Soomustehnika, selle kaitsemeetmete ja tõrje tänapäev..

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Soome majandusel veab - PATRIA sai ilmselt krd hea kontrahti KATARiga

http://www.janes.com/article/62990/patr ... rce=Eloqua

Ilus pilt ka - PATRIA AMV 120mm-se NEMO(automaat)miinipildujaga

[vk1]

Palju see uus saksa IFV maksab? Brasiilial ilmselt see loogika, et vaesel ajal pigem moditud M113 kui ilma soomuseta.

Lynx peaks olema n.ö. odavama otsa masin, aga odav vast küll mitte. kusjuures huvitav on see, et nagu mina aru saan, on Rheinmetall ostnud bundesveeri käest mingi aeg tagasi suurema hulga (s.t. sadades) mardereid, et neid modida ja poovida maha müüa. ma arvan, et see masin on pealiskihi all kas just nüüd vana marderi kere, aga igal juhul on seal recyclingu juppe küllalt. mis iseenesest pole üldse paha mõte.

[Kulibin]

Tjah, see kõrbevärvi Patria näeb selle NEMO torniga ikka väga hea välja.
On olnud au käia tehases ja istuda roolis ja isegi mõned kraavid poolpõigiti sajaga üle... No aga see hind teeb haiget.
Egas head asjad peagi olema odavad...
See Bofors 120mm automaatmiiniprits on üks selline vigur, mis võimaldab näiteks killida tanki ümber nurga või teiselpool küngast.
Kahjuks ei saa üksikasjadest pajatada veel paar aastat.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See Bofors 120mm automaatmiiniprits on üks selline vigur, mis võimaldab näiteks killida tanki ümber nurga või teiselpool küngast.
Kahjuks ei saa üksikasjadest pajatada veel paar aastat.

..kas see ühetoruline NEMO ongi see, mis jäi järele (või milleks teisenes) kahetorulise AMOSe projekt - ja kas AMOSe projekt läkski hingusele Sa tundud seda teadvat - hari meid

[Kulibin]

Minuteada on NEMO lihtsalt AMOS-e kergem variant. NEMO puhul on oluliselt täiustatud laadimist. Sedasi üheraudsena näeb seksikas välja kah.
See STRIX moon, mis sinna sisse käib on ikka väga lahe. Kahjuks ei oska öelda palju maksab, aga arvan, et odavam kui Jawelin-i pauk.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See STRIXi soomukitevastane "tark" miinipildujamoon on iseenesest väga vana projekt - disainiti Rootsis juba kuskil 80-90tel (ning veel jalaväelastest kantava miinipilduja jaoks). Ja relvastusse see süsteem toona ei läinudki - ilmselt just krõbeda hinna tõttu

Aga mind huvitab hoopis AMOSe hetkeseis - et kas too edev kaheraudne (peaaegu) valangutega tulistav projekt ongi loojakarjas? Toode on kuuldavasti pidevalt tõrkunud - ühte ebaõnnestunud(-tõrke tõttu poolelijäänud) katselaskmist olen ise näinud..
Et kas too seeriaviisiliselt kahest rauast (ja järjest langeva trajektooriga) toimuvate paarislaskude idee praktikas ei päde

[Kulibin]

Boforsi tegemistest ei oma aimu, aga arvan, et kuna laadimissüsteemi üheraudsel on täiustatud siis keskenduvad sellele.
Üheraudse laskekiirus on muljetavaldav, väidetavalt siis kuni 12 lasku minutis. Arvan, et pigem kulub hetkel kogu luft neil moona täiustamisele.

[Viiskümmend]

Keegi blogger on võtnud vaevaks analüüsida erinevate IFV-de kahurite plusse ja miinuseid: http://below-the-turret-ring.blogspot.c ... etter.html

[Leo]

See blogi IFVde peakaliibrite plussidest ja miinustest on igati loetav materjal, kus näidete varal lahti seletatakse eri riikide valikud samale alusele 20-40 mm relvi panna. Osadele tähtis MBT tagaosade soomuse läbistus, sest TT-rakette nende IFVl reeglina ei ole, ja teistele väiksemate kildgranaatide suurem hulk pehmete märkide vastu, sest TT-raketid on olemas. Muidugi oma riigis olemas olevad kaliibrid on ka oluline, sest lihtsam on vanale systemile uusi laenguid tuunida kui hakata täiesti uut kaliibrit kasutusele votma.

[Kapten Trumm]

Soomlased näivad seni olevat 30 mm pooldajad - nii BMP-2 teenistuse pikendamine kui CV9030 näol.
Rootslased jälle 40 mm - võimalik, et põhjuseks on asjaolu, et 40 mm kahur on Boforsi oma (e kodumaine).
Siiski arvan, et super-puper omaduste tagaajamine ja 50 mm konverteerimise võimalus IFV kahurile pole enamikes riikides kuigi tähtis, kuivõrd soomusbrigaadis on tegemist siiski relvasüsteemiga, mis põhilist tulejõudu ei anna ja vastase KP pesa sodiks tulistamiseks piisab ka 23 mm kahurist. IFV-de tankivastane võime on aga tavaliselt Lahesõja (ebasobiva) näite varal üle tähtsustatud - Iraagi kõrbemaastikel võis nähtavus olla kümneid kilomeetreid ja võitis mitte parim soomusmasin, vaid parem optika, mis võimaldas vastast varem märgata ja talle enne midagi teele saata (sellest ka Bradley'de kandev roll Iraagi tankide peenestamisel). Vaesed Iraagi vennad lihtsalt ei teadnudki, et 4154 m kauguselt juba TOW teele läks. Toimunuks sama asi Eesti maastikul, kus keskmine nähtavus on 349 meetrit, võinuks vabalt võita T-72'd.

[Kilo Tango]

Aga mind huvitab hoopis AMOSe hetkeseis - et kas too edev kaheraudne (peaaegu) valangutega tulistav projekt ongi loojakarjas? Toode on kuuldavasti pidevalt tõrkunud - ühte ebaõnnestunud(-tõrke tõttu poolelijäänud) katselaskmist olen ise näinud..
Et kas too seeriaviisiliselt kahest rauast (ja järjest langeva trajektooriga) toimuvate paarislaskude idee praktikas ei päde

Imho on selle AMOS-e disainis üks põhimõtteline viga - see ehitati laskma moona, mis ei ole mõeldud automaatsüsteemidest laskmiseks. Ehk siis oleks kogu selle jorni ehitus olnud sada korda lihtsam, kui oleks võetud kasutusele samas kaliibris eraldi lastav spetsiaalne unitaarmoon põleva kestaga. Sellisel juhul oleks saanud kasutada kas lihtsat tõukuriga elektrilist ümberlaadimist või Gasti mehhanismi vms. Igatahes oleks kogu see kaval mässerdamine miinidega, nende sütikute ja heitelaengutega jäänud olemata ja sestap oleks saanud vähendada ka tõrkeid.

Üsna lihtsa vaevaga oleks saanud teha ka lahenduse, kus unitaarmoona puudumisel oleks saanud lasta käsitsi laadimisega tavalisi miinipilduja miine.

[Zuslik]

Unitaar moonaga selline häda , et sellega ei saa teha jälle MRSI-d kui siis ainult mingile distantsile kaks üheaegselt tabavat lasku. Amos-e konseptsioon oli aga kuus - ideaalis isegi seitse üheaegselt tabavat lasku raua kohta mis igaüks vajavad erinevat laengut. Nii ,et ega seal head lahendust polegi - kas kasutad käsitsilaetava moona millel saab laengut muuta või oleks tulnud välja töötada täiesti uus "moodulmoon".

[Kilo Tango]

Unitaar moonaga selline häda , et sellega ei saa teha jälle MRSI-d kui siis ainult mingile distantsile kaks üheaegselt tabavat lasku. Amos-e konseptsioon oli aga kuus - ideaalis isegi seitse üheaegselt tabavat lasku raua kohta mis igaüks vajavad erinevat laengut. Nii ,et ega seal head lahendust polegi - kas kasutad käsitsilaetava moona millel saab laengut muuta või oleks tulnud välja töötada täiesti uus "moodulmoon".

Noh, siis saaks teha sellise pseudounitaarmoona nagu vene 122mm. Või midagi muud, mis oleks lihtsalt optimeeritud automaatlaadimiseks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Midagi neile, kellel ON raha.....

http://www.janes.com/article/67191/st-k ... rce=Eloqua

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..veel midagi neile, kellel ON raha...

http://www.janes.com/article/67326/germ ... rce=Eloqua