Trumm, pole see plokk nii pehme midagi. Kiirendustel sõitis soomlane 2140-ga, millel originaalplokk ja kaan (kaan oli muidugi üle käidud). Mootor arendas miskine 800 hp. Kiitis, et väga odav ja vastupidav. Plokikaan oli muidugi liimitud. Kui moto laiali lendas, siis seda lahti võtma ei hakatud, tõsteti lihtsalt teine peale. Muidugi kvaliteedi probleeme ikkagi viskas tehase poolt. Kõigil kolmel 412- l mida sai siin mainitud, lendasid tagadiffrid. Papsi omal oli teo mutter splintimata ja tigu põrutas 120-ne pealt taldrikusse (läbisõit oli tol hetkel vist 5000 km.) Mis teiste puhul põhjuseks oli, seda enam ei mäleta. Asemele sai pandud 2140 tagasild, sellel oli ülekanne kiirem ja spidokas hakkas näitama 10 kilti tunnis vähem. 1-1 -le see külge ei istunud, mingi teema oli käsipiduri trossidega, täpselt ei mäleta enam, aga midagi pidi ümber tegema ja see polnud väga lihtne. Mäletan, et nuputamist oli omajagu. Naabrimees ei osanud 12 ega 40-ne diffrit välja võluda ja pani 408 oma, selle diffriga on 412 päris püss aparaat

. Muideks kui jutte uskuda, siis varuosi vene autodele ei toodetud (või toodeti väga vähesel määral), varuosadeks olevat läinud jupid, mis liinikontroll välja praakis. Ja nendel juttudel võib tõepõhi all olla. Papsil oli 011, millele eelmine omanik oli 03 aiste vahele tõstnud. Aga mootor oli juppidest kokku pandud ja ilma tasakaalustamata. Jõudu oli ja kiirust kah, aga väga vastumeelselt läks pöördesse ja raskelt käis. Mosse mootorile anti max võimsuse pöörded 5800, sigullidel jäid need vahemikku 5200 (või oli 5400)- 5600(see number on kindel). Volga oli nendega võrreldes pauk ja postivahe.