Kilo Tango ütles:
kuid massivse kolonni peatamiseks peab mehi olema palju ja nende tegevust peab koordineerima. See tähendab raadiosidet ja see omakorda avastamist.
Meil tahetakse ehitada konventsionaalset armeed, mille järgi on üks brigaad mahutatud nii 15 ruutkilomeetrise mullli sisse. Kas seal sees on jalavägi jalgratastega, veoautodega, jalaväe lahingumasinatega või tankidega, ei ole vahet, sest pindala jääb pindalaks. Repliigi korras peab ütlema, et Eesti pindala on 45 000. Jalgrattad maksavad vähe, tankid palju, kuid 15 km jääb 15 kilomeetriks. Sina ütlesid, et massiivse kolonni peatamiseks peab olema mehi palju ja nende tegevust peab koordineerima, see tähendab raadiosidet ning omakorda
avastamist. Nüüd tekib küsimus, et kuidas vastane reageerib avastatud objekti suhtes. Tõenäoliselt hakkab usinalt sinna suunas hagu andma. Tulistab taevast (meil vastas Mistralid), tulistab maa pealt (brigaadi tasemel on 122mm/155 mm vs Vene poole erinevad kaliibrid, ... ja diviisi taseme kogupaukrelvad vs mis meil seal ongi???). Kui Vene pool võtab asja tõsiselt ette, siis tuleb ta mitmest suunast (vt Gruusia õppetundi, kus võeti ümbert ja lõpuks päästis Tbilisisse kokku tõmbamine. Me räägime siin enamasti Tshinvali ümbruses toimunud sebimisest, kuid Gruusia on suur ja lai. Nagu ka Eesti) ja mitmete ešelonidega, kus esimene ešelon seotakse loodetavasti meie poolt ära, kuid mida teha teise laine tüüpidega? Suure tõenäosusega juhtub nii, nagu kirjeldas Nõukogude vägede tegevusviisi (venelased ei ole palju muutunud) Lääne-Saksamaal Luttwak. Löö Luttwak otsingusse ja Sa leiad, et me oleme sellest enne rääkinud. Mitu sellist mulli me suudame tekitada? Luttwak kirjeldab olukorda, kus mulli sõidetakse sisse. Kui juhtub nii, et vastase kolonnid suudavad mulli ümbert võtta, näiteks sooritavad dessandi, siis on see mull kotis, koos oma haavatute, järjest kahaneva moonavaru, akudega jne. Ei ole kah hea.
Nüüd küsin siis uuesti. Sa ütled, et massiivse kolonni peatamiseks on palju mehi vaja, see tähendab avastamist. Miks Sa siis pooldad sellist avastatavat sõjapidamise viisi, mille heaks töölesaamiseks kulub suure tõenäosusega väga palju raha? Rahaga ei ole aga head lood, sest juba tänasel päeval läheb röögatult juba võetud kohustuste täitmiseks. Majanduse tulevik ei paista helge. Või paistab? Täna on meie eelarvest ligi 20% see sama EL raha. Kas see pealevool jätkub? EL'is ja NATO's ruulivad sotsiaalsed kulutused, meie tänane 2% on küll hea saavutus, kuid on suur vahe, mida sellega edaspidi tehakse. 2% eest palgasõjaväge ehitada on üks asi, sama prossa eest ajateenistusel põhinevat EKJ ehitada on teine. Ma arvan, et see küsimus ei ole ka lõplikult otsustatud.