www.militaar.net

et mis ajast on üldse ühes väeosas (ja veel sõjakoolis) suitsunurgas ISTUMISE KOHAD

Kas sa Borja tahad kurja üles kutsuda? Millal sa viimati ... käisid? Elusat sõdurit nägid?
Tapal - katuste, seinte ja istekohtadega ehitati ammu enne 2007, kui mina sinna jõudsin.
Kupis tekkisid kohe selle järel ilusamad majakesed. Aga 1993 tegime me seal suitsu istudes. Sama nii Taaras kui Meegomäel. 1996-98 - ei mäleta.
Tartus suitsetati istudes aastatel 1998-2011.
KVÜÕAsse tegi pingi üks ettevõtlik vend vabast ajast vist 2014. Enne seda tossati lageda taeva all seistes. On veel teinegi suitsetamise koht, kus seistakse tänaseni.

Aga kus me suitsetasime ERAs / ESAs? 1992 oli meil selleks suitsuruum (sa helde aeg)! See oli samas nii ammu, et ma täpselt ei mäleta, kes meil ülem oli Hiljem uutesse ühikatesse minnes, tuli meil väljas trepil suitsetada. Kuid sealgi oli üks pink. Kus tossasid NA sõdurid enne meid, seda ma ei tea. See venelaste MeV väeosa, teisel pool rohelist aeda, tegi suitsu ... kas polnud mitte üks roheline plekkkatus?
Seega KVÜÕAs on selline kombelõtvus tekkinud alles viimase ülema ametiajal. Igal pool mujal, oli kord ammu käest ära.

Vot selline vastus.

Martin Herem kirjutas:Seega KVÜÕAs on selline kombelõtvus tekkinud alles viimase ülema ametiajal. Igal pool mujal, oli kord ammu käest ära.

Tundub, et sul ongi õigus

Aga hea põhjaliku vastuse oled pannud - hästi jälgitav on suitsetajate (sisuline) diktaat ning ülemate leigus kohtadel..
Ühele küsele sa siiski ei vastanud - et kas kadetikogu sult lamamistoole suitsunurka veel ei nõua?

Ei küsi Borja. Selles osas on KVÜÕAs 2016 asjad paremini lahendatud kui ERAs 1992 ... need probleemid lahendatakse allpool ja lamamistoole pole näha olnud
No ja pealegi oleks vihmase ilmaga seal nõme lesida.

suitsunurgas võisid isegi noored nooreajal istuda ja ilma kulpi viskamata. sidepat 96-97

Ma kohe väga imestan, et siia ei ole veel tekkinud VDV veterane, kes selgitavad, kuidas nemad said suitsu teha ainult paraadiplatsil polvetostejooksu tehes ja parem käsi pidi kogu aed noka juures olema ning kuidas yldse see suitsunurga anarhia vähendab ylemate autoriteeri ja yksuste voitlusvoimet, kui isegi koloneli nähes pysti ei tousta. ¨

Samas alam- ja päriskolonele on EKJs varsti rohkem kui kapraleid, ja polved jääks ju haigeks, kuid peaks kogu aeg pysti vedrutama, kui ohvitseri näed...

VDV veteranid kirjutaksid Leole, kuidas kasarmust leitud koni täies varustuses ja tantsusammul 15 km kaugusel matmas käidi...haud kaevati kohapeal ja kaheksa kanti. Kuuldavasti olla ka EKVs mingil ajal sama stiili harrastet.

See link võiks kuuluda mujalegi, kuid ohtitserikoolitusega on see raudselt seotud.
http://www.mil.ee/et/uudised/9608/kv%C3 ... 17-esikoha

Allviidatud ametikoha täitmiseks on viimastel lehtedel esilekerkinud palju häid kandidaate. Nädal jäänud. Kodumaa kutsub!
https://vk.kra.ee/job/soomuskooli-ohvitser-instruktor/

Galileo kirjutas:Allviidatud ametikoha täitmiseks on viimastel lehtedel esilekerkinud palju häid kandidaate. Nädal jäänud. Kodumaa kutsub!
https://vk.kra.ee/job/soomuskooli-ohvitser-instruktor/

Kapten Trummil võimalus.

Vaadates tööülesandeid:

-Tehnika remondi ja hoolduse arendustegevus raskejalaväepataljonis
-Rasketehnika masinamehhaanikute väljaõppe ettevalmistamine ja läbiviimine
-Rasketehnika remont ja hooldus
-Tehnika arendus- ja ümberehitusprojektide toetamine.

Tekib mul üks võibolla loll küsimus (aga mis siis?) miks on nõudmiste hulgas:
-Läbinud KVÕÜA Sõjakooli


Ma olen väga kindel, et tsiviilis töötab kordades rohkem TTÜ/TKTK/ Maaülikooli või muu tehnilise kooli taustaga inimesi, kes on väga võimelised loetletud tööülesandeid täitma, kui KVÜÕAst on selliste võimetega inimesi tulnud.

Taolises töökuulutuses võiks olla pigem nõudmistes tehniline kõrgharidus vms. KVÜÕA peaks olema "kasuks tuleb" rubriigis.

ribikardin kirjutas:Vaadates tööülesandeid:
Tekib mul üks võibolla loll küsimus (aga mis siis?) miks on nõudmiste hulgas:
-Läbinud KVÕÜA Sõjakooli.

Kuda sa siis muidu ohvitseriks saad?

maksipoiss kirjutas:

ribikardin kirjutas:Vaadates tööülesandeid:
Tekib mul üks võibolla loll küsimus (aga mis siis?) miks on nõudmiste hulgas:
-Läbinud KVÕÜA Sõjakooli.

Kuda sa siis muidu ohvitseriks saad?

Ma ei tea kuidas eda kursust praegu nimetatakse, aga arstid ja muude erialade inimesed, kellel on erialane kõrgharidus on seni läbinud ohvitseri baaskursuse.
Ka õhuväes on selline praktika olnud ,et Lennuakadeemiast minnakse tööle ja kui ametikoht seda nõuab tehakse ohvitserikoolitus.

Küsimus on, mida see inimene õpetab.
Kui õpetab taktikat ja masinaid kasutajatasemel, siis võib-olla tõesti piisab KSK-st ja mingist lühikursusest välismaal.
Kui aga õpetab masinate ehitust, remonti ja taolisi asju, siis minu arvates kvalifitseerub selleks ikkagi nn insener-ohvitser, olgu siis meil see ohvitseri osa lühikursustelt.
NSVL ajal (ja tükati venes ka praegu) eksisteerisid eraldi tehnilised sõjakoolid, kus lisaks ohvitseri auastmele anti ka inseneri diplom (seal kestis õpe lausa 5 a tavalise 4a asemel).
Laaneots on õppinud nn taktikute koolis.

Kapten Trumm kirjutas:Küsimus on, mida see inimene õpetab.
Kui õpetab taktikat ja masinaid kasutajatasemel, siis võib-olla tõesti piisab KSK-st ja mingist lühikursusest välismaal.
Kui aga õpetab masinate ehitust, remonti ja taolisi asju, siis minu arvates kvalifitseerub selleks ikkagi nn insener-ohvitser, olgu siis meil see ohvitseri osa lühikursustelt.
NSVL ajal (ja tükati venes ka praegu) eksisteerisid eraldi tehnilised sõjakoolid, kus lisaks ohvitseri auastmele anti ka inseneri diplom (seal kestis õpe lausa 5 a tavalise 4a asemel).
Laaneots on õppinud nn taktikute koolis.

Ma nüüd ei tea, kust ksf andmed pärita on, ühtegi viidet ei ole... Minu ka ei ole anda ühtegi viidet, aga isiklik, empiiriline kogemus. Ehk siis kindel teadmine.
Meie väeossa tulid noored ohvitserid Leningradi mingist kõrgemast sõjakoolist. Vahest harva sai mõnega neist vestelda ka tavalistel teemad, välja arvatud muidugi poliitika, keegi ei tahtnud endale lisamuresid Osobõi odeli näol, kus mina, kui eestlane ja mittekindel element, iga kuu vestlusel käisin. Kui tuli jutuks, miks üks neist sellise ameti valis, küsisin, mis saab siis edasi, kui ta pensionile läheb, nii 40, kõigist ju ei saa kolonele ja kindraleid. Ta näitas mulle dimplomit, kus oli selgelt kirja, et ta on lõpetanud roomikmasinate inseneri eriala. Ja see kõrgem haridus on nagu iga teine kõrgemast ülikoolist saadud inseneri haridus, eriala. Ta saab töötada selle diplomi alusel igas tsiviilettevõttes. Seega, nad said tehnilise kõrgema hariduse ja lisaks said ohvitserikutse, mis lubas neil tööle asuda rühmaülema ametikohal. Kindlasti oli NL erineva kallakuga sõjakoole, kust saadi erinevat haridust, millele lisandus kutseharidus. See oli baas, millelt hakati edasi oma karjääri kujundama. Ma ei tea, kuidas eesti kõrgemas sõjakoolis lood on, aga minu arvates ei ole olemas sellist haridust, nagu sõjaväeline või ohvitseri oma. See on kutse. Erialane kõrgharidus peab vastama üldistele riigis kehtestatud reeglitele kõrghariduse jaoks.
NL vist oli ainult üks suur erinevus, need olid need, kes tegelesid poliitalaga. Arusaadavatel põhjustel said nad rohkem humanitaarse eriala, mis aga välistas selle, et nad vähemalt mitte kunagi ei asendanud riviüksustes komandöre. Vähemalt seal, kus mina teenisin, sampolit võis ühe päeva küll roodukat asendada, aga kui roodukas oli puhkusel, siis asendas teda alti üks rühmaülematest. Ja karjääri said nad teha ainult enda liini pidi.
Trummi poolt mainitut Laaneots alustas ka oma sõjateed kuskil kõrgemas tankikoolis ja küll temagi sai mingi inseneri erialase hariduse.
Mis mind aga huvitab, on see, mida küll kirjutatakse Eesti sõjakooli lõpetanute diplomisse??

Muidugi peaks see minema vist kuhugi sinna teemasse, kus jutu haridusest, aga seda ma ei leidnud...