www.militaar.net

Eesti keeles on pooled sõnad laensõnad (sõjanduskeeles on protsent suurem) ja ükski keel pole lõpuni loogiline.

URR kirjutas: ↑12 Juul, 2023 21:28 Eesti keeles on pooled sõnad laensõnad (sõjanduskeeles on protsent suurem) ja ükski keel pole lõpuni loogiline.

See ei tähenda, et me ei peaks püüdma seda parandada. Mulle ei meeldi tõsiasi, et me oma keelde pugenud vene keele loogikat nii väga armastame, et kui tekivad püüdlused neid russitsisme asendada, tekivad kohe mingid tegelased, kes teatavad, et "nii ongi õige ja pole vaja midagi muuta".

Pigem peaks lähtuma eeldusest, et oleks mingi mugav eestikeelne sõna missile kohta. Kuna sellist sõna hetkel ei ole, tuleks see välja mõelda või tuletada eesti keelsetest sõnadest, aga mitte keskenduda nüanssidele või kui hästi see vastab mingitele definitsioonidele.
Selles mõttes oli kunagi käibele läinud varghävitaja väga hea ja mugav sõna (kahjuks ei mäleta, kes selle välja mõtles, aga võtan ta ees mütsi maani selle eest).

Aga kui pakkumiseks läks, siis pakun tuletise sõnast juhtima - e. juhis

Taaniel Tina kirjutas: ↑13 Juul, 2023 15:35 Pigem peaks lähtuma eeldusest, et oleks mingi mugav eestikeelne sõna missile kohta. Kuna sellist sõna hetkel ei ole, tuleks see välja mõelda või tuletada eesti keelsetest sõnadest, aga mitte keskenduda nüanssidele või kui hästi see vastab mingitele definitsioonidele.
Selles mõttes oli kunagi käibele läinud varghävitaja väga hea ja mugav sõna (kahjuks ei mäleta, kes selle välja mõtles, aga võtan ta ees mütsi maani selle eest).

Aga kui pakkumiseks läks, siis pakun tuletise sõnast juhtima - e. juhis

Varghävitaja osas nõus. Lisaks siia hiljutiste uudissõnaliste õnnestumiste reast "taristu". Mõnedele ei meeldi (sest nad polnud elus kuulnud selle aluseks olnud sõna "tarind"), kuid imho geniaalne.

Juhis on hea pakkumine, aga seda nime kannab see pulk, mis on piloodi peos ja mida ta väänab selleks, et kallutada lennuki nina alla-üles või lennukit tiivalt-tiivale.

Kilo Tango kirjutas: ↑13 Juul, 2023 15:41Juhis on hea pakkumine, aga seda nime kannab see pulk, mis on piloodi peos ja mida ta väänab selleks, et kallutada lennuki nina alla-üles või lennukit tiivalt-tiivale.

Juhis on ka juhtnöör. Liiga üldistest ja palju kasutatavatest tüvedest, nagu "juhtima" seda on, ei tasuks eritermineid moodustada.

Võin pakkuda veel juhik või suunik

Jah, -ik lõppu kasutatakse nimisõnades asja omaduste kirjeldamiseks küll, kuid mitte selles tähenduses, vaid siis, kui asi meenutab midagi, aga pole päris see (neemik), sel on mingid kindlad osad (karvik, sarvik) või ta on mingit kindlat liiki asjade kogum (kuusik). Võimalik, et veel midagi selles laadis.

Me ei otsi ka üldterminit kõikvõimalike juhitavate või suunatavate asjade kohta, vaid ikka sõjanduses rakendatavate lendkehade kohta. Mistõttu pole hea mõte üritada tuletamist "juhtima" või "suunama" verbidest.

Nutisurmar

Taaniel Tina kirjutas: ↑13 Juul, 2023 15:35 Pigem peaks lähtuma eeldusest, et oleks mingi mugav eestikeelne sõna missile kohta. Kuna sellist sõna hetkel ei ole, tuleks see välja mõelda või tuletada eesti keelsetest sõnadest, aga mitte keskenduda nüanssidele või kui hästi see vastab mingitele definitsioonidele.

Vastupidi. Kui hakata omasõna leiutada (mille järele mina ei näe vajadust), tuleks seda teha süsteemselt. Seni pakutud sõnad lähtuvad kõik väga kitsast vaatenurgast. Vihje korras: peale tiibrakettide on ka muud juhitavat moona.
Kel huvi, on teretulnud sõjandusterminoloogia komisjonile oma teeneid pakkuma: https://sonaveeb.ee/ds/mil.

Nutinool.

Tankitõrjenutinool.

URR kirjutas: ↑13 Juul, 2023 17:10

Taaniel Tina kirjutas: ↑13 Juul, 2023 15:35 Pigem peaks lähtuma eeldusest, et oleks mingi mugav eestikeelne sõna missile kohta. Kuna sellist sõna hetkel ei ole, tuleks see välja mõelda või tuletada eesti keelsetest sõnadest, aga mitte keskenduda nüanssidele või kui hästi see vastab mingitele definitsioonidele.

Vastupidi. Kui hakata omasõna leiutada (mille järele mina ei näe vajadust), tuleks seda teha süsteemselt. Seni pakutud sõnad lähtuvad kõik väga kitsast vaatenurgast. Vihje korras: peale tiibrakettide on ka muud juhitavat moona.
Kel huvi, on teretulnud sõjandusterminoloogia komisjonile oma teeneid pakkuma: https://sonaveeb.ee/ds/mil.

Sealt on leitav näiteks "isesihtuv rakett". Kui on soov "raketti" vältida ja senipakutud "juht*" tuletised sõnatüvena ei meeldi ning mõte on leida mingi lühike "ohjus" stiilis termin, siis näiteks sihtuk?

Sealtsamast muide tsitaat:

"Rakett" on kasutatav "juhitava raketi" variandi ehk kontekstuaalse sünonüümina juhul, kui ei ole vaja eristada juhitavat ja mittejuhitavat raketti (inglise keeles vastavalt "missile" ja "rocket").

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/m ... 20rakett/1

Inglise keeles on militaartermin scout, ehk luuraja, otsija. Isik, kes liigub märkamatult vaenlase tagalas, et see tuvastada mille järel saab vaenlast hävitada.
Sellest on tuletatud eesti keelne sõna skaut.
Mina pakuks tuletist sellest e. skauter - juhitav rakett, mis liigub vaendalse tagalas, otsib sihtmärgi ja hävitab selle, ise jäädes võimalikult märkamatuks.

Rakett ei tegele ju luuramisega, droonid tegelevad.

Kui on vaja toorlaenu aretada, siis pole mõtet seda scout'ist teha. Võetagu siis juba toosama missile ja ongi uus sõnavärdjas valmis rekke kõrvale - missiil...

Missiil käraks ainult siis kui see viiks kohale relvaks muudetud siile.

Isesihtuvast raketist saab aretada alljärgnevad kombinatsioonid, kus rõhk ei ole niivõrd propulsiivmeetodil:

Sihkett või selle suupärasem variant sikett. Kõlab juba piisavalt "militaarselt" küll. Tiibrakett oleks siis tiibsikett.