www.militaar.net

ugandiklubi kirjutas:Korralik püss ,ülejäänud asju saab ju röövida taludest .

Millisest neist neljast?

Ega ei jõua küll midagi varuda praeguses heaoluühiskonnas pooleks aastaks näiteks. Rasvaine kartulite praadimiseks oleks asjakohane. Vilja oleks ka võimalik saada, endise rehepapina ei oleks probleemi. Aga mis selle viljaga peale hakata????

Korralik püss ,ülejäänud asju saab ju röövida taludest .

Ja mida on peale kartuli üldse röövidagi? Loomi ei peeta maal pikemat aega:

ugandiklubi kirjutas:Korralik püss ,ülejäänud asju saab ju röövida taludest .

Seni saab kuni mõne sama hästi varustatud talumehe otsa satud.

Spraiti, Libresset naispere tarvis, Armani riideid, kilekotte ja alkoholi. Lähiajaloo kogemused näitavad et need haaratakse kõigepealt ära

Kuin'd mitte kalduda tuumasõja järgsesse apokalüptikasse, vaid piirduda sõjaoludega, kus maastik on igatsugu püssimehi kuhjas täis, kes marodööritsejaid meelsasti perforeeriks, või mõne loodusliku kriisiga, kus pole kas liikumisvõimalust (ujutus, lumetorm), energiat (elektriliinid massiliselt maas, kütusetarned seiskunud), või on mõni taud lahti (iga võõras maja on potensiaalne surmalõks), siis on mõistlik elada omadest varudest. Omade varude kohapealt peab vaatama normaalset tähtsuse järjekorda:

1) On vaja saad sooja. Kui te elate keskküttega linnakorteris, mille ainuke toiduvalmistamise võimalus on elektripliit, siis pikas perspektiivis olete hädas nii ehk nii. Lühiajaliselt aitavad välja soojad riided, head magamiskotid ja matkapriimus.

2) On vaja vett. Minimaalne (kui ei pese) norm on 2 liitrit inimese kohta päevas. Et paljudel on kodus seinapeal või laeall boiler, siis mingi varu on sealtki võtta. Mõne odava kanistritäie võib ju keldrisse või kuhugi kapinurka ka seisma panna, kuid pikaajalist varu niiviisi ikka ei tekita (siiski: standartne 30l kanister on ühele inimesele kahe nädala vee varu). Varem või hiljem tuleb leida kaev.

3) Toit - 60% vajalikust energiast peaks inimene saama süsivesikutest (kuivikleib, tangained, makaronid, jahu, kartulid, juurviljad, puuviljad, suhkur). 15% peaks olema valguline, mida muide on ka jahutoitudes päris arvestataval kogusel, kuid millest pool peaks olema siiski lihasaadustest. 25% energiast peaks tulema rasvast, õlist.

Et rasvained sisaldavad laias laastus 2x rohkem energiat, kui süsivesikud või valgud ja keskmine energiavajadus inimesele on 2500 kcal päevas, siis näiteks nädala toiduvaru ühele inimesele võiks olla järgmine: 3,5 kg jahu, teri ja suhkrut; 0,5 kg herneid/ube (kuiv kaal); 1,6 kg liha ja kala konserve (konservid sisaldavad hämmastavalt vähe energiat). Sellega on tegelikult kaetud ka rasvavajadus.

Täiskasvanud inimene saaks kuu aega sellelaadse toidu peal hakkama, enne kui vitamiinide ja mikroelementide puudus vaevama hakkab. Viimase vältimiseks tuleks muist süsivesikute allikast vahetada juurvilja ja kuivatatud puuvilja vastu (suhtestades mitte kaal kaalu vastu, vaid kalor kalori vastu), mille säilivusaeg on aga märgatavalt väiksem.

4) Kütus priimusele, tule tekitamise vahendid, sool maitsestamiseks ja kriisi algul külmkapis oleva liha sissesoolamiseks, õli toiduvalmistamiseks (pott ja pann tahavad määrimist ikka, mis siis, et toiduga tegelik rasvavajadus juba kaetud on), kütus teie isiklikule transpordivahendile, et oleks võimalik vajadusel koos pere ja varudega maale ära sõita.

5) Hädapärane apteek palaviku, valude ja haavade vastu võitlemiseks + vahendid iga mehe isiklike allergiate, krooniliste tõvede ja hirmude tõrjumiseks.

6) Tee, kohvi, puljong ja muud soojade jookide valmistamiseks vajalikud asjad, piimapulber. See on tegelikult juba mugavuse taga ajamine, kuid piimaga puder on ikka oluliselt meeldivam, kui miski vee-lake ja soe jook on rasketes oludes vägagi mitmel põhjusel vajalik.

7) Mõelda tuleb olukorrale, kus kanalisatsioon on pekkis ja teil tuleb kogu oma sitt käsitsi välja vedada.

Kui kõik eelnev on kaetud ja te võiksite kogutud varust paar-kolm kuud muretult elada, alles siis on aeg hakata muretsema postapokalüptiliste rüüstajate tõrjumise pärast ja soetada tosin relva ning tonn laskemoona.

ugandiklubi kirjutas:Korralik püss ,ülejäänud asju saab ju röövida taludest .

Kahjuks pole enam '40-'50 aastad, mil põllumajandus oli veel reformimata ja igast talust võis saada liha, sinki, mune, piima, võid, igasugu juurikaid, samakat ja mida iganes. Praegu võid mõne vanainimese käest ehk kotikese kassikrõbinaid, pisut võileivamaterjali ja mõned kärbatanud kartulid saada. Lisaks võib arvata, et igasugu külamehed sellist käitumist mitte heaks ei kiida ja küllap vajadusel nemadki kuskilt mõned püssid kätte saavad ja esimesel võimalusel bandiitidega arved õiendavad .

Kahjuks pole enam '40-'50 aastad

Veel 90-te alul vedasin kogu põhisöögi bussiga kahe nädala tagant kaguosariikidest kilulinna, sest kohapeal polnud mingit mõtet kohaliku pööbliga poe ees "kümmet olümpiastarti" etendada! Tänaseks on "küllus" ühtlustunud - kolme päevaga on kõik näljas, kui peaks midagi juhtuma.

Lennupiletid tuleb varakult ära varuda

Kiirnuudlid aitavad nädala. Siis hakkkab maitsema riis ja konservid. Kauasäilivad lihakonservid on asi aga kylmalt on mao mörv. Paned koos riisiga lauale, teine asi. Tatar, muu kaua säiliv. Mul on viimased aastad miskipärast kogu aeg kuivaineid yks keskmine kahe uksega köögi kapitäis. Näkkileib, köik mis on kuiv vöi kuivatatud. Veega probleeme ei ole. Gaasikytet 4nädalaks.
Ja seda mitte söja puhuks. Transport vöibka ilma söjata nädalase pööna panna.

UR kirjutas:Kiirnuudlid aitavad nädala. Siis hakkkab maitsema riis ja konservid. Kauasäilivad lihakonservid on asi aga kylmalt on mao mörv. Paned koos riisiga lauale, teine asi. Tatar, muu kaua säiliv. Mul on viimased aastad miskipärast kogu aeg kuivaineid yks keskmine kahe uksega köögi kapitäis. Näkkileib, köik mis on kuiv vöi kuivatatud. Veega probleeme ei ole. Gaasikytet 4nädalaks.
Ja seda mitte söja puhuks. Transport vöibka ilma söjata nädalase pööna panna.

Viimane lause on naelapea pihta. Elasin paar aastat tagasi Rootsis (ka seal tuleb talv ootamatult), virutas mitu päeva poolsula lund alla ja sinna otsa mõnusalt tuult. Elekter kadunud nädal aega (katkestusi oli palju ja ligipääsemisega võimalused kasinad), õlikütte katel, aga ei tööta, kibenaid pumba jaoks pole. Ise võite arvata, kas genekaid laenutusest saada oli sel hetkel . Õnneks külma üle 15 kraadi ei teinud, muidu oleks vist parmoti kombel põrandale lõket hakanud tegema. Vett pole, külm, süüa teha kah ei saa (ka kuivainetest mitte ). Linnast raske raha eest said veel kõike, aga sõjaolukorras on linnast veel vähem saada.
Igas elamises peaks vähemalt puutoitega kamin olema, sulatad lund ja mingi sooja saad kah elamisse. Kõik need kesk- ja elektrikütted ja ilma käsipumbata kaevud on tegelikult ette planeeritud massimõrv, pole sõda vajagi, piisab korralikust elektrikatkestusest. Selliste külmadega nagu see talv nähtud, on peale pikemat elektrikatkestust kogu küttesüsteem ja veevärk kapitaalselt rivist väljas.

Kokkuvõttes- igale foorumlasele oma talu. Või vähemast iginoor maavanaema, kel kooguga kaev aianurgas, vend Oskar kuurinurgas ja jahusalv aidanurgas, kanakari ja Punik piima tilgutamas. Aia taga kohisev mererand vabede ja paadiga ei teeks ka mitte paha, see vennaihu võtab pika tarbimise peale lippama, siis on kala vahelduseks hea küll. Puuriit. Ahi ja pliit. Ja otse LOOMULIKULT ei tohi unustada porgandipeenart, mida ikka mitmeotstarvelise petrooliga kasta. et umbrohi ja rooste võimust ei võtaks. Esimene porgandite ja teine vanaisa maetud kuulipritsi kallal. Millega vennaihule konkureerivaid seltskondi mõistlikusele manitseda. Kuidas see laul meil käiski-"...kuni su küla veel elab, elad sina ka..." Ja sedapuhku võtke isiklikult. Sest ilma neti, pangalaenu ja kraanist tuleva sooja veeta ta jääb hing sisse, aga söömata/joomata ja tagumik härmas kipub ots kiirelt tulema.

Kokkuvõttev kirjatükk oli täpselt see, mis vaja.
Rannapiigadele üks valgurikas suutäis ka, ja elu nagu vilmis(muldivilmis)

Agressiooni puhul oleks ilmselgelt 90% Eesti elanikkonnast perseli sõna otseses mõttes. Peale mõttepausi saaks maal elavad inimesd ilmselt "jalad alla" aga linnas, kus esiteks joogiveele ligipääs on raskendatud, ei tahaks mitte viibida.

Ma õnneks läbi ja lõhki maainimene ning saan maaviljelusega vabalt hakkama. Kaev ka õuel olemas, kui vaja ämbriga joogipoolist ammutada ning baarikapis mõned pudelid kangemagagi. Nii et sõja peaks üle elama.

NB! Kohv ja tee üleelamisvarudes on mittevajalikud. Nende roll on pigem sõduri toidupakis moraali tõstjana. Toidupakk aga ei võrdu üleelamispakiga. Kohvi ja tee suur lämmastikusisaldus tekitab suure vee eritamise ja koos sellega hinnaliste mikroelementide organismist välja pesemist. Raiskad kallihinnalist vett ja mineraalaineid.

Selle asemel piimapulber või kondentspiim - saad nii sooja kui kaloreid ja kaltsiumi. Ja vesi jääb paremini sisse.

Liigne kohvijoomine on muide üks luuhõrenemise põhjustajad - ja selle all ei kanna just põllutöölised, vaid ikka kontoritöötajad.

Lisaks: lumesulatus- või vihmavesi ei sisalda inimesele vajalikke mineraalaineid ja seda vett organism eriti omastama ei kipu. Põhimõtteliselt on vihmavesi kasutatav destilleeritud vee asendajana ja ta on destvee omadustega. Eriti suur probleem on magneesiumiga, mille puudus (dest vees pole, liha ei pruugi saada) koos väljapesemisega tekitab juba 2-3 päevaga krambid.

Ehk talveperioodil tulevad kasuks kindlasti mineraalainete tabletid.

NB! Lihakonservidele lisaks kasutage õliga valmistatud kalakonserve - nt mina jumaldan skumbriat õlis. Seepärast on alati väike varu kapis ka. Iva on selles, et kala on konserveeritud harilikult koos luudega ja need on väärtuslik mineraalainete allikas, mida turisti eines pole.

Üleelamisvarudes pole vajalik arvestada 2000+ kaloriga. See on ikkagi füüsiliselt mitteaktiivse inimese päevakogus, mitte mingi näljadieet. Tänapäeval on enamikul inimestel kenasti sisemisi varusid ja kuu aega saad 1000 kaloriga ka kenasti hakkama, kui just -10 kraadi juures kogu aeg ei asu.