www.militaar.net

Kunagi on sel relval nõel katki olnud küll, sellest see täke padrunipesa ülaosas. Täkke kohas padrunipessa surutud metalli viilida ei soovita, parem on see täpses mõõdus teraspulga abil tagasi suruda. Samuti tagasi pinnida metall raua tagapinnal täkke ümber. Üldiselt midagi hullu ei paista. Palju suuremate täketega relvad on korralikult töötanud. Kõvema kestaga padruneid soovitaks tõesti.
Juhtunu põhjuseks oli ilmselt püssirohu (osaline?) detoneerumine. Suitsuta püssirohi on valmistatud lõhkeainest - nitrotselluloosist ja teatud tingimustes toimib lõhkeainena. Need tingimused oleksid vale püssirohusordi kasutamine, liiga raske või liiga suure läbimõõduga kuul, samuti teise kuuli kinnijäämine rauas, liiga võimas kapsel või liiga väike püssirohulaeng suurema kestaga padrunis.
Teist kuuli Sul rauas ilmselt polnud, järelikult oleks kõige tõenäolisem kapsli viga. Arvatavasti seadistati liini, sellesse kesta sattus liiga suur kogus kapslisegu ja mingil põhjusel jäi kest liinilt kõrvaldamata. Muidugi on see vaid arvamus, kohtusse sellega ei lähe.

Jah, see on vist kõige tõenäolisem põhjus, mida on arvanud ka teised asjatundjad. Tundub ka endale loogiline.
OK, nüüd vaja uus kestatõmmik hankida või ise teha ja edasi elada.

Politsei relvahoidlates vedeleb ka virnade viisi konfiskeeritud vm. põhjusel hävitamisele minevaid relvi. Tea, kas nemad ei lubaks võimaluse korral mõne niikuinii veskisse mineva relva küljest ühte tükikest samasuguse legaalse relva omanikule? Seda enam, et kestatõmmik pole tulirelva oluline osa.

Niih, asja nüüd uuritud olemasolevate Margolinite pealt ja tuleb välja, et on olemas kahte tüüpi kestatõmmitsaid. Antud juhul on tegu vanema tüübiga, mis on valmistatud korralikult metallitöö oskusi kasutades ja suht raske on seda järele teha. Uuema tüübi püstolitel on antud detail plekist välja löödud ja väga primitiivne. Omavahel need detailid ei ole vahetatavad. Seega kui kuskil poes ka pakutakse kestatõmmitsat, siis arvatavasti uuema tüübi oma.
Elva lasketiiru relvameister väitis, et antud juhtumi korral tuleb viga otsida siiski relvast, padrunit ei tasu süüdistada. Ja arvatavasti on ka lööknõel pooleks. Seega tuleks ta välja võtta ja ära kontrollida.

vebel kirjutas: Elva lasketiiru relvameister väitis, et antud juhtumi korral tuleb viga otsida siiski relvast, padrunit ei tasu süüdistada. Ja arvatavasti on ka lööknõel pooleks. Seega tuleks ta välja võtta ja ära kontrollida.

Mis viga sel relval siis peale katkioleva/katkiolnud lööknõela pidi olema?
Võimalikud vead, mis põhjustavad padruni lõhkemist:
Padrunipesa pole lasu hetkel suletud. Seda oleks kesta pealt näha olnud.
Padrunipesa liiga suur läbimõõt. Võid ju proovida, ega padrun pesas ei loksu.
Padrun liiga sügavalt padrunipesas. Äärikuga kesta puhul välistatud. See probleem on aktuaalne 10 mm Auto kaliibriga relvade puhul, milliseid saab ekslikult laadida sama läbimõõduga, kuid lühemate .40 S&W padrunitega.
Liiga kerge kelk, katkine taandurvedru. Antud juhul ei tule arvesse.
Veel jääb võimalus, et rauaõõs oli paksu tinakihiga kaetud, mis takistas kuuli liikumahakkamist. Väikesekaliibriliste padrunite kuulid on rasvatatud ja praktiliselt toimub raua isepuhastumine ladestusest. Kui muidugi enne laadimist padruneid kuivaks pole nühitud.

EOD kirjutas:Veel jääb võimalus, et rauaõõs oli paksu tinakihiga kaetud, mis takistas kuuli liikumahakkamist. Väikesekaliibriliste padrunite kuulid on rasvatatud ja praktiliselt toimub raua isepuhastumine ladestusest. Kui muidugi enne laadimist padruneid kuivaks pole nühitud.

Raud on puhas hoitud ja läigib nagu peegel. Pigem suureks kulunud(vana, n+1 lasku teinud tiirurelv) kui liiga tihe.
Padruneid ei nühi. Lööknõel tundub terve olevat, aga kui konsiilium arvab et tuleb lahti võtta ja 100% veenduda, siis saab lähiajal tehtud.
Ise pean tõele kõige lähedasemaks ikka liiga rammusat kapslit. Tagasilöök oli normaalne, mitte tugev. Samas on kesta põhi järsult tagasi löönud, nii et lööknõela kanali jälg on tugevasti peal, isegi pragu tundub sees olevat. Samal põhjusel ka nõela jälg liiga tugev. Löök oli väga lühiajaline, kuna liiga võimsa padruni korral oleks kelk tugevasti lõpuni jooksnud ja relv kätt põrutanud (kunagi sai proovitud ). Seega oleks tunda olnud. Kest ei jõudnud veel tagasi liikuma hakatagi, kui rant oli juba lõhki ja kestatõmmik läinud. Tõmmik ei jõudnud kesta äärisele isegi sälku tekitada!
"Vägi" leidis lähima väljapääsu kesta äärisest, kus ääretulepadrunil kapslisegu asubki. Ühesõnaga - suurimad kahjustused suurima vastupanu suunal viitavad detonatsioonile.
See mu oma ettekujutus asjast. Spetsialistid võivad parandada kui ma oma talupojamõistusega väga puusse panen.

Basilio kirjutas:.
See mu oma ettekujutus asjast. Spetsialistid võivad parandada kui ma oma talupojamõistusega väga puusse panen.

Ei pane puusse. Tõenäoliselt nii oligi. Oma postituses tõin vaid välja võimalikud relva vead, mis padruni lõhkemist võivad põhjustada. Antud juhul neid ei paista kuskilt.
Kas see relvameister mingile konkreetsele veale ka viitas või oli lihtsalt "ümmargune" jutt, et relva viga?

EOD kirjutas: Kas see relvameister mingile konkreetsele veale ka viitas või oli lihtsalt "ümmargune" jutt, et relva viga?

Olen käinud ühe relvameistri juures Tallinnas. See oli see Pirni tänava vana, Vadim oli nimi. Tema arvas et raske täpselt öelda, aga pooldas samuti praakpadruni teooriat.

Kas kellegil kaasfoorumlastest on kogemus relvaosade,tääkide oksiidiga(mustaga) katmisel.Kas keegi oskab soovitada mõnda korralikku galvaniseerimistöökoda Tallinna või selle lähiümbruses?Tore oleks saada kontaktandmed et meistriga otse läbi rääkida.Neti otsing ei andnud küll midagi arvestatavat.

See, mida relvapoest osta saab, on siiski mitte OKSIID, vaid sisuliselt VÄRV. Ja seda sõltumata sellest, et ka see kaunis hästi kinni jääb ja ka mitte just nobedasti maha tuleb.
Aga annab teha küll. Ainult, et tuleb ikka väga peenelt neid protseduure läbi viia.

milline see relvapoest ostetava peen tehnoloogia on?Mul oleks tarvis restovreeritud täägid tuped katta,tuped soovitavalt ka seespoolt.Räägitakse aga et see aine ainult pisiparandusteks,mõne kulunud koha katmiseks?Kas kellegil selle ainega tehtud asjadest pilti on?

Ei tea milline see värvilaadne aine on?Ise kasutanud kah relvapoodides pakutavat vahendit ja võin öelda ,et see konkreetne asi toimib oksiidina,st peale vahendi pealekandmist,mis algselt on värvitu toimub umbes 30 sek jooksul keemiline reaktsioon ja ese kattub rooste pruuni kihiga.Peale selle kihi maha pesemist tulebki alt välja must nn oksiidi kiht.
Täägi tupet selle vahendiga seestpoolt vast hästi katta ei saa.

kas aine tuleb peale pintseldada?Aga kui seda tupe sisse kallata ja liigne välja kallata?Kas keegi oskab mingit konkreetset toote marki soovitada?

Svammiga tupsutades saab norm tulemuse.Tupe seestpoolt katmisse suurt usku pole,kuna metall tuleb saada enne möksitamist maksimaalselt puhtaks ja seestpoolt on seda väga raske saavutada.Samuti on keeruline peale protsessi rooste kihi eemaldamine.

Aga milleks on sul vaja tupet seest poolt katta, ja arvan et kodustes tingimustes see ka normaalselt ei õnnestuks. Siin just wre kirjutas, et tekkiv rooste vaja üsna kiirelt käsna või pehme harjaga maha pesta, muidu kipub asi nahka minema. Aga igal juhul poekaup ajab asja täiesti ära, endal ühe ropult haljaks nühitud aga korraliku täägiga kogemus olemas, vaatab kui viitsib viskan enne/pärast pildi ka.