Peaksime me sellele vaatamata pistiku seinast välja tõmbama ja sisulise restardi tegema? Minu teada, pole seda kuskil selliselt, peale teatavat perioodi (olgu ta siis edukas või mitte edukas või näiteks teatava aja järgi juba selgelt enam mitte nii edukas - näiteks kaitsealase strateegia kontekstis täna selgelt (sise)probleemidega võitlev Iisrael) tehtud. Põhimõtteliselt tähendab säärane toiming enamasti ühte - nõiajahti!
Kõik käivad jälle kord ümber meepoti aga keegi ei taha nagu välja öelda, et mida teha et sinna sisse pääseda?
Teen lühidalt alguse. Sisuliselt tuleks, minu arust ju alustada sellest, et Laaneots paneb ameti maha, teiseks paneb samal ajal oma kohustused maha ka kaitseminister ning kogu Kamina ning Kaitseväe kaadrikooseis kirjutab lahkumisavaldused. Edasi tuleb kõik tegelased ...
No, annab ikka sellise asja peale tulla! Millest selline mõttekäik nüüd tuletati? Vaat see on see tõeline (tume)must-(hele)valge suhtumine.
Umbes nagu Edkari jutt. Hakkame aga tulekahju ajal protestima, et miks see komando kustutatud ei saa ja, et nad tuleb lahti lasta ning uued tuletõrjujad kohale määrata.

Just-kui siis saabuks õnn meie õuele.
Hea küll. Ma võtan kokku 3-4 lausega, mida ma siin üldse olen üritanud öelda või siis millele tähelepanu juhtida.
Aga nimelt seda, et vaatamata EKV 20-aastasele olemasolule pole ma ei 10, 5 või ka 1 aasta tagasi (täna kaasa arvatud) näinud EV kaitsevõime arendamisel süsteemsust ja tasakaalustatust. Ikka on vaid iga eriala mees ajanud vaid oma rida, selle kohta üldises süsteemis nägemata. Nüüd, jah, on ametimeeste mõtlemises küll tekkinud meeldivalt reaalsusesuunalised muutused, kuid need muutused ja ka vastavasuunalised tegevused (igati edumeelsed) on kõik
reeglina üksikaktid, mis ei oma kohta üldpildis (e. siis - paralleel juba toodud näitega majaehitusest, kus eraldivõetuna on nii akende paigaldamine, välisseina soojustamine, kui ka katuse katmine kõik väga vajalikud tegevused, kuid - iga asi omal ajal). Ei tarvitse vist eriliselt tõestada, kui palju tühja tööd ja energiat taolist tegevusmalli järgides lihtsalt raisatakse. Kõik just-kui teevad palehigis midagi (mitte kellelegi ei saa öelda, et ta midagi ei tee), kuid EV riigikaitse ei parane. Kui seda üldpilti kusagil või kellegil üldse olemas on? Lisan veel juurde kogu elanikkonna riigikaitselise kujundamise, lojaalse kodanikkonna kasvatamise, riigi majanduse üldistele riigi vajadustele allutamise, jm. taolised küsimused, mis küll ajuti ühel või teisel otsustajal keelel olnud on, kuid milliseid mitte keegi mitte kunagi ühtse süsteemi osadena näinud pole. (rääkimata selle süsteemi loomisest, plaanipärasest arendamisest ja läbiviimisest).
Toon mõned sellised ka igale pragmaatikule selged näited, et oma eelnevat juttu näitlikustada.
Erinevad ametkonnad teevad püstolite hankeid ja mõlemile tarnitakse nende tulemusena erinaevat tüüpi torud.
Erinevad ujuvaluseid omavad ametkonnad tellivad endile laevu-laevukesi erinevatest kohtadest ja sealt siis lõpuks ka saadakse, kuid riigikaitselisest aspektist pole neil kokkuvõttes koordineeritud ülesandeid.
Kontrollimatu ehitustegevus EV-s ei oma mingit seost riigikaitsega, mille tulemusena on terve maa täis riigikaitse aspektist mõtetute sildade, teede ja klaaskarpidega.
Riigi sisemajanduse arendamisel pole mitte mingit seost riigikaitseliste vajadustega, mille tulemusena on riik praktiliselt kõigis elu valdkondades (mitte ainult relvastatud kaitse osas) sõltuv välisfirmadest.
Kogu olemasolu aja jooksul pole EV-s libademokraatiale apelleerides toimunud mitte mingisugust lojaalse kodanikkonna kasvatamist, rääkimata selle planeeritud ja süstematiseeritud läbiviimisest (vabatahtlikku riigikaitseõpetust või siis praktiliselt vabatahtlikkuse alusel toimuvat osalist ajateenistust ei saa selleks ometi pidada).
Jne., jne., näiteid on kuhjaga. Pigem võiks öelda, et tikutulega peaks otsima näiteid vastupidisest tegevusest.
Aga, et miks just USA või briti relvajõudude näiteks võtmine paha on?
Aga selleks, et selle taolise eeskujuksvõtmise tulemusena ongi meie (ka paljude kaadriakaitseväelaste) mõtlemises juba valitsevaks saanud arusaam, et me ikka nii pisikesed ja saamatud ja võimetud ja ... mis kõik veel, oleme. Eks ikka sellest enese pidevast võrdlemisest miljoniarmeedega. Selliste eeskujude tulemuseks ongi meie kergejalaväest niššiarmee, kellele kõik puuduv just-kui liitlaste poolt antakse - liitlased annavad õhukaitse, tagavad mereteede puutumatuse, tagavad meditsiiniteenistusega, ehitavad koheselt üles varustussüsteemi jne., jne.(majaehituse näitest - oma praeguse EKV aluseks oleme võtnud pilvelõhkuja projektist peldiku, või esiku, või missuguse üksikosa iganes, arvestamata, et sellel peldikul näiteks on korteris vaid üks kindel f-n - ja seda me ehitamegi ning sedagi just selliselt nagu eelnevalt pajatasin).
Vabandage, et välja ütlen, aga - EV iseseisva kaitsevõimekuse kontekstis on selletaoline tegevus totaalne lollus ja vähe sellest - sellise valdkonnaga seotuna, nagu riigikaitse, on see lausa kuritegelik.
Ja kui meie siin taolistes küsimustes häält üritamegi teha, siis - hoia ja keela - ikka mandub kõik taas mingite nüansside lahkamisele, millistel üldpildi juures praktiliselt mingit tähtsust pole. (nagu viimane corvuse mõttearenduski, mis mind lausa šokeeris - hakkame aga lahti laskma, karistama, kinni panema jne. Kas sellest läheks siis kohe miskit paremaks või? Ei mõista kohe mida kosta.
P.S.
Äh, krt! Lubasin küll 3-4 lauset, aga ... Läks nagu alati. Vabandan sügavas süütundes ja loodan edaspidi enam mitte nii vääritult käituda.
