi (täna kaasa arvatud) näinud EV kaitsevõime arendamisel süsteemsust ja tasakaalustatust. Ikka on vaid iga eriala mees ajanud vaid oma rida, selle kohta üldises süsteemis nägemata. Nüüd, jah, on ametimeeste mõtlemises küll tekkinud meeldivalt reaalsusesuunalised muutused, kuid need muutused ja ka vastavasuunalised tegevused (igati edumeelsed) on kõik reeglina üksikaktid, mis ei oma kohta üldpildis (e. siis - paralleel juba toodud näitega majaehitusest, kus eraldivõetuna on nii akende paigaldamine, välisseina soojustamine, kui ka katuse katmine kõik väga vajalikud tegevused, kuid - iga asi omal ajal). Ei tarvitse vist eriliselt tõestada, kui palju tühja tööd ja energiat taolist tegevusmalli järgides lihtsalt raisatakse. Kõik just-kui teevad palehigis midagi (mitte kellelegi ei saa öelda, et ta midagi ei tee), kuid EV riigikaitse ei parane. Kui seda üldpilti kusagil või kellegil üldse olemas on? Lisan veel juurde kogu elanikkonna riigikaitselise kujundamise, lojaalse kodanikkonna kasvatamise, riigi majanduse üldistele riigi vajadustele allutamise, jm. taolised küsimused, mis küll ajuti ühel või teisel otsustajal keelel olnud on, kuid milliseid mitte keegi mitte kunagi ühtse süsteemi osadena näinud pole. (rääkimata selle süsteemi loomisest, plaanipärasest arendamisest ja läbiviimisest).
Toon mõned sellised ka igale pragmaatikule selged näited, et oma eelnevat juttu näitlikustada.
Erinevad ametkonnad teevad püstolite hankeid ja mõlemile tarnitakse nende tulemusena erinaevat tüüpi torud.
Erinevad ujuvaluseid omavad ametkonnad tellivad endile laevu-laevukesi erinevatest kohtadest ja sealt siis lõpuks ka saadakse, kuid riigikaitselisest aspektist pole neil kokkuvõttes koordineeritud ülesandeid.
Kontrollimatu ehitustegevus EV-s ei oma mingit seost riigikaitsega, mille tulemusena on terve maa täis riigikaitse aspektist mõtetute sildade, teede ja klaaskarpidega.
Riigi sisemajanduse arendamisel pole mitte mingit seost riigikaitseliste vajadustega, mille tulemusena on riik praktiliselt kõigis elu valdkondades (mitte ainult relvastatud kaitse osas) sõltuv välisfirmadest.
Kogu olemasolu aja jooksul pole EV-s libademokraatiale apelleerides toimunud mitte mingisugust lojaalse kodanikkonna kasvatamist, rääkimata selle planeeritud ja süstematiseeritud läbiviimisest (vabatahtlikku riigikaitseõpetust või siis praktiliselt vabatahtlikkuse alusel toimuvat osalist ajateenistust ei saa selleks ometi pidada).
Jne., jne., näiteid on kuhjaga. Pigem võiks öelda, et tikutulega peaks otsima näiteid vastupidisest tegevusest.

Aga, et miks just USA või briti relvajõudude näiteks võtmine paha on?
Aga selleks, et selle taolise eeskujuksvõtmise tulemusena ongi meie (ka paljude kaadriakaitseväelaste) mõtlemises juba valitsevaks saanud arusaam, et me ikka nii pisikesed ja saamatud ja võimetud ja ... mis kõik veel, oleme. Eks ikka sellest enese pidevast võrdlemisest miljoniarmeedega. Selliste eeskujude tulemuseks ongi meie kergejalaväest niššiarmee, kellele kõik puuduv just-kui liitlaste poolt antakse - liitlased annavad õhukaitse, tagavad mereteede puutumatuse, tagavad meditsiiniteenistusega, ehitavad koheselt üles varustussüsteemi jne., jne.(majaehituse näitest - oma praeguse EKV aluseks oleme võtnud pilvelõhkuja projektist peldiku, või esiku, või missuguse üksikosa iganes, arvestamata, et sellel peldikul näiteks on korteris vaid üks kindel f-n - ja seda me ehitamegi ning sedagi just selliselt nagu eelnevalt pajatasin).

Vabandage, et välja ütlen, aga - EV iseseisva kaitsevõimekuse kontekstis on selletaoline tegevus totaalne lollus ja vähe sellest - sellise valdkonnaga seotuna, nagu riigikaitse, on see lausa kuritegelik.

Ja kui meie siin taolistes küsimustes häält üritamegi teha, siis - hoia ja keela - ikka mandub kõik taas mingite nüansside lahkamisele, millistel üldpildi juures praktiliselt mingit tähtsust pole. (nagu viimane corvuse mõttearenduski, mis mind lausa šokeeris - hakkame aga lahti laskma, karistama, kinni panema jne. Kas sellest läheks siis kohe miskit paremaks või? Ei mõista kohe mida kosta.

P.S.
Äh, krt! Lubasin küll 3-4 lauset, aga ... Läks nagu alati. Vabandan sügavas süütundes ja loodan edaspidi enam mitte nii vääritult käituda.