Laevaühendus saartega.

[Lemet]

seitsmeaastane MAN on uus auto, mille peale tonna õlivahetusele kulutada

Aaa, et siis sihuke kõrgem matemaatika, et 2014-2013=7...nu-nu. Siis pole imestada...

[vanahalb]

Lemeti ja von mansteini vaidlust lugedes tuleb meelde üks halli habemega soome tark, kes ütles, et kui ostad uue masina, läheb raha liisingufirmale. Kui vana, siis remonditöökojale. Aga ära sellist lolli mõtet küll pähe võta, et see endale jääks.

[Lemet]

Õige ta on. Nagu kunagi Leedu-Poola piiril leedukast asjapulk kuulutas- mis ei ole sanitaararsti asi, on veterinaararsti oma. Platit vseravno pridetsa. Lihtsalt vana tööriista soetamisega lisandub see klausel, et peale oma kulude tuleb hakata maksma ka teiste kahjusid ja muret. Peavalu on kah rohkem.

[ivanorav]

Just-just, tagasi teemasse. See viimane arutelu puudutab ka praamiliiklust, töökindlus peab olema pea 100%.
Laevadele pole doonorit ja kas Saaremaal dokiteenuseid üldse pakutakse.
Ega ilmaasjata Rohukülas ei seisa Leedol reservlev.
Manstein peab endale selgeks tegema hoolduse ja remondi vahe, lisaks veel möiste, ekspluatatsioonikulud.
Kas pidurikambrit hooldanud mees oli vabatahtlik tööline, kes palka ei küsigi?
Raske on arutleda teemas mida ei hallata.

[Lynx]

Mandrisaarlasena häirib mind, et laevadest jauratakse ja jauratakse, ehitatakse mõne aasta tagant uued, aga püsiühenduse koha pealt on juba aastaid vaikus majas.

Mõtlesin siis, et kulutan paar tundi vajalike andmete otsimiseks ja arvutan varandid läbi. Andke märku, kui oskate kuskilt paremaid/täpsemaid allikaid viidata või kuskilt mingi mõte lonkab.
Ettevõtete aastaaruandeid mul pole, tuginesin ajakirjanduses avaldatule. Kui kuskil on detailsemaid andmeid, eriti liinide lõikes, palun viidake!

Niisiis..

[*]Praamidotatsioon praegusel kujul katab piletitulude ja kulude vahe. Kulud sisaldavad mh laevade kapitalikulu, eraettevõtte krediidiriski ja skeemide tõttu tn rohkem, kui ideaalis võiks ja peaks.
[*]Senini on kolme liini (Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Helermaa, Sõru-Triigi) dotatsioonid 2010-2013 sujuvalt kasvanud 11.7M eurilt 15.6M eurini. 2016-2026 dotatsiooniks küsis Tallinna Sadam 20M euri aastas (ehk ca +25% vs täna), praegune operaator 26M euri.

[*]Piletitulu andmeid mul otseselt ei ole. Arvestades ajakirjanduses avaldatud reisijate ja sõidukite arve ja kehtinud piletihindu, oli 2013 piletitulu kokku ca 11.7M, seejuures K-V liinil ca 8.2M euri. Kogu saartevahelise sõidu rõõm (pilet+dot.) maksis 2013. aastal 27.3M euri. See on siis ühiskonna kulu selleks, et suursaartega ühendus praegusel kujul toimiks.

TÄPSUSTUS: Piletitulu arvutamisel kasutasin sõiduauto ja reisija tavahinda. Arvestades, et suur osa liiklusest toimub 1.5x hindadega, siis tegelik piletitulu on üsna kindlasti arvutatust suurem.

[*]Võttes arvesse 2012 tehtud praamikilomeetreid kõikidel liinidel (kahjuks 2013 ei leidnud kuskilt), tundub, et kuludest võiks K-V liinile jääda ca 44%, ehk 2013 ca 12.2M. Dotatsiooni osa Saaremaa jaoks seega suhteliselt pisike, 4M euri (12.2-8.2).

[*]Eeldades dotatsioonidega sarnast kasvu, suureneb tänane 12M kogukulu 2016-2026 dekaadil ilmselt 15 miljonini, kokku 150M euri.

Kui nüüd vaadata võrrandi teisele poolele, siis silla maksumuse kohta on (liiga!) vähe hinanguid.
2002 hindas Maanteeamet silla hinnaks ca 70M euri aastase hoolduskuluga 2M euri. Muud hinnangud on kõrgemad, tipnedes 2010 WSP Finland Oy 320M euriga, aga nagu ma aru saan, oli see otsetrassil Virtsu-Kuivastu. On ka muid hinnanguid (2005 Ramboll Danmark 100-120M euri.)
Mulle tundub, et Viirelaiu trassil (4km veepeegel Virtsu poolsaareni) võiks ka muutunud ehitushindade ja mõningase ülekuluga arvestades saada 200M euriga hakkama. Selles arvus on küll oluliselt rohkem määramatust sees, kui praamide kulus, mis on väga konkreetne number. Silla hoolduskulu? Maanteeameti ammust uuringut arvestades tänapäeval ehk 4M euri?

Et praamidega võrreldavat numbrit saada, oleks vaja silla eluiga. Puusalt tulistades pakun, et 100 aastat. 10 aastaste laenudega finantseerides oleks riigi laenukulu suurusjärk 2% (vihje: vaadake Läti/Leedu pikaajaliste võlakirjade intresse). Silla aastane kulu 200/100 (amort) + 200*2% (intress) + 4M (hooldus)=10M. Intressi osa kukub lõpuks nulli, nii et kulu langeb ühtlaselt 6Mini, keskmiselt siis 8M. Selgelt soodsam, kui 15M aastas. Paraku vist mitte kõigi jaoks ilmne.

Või veel üks vaatenurk: Leedo laevad maksid mäletamist mööda 35M euri tükk, Tallinna Sadam väidab, et saab enda omad alla 30M. Kaks laeva = 60-70M. Sild on eeldatavalt 3x kallim. Kui laevade eluiga on vähem, kui kolmandik silla elueast (minu meelest vägagi tõenäoline), siis peaks sild olema parem valik, isegi arvestamata laevade suuremat jooksvat kulu ja muid hädasid.

Ehk et minu meelest oleme jõudnud punkti, kus sild on juba majanduslikult soodsam, kui praamidega susserdamine. Seejuures ei arvesta ma paremat ühenduskindlust, vähenevat ajakulu ja asjaolu, et vabaneb kahe laevameeskonna jagu inimesi tootvale tööle. Ei arvesta ka keskkonnaaspektide plusse-miinuseid ja seda, kui suures osas oleks sillaehitus kodumaine projekt (võrreldes laevadega, mis on selgelt tööots Norra/Türgi jaoks).

Vist ei ole silla paremus majanduslikus mõttes riigi rahandusega tegelejate jaoks veel niivõrd ilmne, et praamiühendust raharaiskamiseks pidama hakataks.

Disclaimer: paljudele saarlastele sillamõte ei meeldi, eks endalgi on teatud reservatsioonid. Kui aga sild on majanduslikult tasuvaks osutuma, siis ei peaks emotsioonid enam otsust mõjutama.

Linke:

http://majandus24.postimees.ee/2975213/ ... ne-ullatus
http://majandus24.postimees.ee/2953679/ ... inna-sadam
http://www.postimees.ee/1363236/vjatses ... -saab-lopu
http://www.postimees.ee/1827156/miks-ri ... do-praamid
http://tuulelaevad.ee/index.php?option= ... 33&lang=et
http://www.saartehaal.ee/2014/01/04/saa ... t-inimest/
http://www.mnt.ee/failid/uuringud/spu_h ... ordlus.pdf
http://www.ehitusuudised.ee/article/201 ... aa-sillale
http://www.struktuurifondid.ee/saaremaa ... 22-aastaks
http://www.postimees.ee/21046/saaremaa- ... -44-aastat
http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/21442

[ivanorav]

Oleks huvitav teada, kuidas teised (analoog) sillad ennast ära majandavad?
Kui nad on valmis ehitatud, ju siis tasuvamad, kui see laevandus.
Sellises valguses on see praamindus juba mingi sotsiaalprojekt.

[von manstein]

Lemet, anna andeks..

Aastavanune postitus kõlas..

Karterimaht 42 liitrit, filtrite hinnad teada, õli ja muude vajalike asjade hind samuti. Normaalne korralise õlivahetuse hind kuus aasta vana auto jaoks.

Ei julge kohe ennustada.

Teada saades et vanker on vahepeal kohe päris uueks moondunud..

Aaa, et siis sihuke kõrgem matemaatika, et 2014-2013=7...nu-nu. Siis pole imestada...

Sa ei pea kohe pilti panema.. Aga õlikork on vist puhtast kullast..

[Lemet]

Oh manstein, manstein...ma arvasin, et sa uuega mulle naha vahele üritad pugeda... Vaata, veidi enam kui aasta tagasi oli tõepoolest kuus aastat vana auto, nüüd on aasta vana. Kannatanud enam nii vana saani pidada. Käis muideks ka uus samuti tuhandeeuroses õlivahetuses ja ülevaatusel, korra aastas tuleb auto siia ülevaatust tegema tuua(õlivahetusvälp on uuel Manjal 120 000). Ma vaatan, et sulle meeldib hirmsast võõras rahakotis kopikuid lugeda....loe, loe.

[von manstein]

kui ostad uue masina, läheb raha liisingufirmale. Kui vana, siis remonditöökojale. Aga ära sellist lolli mõtet küll pähe võta, et see endale jääks.

Ja nii ongi, igal juhul mitte töövõtjale..

Sellel sahal..


On liising aastate eest juba otsa saanud. Väljalaskeaasta2001 ja legaalne läbisõit 1 200 000 km.
Kaasnevad püsikulud eelpool juba üles tähendatud..

Haagis on aga suht värske.. Aastast 2007..
Läbisõiduks pakub rummu odomeeter:



Jooksvad kulud kümne kuu jooksul 3 rehvi koos montaaziga 440 eurikut. Pluss soetusliising. Summat teab tööandja..

[Lemet]

A isand manstein, seleta mulle see fenomen lahti, miks sa küll pole endale autot liisingusse võtnud ja töövõtjast iseendale tööandjaks hakanud? Sa mõtle, ei mingeid vereimejast ettevõtjaid, kogu raha jääb sulle endale...mh, ah? Ise toimetad, endale remondid autot, elu nagu lilleaed. Sihukese FH12 460 aastast 2001 saab kätte rappema alla 10 000, korralikuma 15-20 000 rahaga.

[vanahalb]

von manstein, sa ei arvesta nendesse summadesse riski hinda. Noh. pidurikamber kooles ära, see ei maksa palju ja oli doonorilt võtta. Aga kui homme lendab terve tagasild laiali? Või käigukast? Nende sisse nii väga ei näe.
Üldfilosoofiliselt - kui on uus auto ja garantiiga, siis on need müüja mured. Kui on vana auto, siis peab nagunii ca kümnekas igaks juhuks tagataskus olema, sest muidu jääbki elu seisma.
Siin tulebki mõtiskleda, et kas on õigem liisingit maksta või oma raha reservis hoida. Kui selle rahaga midagi tarka peale pole hakata, võib teda hoida. Kui mingis muu tegevuses teeniks raha rohkem kui liisingu intress on õigem liising võtta.

[von manstein]

A isand manstein, seleta mulle see fenomen lahti, miks sa küll pole endale autot liisingusse võtnud ja töövõtjast iseendale tööandjaks hakanud?

Vaata, Lemet, kõik ei pääse tõesti marjamaale..

Küllap Sul on turukonjuktuurselt lihtsalt vedanud.. Aga suur osa Eestimaistest transpordiettevõtjatest peavad rekka käigushoidmiseks opereerima kildihinnaga nii umbes 60 % taksotariifist..

Puha turumajandus..

von manstein, sa ei arvesta nendesse summadesse riski hinda. Noh. pidurikamber kooles ära, see ei maksa palju ja oli doonorilt võtta. Aga kui homme lendab terve tagasild laiali? Või käigukast? Nende sisse nii väga ei näe.

Noh, otseselt muidugi ei näe.. Küll aga piisab kasvõi kord mootoriõlivahetuse ajal (nii iga 30 000 takka) kontrollida eelpoolmainitud agregaatide õlitaset .. Ja kui on ehk piisavalt kogemusi, siis ka antud olluse värvuse ja konnsistentsi seisukorda..

Ei lagune need agregaadid nii fataalselt ja üle öö midagi. Eriti kui oled konkreetse riistapuuga tükk aega sõitnud..

[Lemet]

Vaata, Lemet, kõik ei pääse tõesti marjamaale..

Ja-jah...ja siis kuulad neid seltsimehi...KUI kõvad tegijad nad ikka on ja KUI lollid on omanikud ja kuidas need tegijad ikka omaniku asemel kõike teisiti teeksid ja haljal oksal õitseksid...ja kuidas ta selle omaniku alt minema läheb teise firmasse, kus talle kilomeetrist kolm korda rohkem makstakse...ja siis näed sama taati poole aasta pärast ja kuulad taas sama juttu...aga huvitav- ükski neist tarkadest ja süümekatest autojuhtidest pole oma tarkust, kuidas elu kui hernes veerema peaks, omaenda hüvanguks kasutanud. Ikka on maailm kui üks p...ameri ja tema kui üks lilleke seal sees...

[plekkpea]

Saartele rekkadega minejatele tuleks kasuks www.trucktest.ru toodang, ise kasutan ja soovitan. Pmst. 85 prossa tehasearvutist. Ise Scaniatega mestis, seega vaid sest margist oskan rääki: 4 seeria klotsid, ABS,+ jne. R no kõik jutud. Saab tulesid sättida( ülemisi ja alumisi korraga siiski ei saa) EGR rõhud- kalibreerimised peale uue paigaldamist+ kontroll, solenoidide vigade lugemine, pihustid( ajastusklappi ka Scanias testitakse ekspromtkorras), käigukasti vigasid saab kustutada, ka TCO vead saab kustutada, auto kõrgused saab ümber kalibreerida jne.

[tympsa]

Oleks huvitav teada, kuidas teised (analoog) sillad ennast ära majandavad?
Kui nad on valmis ehitatud, ju siis tasuvamad, kui see laevandus.
Sellises valguses on see praamindus juba mingi sotsiaalprojekt.

Huvitav näide on Kanadas ehitatud Confederation Bridge Prince Edwardi saarele . Pikem kui Saaremaa sild tuleks( 13 km Kanadas vs 8 km Muhu saarele ), väga rasked jäätingimused , 4000 inimest ületab päevas.

Sillamaks on 45 Kanada dollarit edasi-tagasi sõidu eest kaheteljelise auto kohta . Seal makstakse maksu ainult saarelt lahkudes, mitte sinna sõites.Samas praamipilet edasi-tagasi on 69 dollarit .Ka praamimaksu makstakse vaid lahkudes .

Peale silla valmimist suurenes Prince Edwardi saare külastajate arv hüppeliselt : 740 000 aastas kuni 1, 2 miljonit aastas.
Umbes sama efekti oleks oodata ka Saaremaal.

Kas see saarlastele meediks või mitte, jätan nende otsustada.