Laanetotsa artikkel Tšetšeenia sõjast "Sõduris".
http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... _20-24.pdf
On veel üks vana artikkel sellest sõjast, mis vist ilmus kunagi "Postimehes", kuid pole suutnud miskipärast enam leida. Ka kopeerinud vist pole endale kuhugi.
Tšetšeenia sõda
See hummeli poolt osutatud Laaneotsa artiklite triloogia Tšetšeenia sõjast on väga hea lugemismaterjal. Kindlasti on seal paljutki, mida meil endil tasuks oma KV arendamisel silmas pidada ja arvestada. Nagu lugeda võis on suurtükiväe arendamine ülioluline, kuna need ülesandele kiiresti reageerida suudavad. Üleüldse, mida kaugemalt ja jämedamatest torudest vaenlast saaks lasta, seda parem oleks. Kehtib ka jalaväerelvade puhul (snaiprid). Meil raskemate relvadega suht kitsas, niiet on mida arendada.
2 maailmasõja ajal kimas siin tanke ringi küllaga. Meil lage maa ja roomikmasinatel on siin hea mürada... Tsetseenias mäed kus tankil suurt midagi teha ei ole ja ka sinna saadeti ikka paras posu tanke sisse ja mingi kasutegur seal neil ikkagi on, kergrelvadega varustatud tsetseenid taganevad tankiüksuste ees. Samuti pole neil piisavalt tankitõrje vahendeid et lüüa tagasi suuremat tankikolonni. Kas 90-nendad on meelest läinud kui Pihkvast Tallinna poole tankikolonn veeres? Mõne tankitõrje relvaga seda kimbutada oleks sellisele kolonnile nagu sääsehammustus.
Suurtükkidest ei ole kasu kui need hävitajate poolt kohe ribadeks lastakse. Palju on meil suurtükke ja tankitõrje relvasid, et kinni pidada näiteks 50-nest tankist ja jalaväest koosnevat rünnaküksust? Satelliitluure võimaldab kiirelt tuvastada kahurite positsioonid ja sinna anda raketilöök või saata positsioonidele hävitajad peale ja siis tankidega jäänustest üle sõita. Suurükid on kasulikud siis kui meil oleks samuti suur tulejõud nii maal kui õhus.
Sellisel kehva sõjalise võimega riigil nagu eesti oleks eelkõige tugevalt kasuks mobiilsed kaasaskantavad rakettrelvad, neid peaks olema ikka massiliselt, et saavutada vaenlasele väga tugev kahju. Metsast vaenlase soomukikolonnile tuld, see hävitada ja siis positsioonide vahetus... Või siis saab ülelendavaid helikoptereid ja lennukeid niimoodi alla tõmmata. Linnalahingutes samamoodi on need efektiivselt kasutatavad. Kui iga puu tagant või akendest lendavad välja raketid mis hävitavad järjekordsed vaenlase üksused ei ole vaenalsel suurt midagi tõmmelda siin oma rasketehnikaga... Ja vallutamine oleks küllalt vaevarikas. Snaiprid on muidugi suurepäraselt kasutatavad kõikjal ja tugevat rõhku tuleks ka snaipriüksustele panna. See, et me saaksime pidada tüüpilist positsioonisõda eedlab tugevat relvastust nii maal kui ka õhus mida aga meil ei ole. Kerged ja kiiresti liikuvad soomukid mis veaks meie selliseid üksuseid ühest kriitilisest punktist teise on ka marjaks ära kuigi lagedal maal on need kergeks sihtmärgiks. Tuleb arvestada, et venelaste sissetung eestisse oleks samasugune nagu tsetseeniasse. Tankid, soomukid jms rasketehika. Piiratakse ümber linnad ja asutakse maja maja haaval võtma. Tänavalahingutes suudaksime tõenäoliselt kõige rohkem vaenlasele suurt kahju tekitada ja hoida linnasid enda käes pikemat aega kui oleks selline mobiilne relvastus.
See lihtsalt on minu arvamus. Aga noh ma pole ka spetsialist. Olen lihtsalt vaadanud youtubest bagdadi lahinguid ja arvestades, et sõjaliselt suhteliselt tugev riik nagu iraak hävitati nii kiirelt enamjaolt õhust, ainult linnades jäi vallutamisprotsess kohati aeglasemaks. Ja siingi oli kasu sellest, et usa sõduritel olid kaasaskantavad rakettrelvad millega purustati kiirelt vaenlase tulepunktid majades. Nagu näha on vastaspool hankinud ka endale hiljem samasuguseid relvi ja ameeriklastel on tõsist tegemist olnud et isegi selliste pisikeste üksuste poolt uuest hõivatud linnaosasid tagasi saada.
Suurtükkidest ei ole kasu kui need hävitajate poolt kohe ribadeks lastakse. Palju on meil suurtükke ja tankitõrje relvasid, et kinni pidada näiteks 50-nest tankist ja jalaväest koosnevat rünnaküksust? Satelliitluure võimaldab kiirelt tuvastada kahurite positsioonid ja sinna anda raketilöök või saata positsioonidele hävitajad peale ja siis tankidega jäänustest üle sõita. Suurükid on kasulikud siis kui meil oleks samuti suur tulejõud nii maal kui õhus.
Sellisel kehva sõjalise võimega riigil nagu eesti oleks eelkõige tugevalt kasuks mobiilsed kaasaskantavad rakettrelvad, neid peaks olema ikka massiliselt, et saavutada vaenlasele väga tugev kahju. Metsast vaenlase soomukikolonnile tuld, see hävitada ja siis positsioonide vahetus... Või siis saab ülelendavaid helikoptereid ja lennukeid niimoodi alla tõmmata. Linnalahingutes samamoodi on need efektiivselt kasutatavad. Kui iga puu tagant või akendest lendavad välja raketid mis hävitavad järjekordsed vaenlase üksused ei ole vaenalsel suurt midagi tõmmelda siin oma rasketehnikaga... Ja vallutamine oleks küllalt vaevarikas. Snaiprid on muidugi suurepäraselt kasutatavad kõikjal ja tugevat rõhku tuleks ka snaipriüksustele panna. See, et me saaksime pidada tüüpilist positsioonisõda eedlab tugevat relvastust nii maal kui ka õhus mida aga meil ei ole. Kerged ja kiiresti liikuvad soomukid mis veaks meie selliseid üksuseid ühest kriitilisest punktist teise on ka marjaks ära kuigi lagedal maal on need kergeks sihtmärgiks. Tuleb arvestada, et venelaste sissetung eestisse oleks samasugune nagu tsetseeniasse. Tankid, soomukid jms rasketehika. Piiratakse ümber linnad ja asutakse maja maja haaval võtma. Tänavalahingutes suudaksime tõenäoliselt kõige rohkem vaenlasele suurt kahju tekitada ja hoida linnasid enda käes pikemat aega kui oleks selline mobiilne relvastus.
See lihtsalt on minu arvamus. Aga noh ma pole ka spetsialist. Olen lihtsalt vaadanud youtubest bagdadi lahinguid ja arvestades, et sõjaliselt suhteliselt tugev riik nagu iraak hävitati nii kiirelt enamjaolt õhust, ainult linnades jäi vallutamisprotsess kohati aeglasemaks. Ja siingi oli kasu sellest, et usa sõduritel olid kaasaskantavad rakettrelvad millega purustati kiirelt vaenlase tulepunktid majades. Nagu näha on vastaspool hankinud ka endale hiljem samasuguseid relvi ja ameeriklastel on tõsist tegemist olnud et isegi selliste pisikeste üksuste poolt uuest hõivatud linnaosasid tagasi saada.
Kui nüüd üdini aus olla, siis meie lage ma on tegelikult metsane ja soine ning teise maailmasõja ajalgi oli siin tankidega suht raske midagi saavutada. Tsetseenias on mägesid tegelikult ainult ühel kolmandikul territooriumist. Ülejäänud kaks kolmandikku on lage ja suhteliselt hästi kandva pinnasega stepp. 90ndatel ei veerend pihkvast tallinna poole tankikolonn, vaid hoopis kolonn kergetest dessantsoomukitest, milledest isegi meie tabelrelvastuses olevad automaadid läbi lasevad.
Hävitajad suurtükipositsioone palju ei puutu. Küll aga ründelennukid, mida ei saa kasutada enne, kui on kindel, et nato hävitajaid meie peade kohal ei ole. Nato ja vene hävitajate taktikalistest võimetest on siin aga eelnevalt räägitud.
50 tanki jalaväega on umbes kaks polku. Meie brigaadil (mis peaks olema ligikaudne vajalik üksus kahe polgu rünnakut tõrjuma) umbes 100 rasket tt-granaadiheitjat rühmades, 150 kerget tt-granaadiheitjat jagudes, lisaks 106mm tankitõrjekahurid pataljonides ja tt-raketid. Venelaste satellittluure on suht lahja ning aastat kümme tagasi kurdeti, et ei suudeta enam kõiki taevas olevaid oma satelliite jälgida.
Linnalahingute puhul ei tohiks võtta eeskuju iraagist, kus ameeriklased oma humaanset sõda pidasid (võimalikult vähetsiviilohvreid), vaid tsetseeniast, kus venelased teise sõja ajal grosnõi lihtsalt maatasa pommitasid. Selles valguses ma eelistaks linnale metsa.
Hävitajad suurtükipositsioone palju ei puutu. Küll aga ründelennukid, mida ei saa kasutada enne, kui on kindel, et nato hävitajaid meie peade kohal ei ole. Nato ja vene hävitajate taktikalistest võimetest on siin aga eelnevalt räägitud.
50 tanki jalaväega on umbes kaks polku. Meie brigaadil (mis peaks olema ligikaudne vajalik üksus kahe polgu rünnakut tõrjuma) umbes 100 rasket tt-granaadiheitjat rühmades, 150 kerget tt-granaadiheitjat jagudes, lisaks 106mm tankitõrjekahurid pataljonides ja tt-raketid. Venelaste satellittluure on suht lahja ning aastat kümme tagasi kurdeti, et ei suudeta enam kõiki taevas olevaid oma satelliite jälgida.
Linnalahingute puhul ei tohiks võtta eeskuju iraagist, kus ameeriklased oma humaanset sõda pidasid (võimalikult vähetsiviilohvreid), vaid tsetseeniast, kus venelased teise sõja ajal grosnõi lihtsalt maatasa pommitasid. Selles valguses ma eelistaks linnale metsa.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44049
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Täpsuse huvides tuleks märkida, et kolonn koosnes mitte tankidest, vaid kergetest dessantsoomukitest BMD. Sellisele on ohtlik isegi meie relvastuses olevate kuulipildujate tuli.richard kirjutas:2 maailmasõja ajal kimas siin tanke ringi küllaga. Meil lage maa ja roomikmasinatel on siin hea mürada... Tsetseenias mäed kus tankil suurt midagi teha ei ole ja ka sinna saadeti ikka paras posu tanke sisse ja mingi kasutegur seal neil ikkagi on, kergrelvadega varustatud tsetseenid taganevad tankiüksuste ees. Samuti pole neil piisavalt tankitõrje vahendeid et lüüa tagasi suuremat tankikolonni. Kas 90-nendad on meelest läinud kui Pihkvast Tallinna poole tankikolonn veeres? Mõne tankitõrje relvaga seda kimbutada oleks sellisele kolonnile nagu sääsehammustus.
Tankid on sootuks teine teema.
Sellise üksuse suudame õigeaegse reageerimise korral hävitada mõne tunniga täielikult.Suurtükkidest ei ole kasu kui need hävitajate poolt kohe ribadeks lastakse. Palju on meil suurtükke ja tankitõrje relvasid, et kinni pidada näiteks 50-nest tankist ja jalaväest koosnevat rünnaküksust?
Kui Iraagis möllas peale 1991 sõda liivatorm, polnud USA sateliitidest mõmmigi kasu, selle tormi varjus tarisid iraaklased terved õhutõrjedivisjonid lennukeelualale.Satelliitluure võimaldab kiirelt tuvastada kahurite positsioonid ja sinna anda raketilöök või saata positsioonidele hävitajad peale ja siis tankidega jäänustest üle sõita.
Teiseks luuresatelliidid ei seisa paigal, vaid tiirlevad ümber maa kiirusega 1 ring pooleteist tunni kohta. St 15 minuti tagant kohta vahetava suurtükipatarei lokaliseerimine on sellega kaunis keerukas. Iraagis lokaliseeriti kerge vaevaga statsionaarsed objektid, aga mobiilsetega oli keerulisem - Scud raketimasinad ja liikuvad õhutõrjesüsteemid häirisid ameeriklasi sõja lõpuni.
Suurükid on kasulikud siis kui meil oleks samuti suur tulejõud nii maal kui õhus.
Tsetseenide suurtükid tampisid 1994 venelasi ka siis, kui nende lennuvägi oli ammu hävitatud - see koosnes L-39 treeninglennukitest ja metsavahtidest. Pole see avastamine ühtegi nii väga lihtne.
Kaasaskantavaid rakettrelvi, mis purustaks 20 km tagant vastase kolonne ja positsioone (nagu 155 mm haubits teeb) ei ole kahjuks veel leiutatud. On olemas pisut suuremad, kuid neid me ei jõua osta.Sellisel kehva sõjalise võimega riigil nagu eesti oleks eelkõige tugevalt kasuks mobiilsed kaasaskantavad rakettrelvad, neid peaks olema ikka massiliselt, et saavutada vaenlasele väga tugev kahju.
Kahte tüüpi kaasas kantavad tankitõrjeraketid on meil juba aastaid olemas. Õhutõrjeraketid ja radarid saame lähiaastatel. Helikopterite vastu aitab ka olemasolev 23 mm automaatkahurite park. Need ei ole küll täiuslikud, aga päris ilma me ei ole.Metsast vaenlase soomukikolonnile tuld, see hävitada ja siis positsioonide vahetus... Või siis saab ülelendavaid helikoptereid ja lennukeid niimoodi alla tõmmata.
Need relvad on olemas (kohe tulemas) ja neid taktikaid õpitakse meil aastast aastasse.Linnalahingutes samamoodi on need efektiivselt kasutatavad. Kui iga puu tagant või akendest lendavad välja raketid mis hävitavad järjekordsed vaenlase üksused ei ole vaenalsel suurt midagi tõmmelda siin oma rasketehnikaga
Well, aga mis saab tsiviilelanikest, näiteks Tallinnas on neid 400 000 ning vastase tuleku suunda arvestades saavad nad põgeneda vaid üle mere. Pärast seda lahingut võime anda välja pildialbumi Stalingrad 1942-Berliin 1945 - Groznõi 1994 - Tallinn...... ja usu, pildil ei teeks sa vahet, mis on Berliin ja mis Tallinn.Kerged ja kiiresti liikuvad soomukid mis veaks meie selliseid üksuseid ühest kriitilisest punktist teise on ka marjaks ära kuigi lagedal maal on need kergeks sihtmärgiks. Tuleb arvestada, et venelaste sissetung eestisse oleks samasugune nagu tsetseeniasse. Tankid, soomukid jms rasketehika. Piiratakse ümber linnad ja asutakse maja maja haaval võtma. Tänavalahingutes suudaksime tõenäoliselt kõige rohkem vaenlasele suurt kahju tekitada ja hoida linnasid enda käes pikemat aega kui oleks selline mobiilne relvastus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leidsin pika otsimise peale selle postimehe vana artikli.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/02/vali1.htm
Erinevad allikad annavad erinevaid numbreid Vene vägede arvukuse kohta, kuid küllap neid ikka 40 000 oli esimese kampaania alguses. Kuna antud mägismaa on Maarjamaast omajagu väiksem, siis vaevalt naaber invasiooni korral alla 50 000 mehe rakendama hakkaks. Pigem isegi 75 000. Kui just jälle mütsiga lööma ei tulda, nagu Tšetšeenias. Siiski usun, et ka nemad lõpuks õpivad.
Mis puutub suurtükiväkke, siis ega selle hävitamine ei käi ka nii lihtsalt, et "laseme ribadeks". Samahästi võib sel juhul ribadeks lasta ka jalaväelased. Selleks on sõjaväed leiutanud juba ammu maskeerimise ja ka positsioonid ise üriatatakse paigutada võimalikult maskeerumist hõlbustavatesse kohtadesse. Ei tea, kas on tegemist suure sõjasaladusega, kui väita, et viimasel suurõppusel UAV -ga suurtükiväge praktiliselt värvifotode järgi identifitseerida ei õnnestunud. Ei maksaks ka arvata, nagu suurtükirühmad ei vahetaks peale laskmist kohe asukohta.
Mis puudutab tankide kasutamist, siis selles osas olen alati olnud positiivsel arvamisel. Meie kinnine maastik soodustab soomuslahingutehnika kasutamist kaitselahingus, kuid mitte pealetungilahingus.
Pealetungilahinguks peaks soomustehnika efektiivseks toimimiseks normaalselt hargnema. Eestis saad korralikus lahingurivistuses liikuda rünnakul parimal juhul kilomeetri või pooletist, siis on mets, raba või võsa kindlalt vastas. Jätkamiseks tuleb lahingurivistusest jälle kolonnirivvi koguneda, et mingit teed mööda edasi tungida.
Kaitselahingus on Eestis soomustehnika efekt suurem, sest kui liikumine koondub metsade ja soode vahelistele kitsastele suundadele, võib käputäis tanke tugevdatuna paari rühma jalaväelastega ja pioneerijagudega pidada ootamatult kusagil metsavahelisel teel mõnda aega kinni tervet motolaskurpataljoni koos tugevudstankidega. Lahing saab toimuda vaid lähidistantsilt ja soomustehnika ei saa rünnakul manööverdada ega arvulist ülekaalu ära kasutada. Lisaks võib planeerida kaudtuld esimesena ründavate vaenlaste omadest äralõikamiseks või toetuspositsioonile sõitnud lahingumasinate mahasurumiseks. Samas pole näit TTRK -dega sellistes oludes midagi peale hakata.
Ajaloost on teada, et Saksalsed kasutasid oma tanke edukalt hajutatult hekkide vahelistele teedele kaitselahingutes Prantsusmaal 1944, vamistades liitlastele tõsist peavalu. Suuresti oli üksikute ringi liikunud ja lühikesi lahinguid pidanud tankirühmade teene seegi, et 1944 suvel Punaarmee Emajõel lõpuks peatati. Poolas aga pidas üks närune FT-17 kitsaskohas Wehrmachti rünnakut kinni isegi päeva või paar.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/02/vali1.htm
Erinevad allikad annavad erinevaid numbreid Vene vägede arvukuse kohta, kuid küllap neid ikka 40 000 oli esimese kampaania alguses. Kuna antud mägismaa on Maarjamaast omajagu väiksem, siis vaevalt naaber invasiooni korral alla 50 000 mehe rakendama hakkaks. Pigem isegi 75 000. Kui just jälle mütsiga lööma ei tulda, nagu Tšetšeenias. Siiski usun, et ka nemad lõpuks õpivad.
Mis puutub suurtükiväkke, siis ega selle hävitamine ei käi ka nii lihtsalt, et "laseme ribadeks". Samahästi võib sel juhul ribadeks lasta ka jalaväelased. Selleks on sõjaväed leiutanud juba ammu maskeerimise ja ka positsioonid ise üriatatakse paigutada võimalikult maskeerumist hõlbustavatesse kohtadesse. Ei tea, kas on tegemist suure sõjasaladusega, kui väita, et viimasel suurõppusel UAV -ga suurtükiväge praktiliselt värvifotode järgi identifitseerida ei õnnestunud. Ei maksaks ka arvata, nagu suurtükirühmad ei vahetaks peale laskmist kohe asukohta.
Mis puudutab tankide kasutamist, siis selles osas olen alati olnud positiivsel arvamisel. Meie kinnine maastik soodustab soomuslahingutehnika kasutamist kaitselahingus, kuid mitte pealetungilahingus.
Pealetungilahinguks peaks soomustehnika efektiivseks toimimiseks normaalselt hargnema. Eestis saad korralikus lahingurivistuses liikuda rünnakul parimal juhul kilomeetri või pooletist, siis on mets, raba või võsa kindlalt vastas. Jätkamiseks tuleb lahingurivistusest jälle kolonnirivvi koguneda, et mingit teed mööda edasi tungida.
Kaitselahingus on Eestis soomustehnika efekt suurem, sest kui liikumine koondub metsade ja soode vahelistele kitsastele suundadele, võib käputäis tanke tugevdatuna paari rühma jalaväelastega ja pioneerijagudega pidada ootamatult kusagil metsavahelisel teel mõnda aega kinni tervet motolaskurpataljoni koos tugevudstankidega. Lahing saab toimuda vaid lähidistantsilt ja soomustehnika ei saa rünnakul manööverdada ega arvulist ülekaalu ära kasutada. Lisaks võib planeerida kaudtuld esimesena ründavate vaenlaste omadest äralõikamiseks või toetuspositsioonile sõitnud lahingumasinate mahasurumiseks. Samas pole näit TTRK -dega sellistes oludes midagi peale hakata.
Ajaloost on teada, et Saksalsed kasutasid oma tanke edukalt hajutatult hekkide vahelistele teedele kaitselahingutes Prantsusmaal 1944, vamistades liitlastele tõsist peavalu. Suuresti oli üksikute ringi liikunud ja lühikesi lahinguid pidanud tankirühmade teene seegi, et 1944 suvel Punaarmee Emajõel lõpuks peatati. Poolas aga pidas üks närune FT-17 kitsaskohas Wehrmachti rünnakut kinni isegi päeva või paar.
Pole meil siin midagi "lage maa ja roomikmasinatel on siin hea mürada", metsad ja sood katavad üle poole kogu maismaast ja on raskesti läbitavad. Tšetšeeniast jah vaid äärmine lõunaosa on mägine ehk ligi 1/3 pindalast. Kuna Groznõist põhjapoole jäävad alad on "lage maa ja roomikmasinatel on seal hea mürada" 
siis seal tõsisemaid lahinguid ei toimunud. Seda arvestades toimusid lahingud tegelikult alal, mis on suuruselt vaid 1/3 Eesti pindalast või veelgi vähem. Tšetšeenide ees tuleb müts maha võtta, et nad nii väiksel ja mägedest kanaliseeritud alal suutsid äärmiselt südilt vastu panna. Niiet meil peaks maa- ala suuruse poolest tšetšeenidest parem seis olema. Siin foorumis üks värske afgaani- missioonik ütles kord kuldsed sõnad: "üldiselt otsustavad lahingu saatuse raskerelvad ja nende oskuslik kasutamine". Teisisõnu granaadiheitjate ja käsirelvadega võib küll tšetšeenide kombel vastu sudida ja vaenlast torkida, aga lõpptulemus on siiski ette teada. Et kerge TT- relvaga tanki hävitada peaks talle vähemasti 300m peale lähenema ja arvatavasti kuluks ka mitu laksu. Nii lähedal oled aga juba käsirelvade efektiivse tule piirkonnas. Ma eelistaks selle asemel pigem võimalikult kaugelt ja suurte torudega lasta, haubitsad oleksid siinkohal teretulnud. TT- raketid ja TT- kahurid on ka OK ja need on meil ka olemas. Vähemasti esimeses sõjas olid venelaste luuresatelliidid rahapuuduse tõttu välja lülitatud. Teises sõjas kasutati ka uuemat tehnikat ja varustust, kuid venelaste ressursid on selle koha pealt väga piiratud, täppisrelvi on nende kõrge hinna tõttu vaid näpuotsaga. Mis puutub meie suurtükkide "ribadeks laskmist" hävitajate poolt, siis Laaneotsa artiklit uskudes peaks paarkümmend minutit olema lootusetult liiga pikk reageerimisaeg kellegi "ribadeks laskmiseks." Meil on tšetšeenidega võrreldes ka see suur eelis, et neil oli vaid käputäis NL kaadriohvitsere, meil aga on ilmselt sadu selliseid, kes suudaks edukalt vähemalt rühma juhtida. Koolitatud juhtide olemasolu on raske ülehinnata, sõja ajal pole neid kusagilt juurde võtta, aga kuluma hakkab neid kindlasti. Õhutõrje oli nõrk koht tšetšeenidel ja on ka meil. Tšetšeenidel oli siiski natuke ka ÕT- rakette, meil veel mitte (aga varsti on 
). Meil peaks Sergei'sid tšetšeenidest rohkem olema (ja ka õppinud mehi!), nendega saaks edukalt ka soomukeid küttida lisaks kopteritele. Õnneks on meil ka mingi lootus NATO lennukitele, tšetšeenidel polnud isegi lootust... Linnad- asulad on ebamugavad isegi võimsaimatele armeedele, kuigi vastane vaid kergerelvis. Samas nagu Trumm õigustatult mainib, on need MEIE linnad, kus elavad meie oma inimesed. Ega siin häid lahendusi vist polegi, kes saab läheb maale, kes ei saa see... 
Sõda ongi üks kole ja vastik asi, aga see ei tähenda linnade kaitsmisest loobumist. Kuigi tehnikaajastul võib tunduda metsas sõdimine võimatu, pole asjad nii kehvad, eriti kui peakohal omade sõjalinnud 
Öise tegutsemise võimekus võiks meil kõvasti parem olla, sest vastane selle võimekusega ei hiilga ja siis oleks head võimalused "tagasi teha." Täpsuslaskurite hulk võiks küündida sinnamaani, et igasse jakku saaks üks, pluss poldikatega snaiprid kõrgematel tasanditel. Äärmiselt demoraliseeriv ja "distsiplineeriv" vaenlase jaoks. Tšetšeenidel õnnestus see asi hiilgavalt. Kui niimoodi võrdlema hakata, siis ma pakuks meile paremaid šansse edukaks vastuhakuks. Muidugi lõpmatuseni me ei kestaks, aga selleks ongi meil nüüd NATO
siis seal tõsisemaid lahinguid ei toimunud. Seda arvestades toimusid lahingud tegelikult alal, mis on suuruselt vaid 1/3 Eesti pindalast või veelgi vähem. Tšetšeenide ees tuleb müts maha võtta, et nad nii väiksel ja mägedest kanaliseeritud alal suutsid äärmiselt südilt vastu panna. Niiet meil peaks maa- ala suuruse poolest tšetšeenidest parem seis olema. Siin foorumis üks värske afgaani- missioonik ütles kord kuldsed sõnad: "üldiselt otsustavad lahingu saatuse raskerelvad ja nende oskuslik kasutamine". Teisisõnu granaadiheitjate ja käsirelvadega võib küll tšetšeenide kombel vastu sudida ja vaenlast torkida, aga lõpptulemus on siiski ette teada. Et kerge TT- relvaga tanki hävitada peaks talle vähemasti 300m peale lähenema ja arvatavasti kuluks ka mitu laksu. Nii lähedal oled aga juba käsirelvade efektiivse tule piirkonnas. Ma eelistaks selle asemel pigem võimalikult kaugelt ja suurte torudega lasta, haubitsad oleksid siinkohal teretulnud. TT- raketid ja TT- kahurid on ka OK ja need on meil ka olemas. Vähemasti esimeses sõjas olid venelaste luuresatelliidid rahapuuduse tõttu välja lülitatud. Teises sõjas kasutati ka uuemat tehnikat ja varustust, kuid venelaste ressursid on selle koha pealt väga piiratud, täppisrelvi on nende kõrge hinna tõttu vaid näpuotsaga. Mis puutub meie suurtükkide "ribadeks laskmist" hävitajate poolt, siis Laaneotsa artiklit uskudes peaks paarkümmend minutit olema lootusetult liiga pikk reageerimisaeg kellegi "ribadeks laskmiseks." Meil on tšetšeenidega võrreldes ka see suur eelis, et neil oli vaid käputäis NL kaadriohvitsere, meil aga on ilmselt sadu selliseid, kes suudaks edukalt vähemalt rühma juhtida. Koolitatud juhtide olemasolu on raske ülehinnata, sõja ajal pole neid kusagilt juurde võtta, aga kuluma hakkab neid kindlasti. Õhutõrje oli nõrk koht tšetšeenidel ja on ka meil. Tšetšeenidel oli siiski natuke ka ÕT- rakette, meil veel mitte (aga varsti on ). Meil peaks Sergei'sid tšetšeenidest rohkem olema (ja ka õppinud mehi!), nendega saaks edukalt ka soomukeid küttida lisaks kopteritele. Õnneks on meil ka mingi lootus NATO lennukitele, tšetšeenidel polnud isegi lootust... Linnad- asulad on ebamugavad isegi võimsaimatele armeedele, kuigi vastane vaid kergerelvis. Samas nagu Trumm õigustatult mainib, on need MEIE linnad, kus elavad meie oma inimesed. Ega siin häid lahendusi vist polegi, kes saab läheb maale, kes ei saa see... Sõda ongi üks kole ja vastik asi, aga see ei tähenda linnade kaitsmisest loobumist. Kuigi tehnikaajastul võib tunduda metsas sõdimine võimatu, pole asjad nii kehvad, eriti kui peakohal omade sõjalinnud Öise tegutsemise võimekus võiks meil kõvasti parem olla, sest vastane selle võimekusega ei hiilga ja siis oleks head võimalused "tagasi teha." Täpsuslaskurite hulk võiks küündida sinnamaani, et igasse jakku saaks üks, pluss poldikatega snaiprid kõrgematel tasanditel. Äärmiselt demoraliseeriv ja "distsiplineeriv" vaenlase jaoks. Tšetšeenidel õnnestus see asi hiilgavalt. Kui niimoodi võrdlema hakata, siis ma pakuks meile paremaid šansse edukaks vastuhakuks. Muidugi lõpmatuseni me ei kestaks, aga selleks ongi meil nüüd NATO Videolõik kuidas põgenevat autot rünnatakse õhust Kiowa kopteritega.
http://www.youtube.com/watch?v=GzBhq2Xx ... ed&search=
Ja veel mõtlemisainet, kuidas hävitatakse vaenlase treeninglaager F-16 hävitajaga.
http://www.youtube.com/watch?v=fZWP9_PI ... ed&search=
Predator UAV tulistab laserjuhitava pommiga Afganistanis Talibani võitlejate gruppi.
http://www.youtube.com/watch?v=wrcg_I97 ... ed&search=
Arvan, et kui kontrolli õhus ei ole siis ega maapeal rasketehnikaga suurt midagi teha ei ole.
http://www.youtube.com/watch?v=GzBhq2Xx ... ed&search=
Ja veel mõtlemisainet, kuidas hävitatakse vaenlase treeninglaager F-16 hävitajaga.
http://www.youtube.com/watch?v=fZWP9_PI ... ed&search=
Predator UAV tulistab laserjuhitava pommiga Afganistanis Talibani võitlejate gruppi.
http://www.youtube.com/watch?v=wrcg_I97 ... ed&search=
Arvan, et kui kontrolli õhus ei ole siis ega maapeal rasketehnikaga suurt midagi teha ei ole.
hanzz
Tsetseenia sõjast on meil kõigil õppust võtta.
Jutt sellest, kuidas vene tankid meist "üle sõidavad" kuulub lastejuttude valdkonda. Selle kolonni 1991 a. "kilukarpe" hävitaks tänapäeval paari tunniga.
Kes keelt oskab siis loeb siit
http://btvt.narod.ru/2/tanks_in_grozny.htm
Sõdu peetakse ajudega eelkõige.
Jutt sellest, kuidas vene tankid meist "üle sõidavad" kuulub lastejuttude valdkonda. Selle kolonni 1991 a. "kilukarpe" hävitaks tänapäeval paari tunniga.
Kes keelt oskab siis loeb siit
http://btvt.narod.ru/2/tanks_in_grozny.htm
Sõdu peetakse ajudega eelkõige.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44049
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tsetseenia kogemusest ja Hummeli jutu juurde - mulle on nt arusaamatu, miks meie, kes me ootame suurte ja ülekaalukate hordide ründamist, ei ole soetanud nn konventsionaalseid massihävitusrelvi - igasugu kartetsmürsud, shnrapnellid, vaakumlaengud miinipildujale, napalmmoon jne.
Ei ole põhjust karta, et stepirahvas neid meie vastu ei kasuta! Küll lasevad keemiarelva käiku ka, kui vaja on.
Või jälle järjekordne pseudohumaansus teemal "Eesti jalaväemiine ei kasuta", "meie roomikutega metsa ei lõhu" jne???
Mina ei saa siiani aru, miks Eestil oli vaja liituda maamiinide kasutamist piirava Ottawa konventsiooniga? Arvate, et idanaaber teid öösel lennukitelt mingite puistmiinidega üle ei külva?
Ise hävitame enda võimalusi. Minuteada Soome pole Ottawa konventsiooniga ühinenud?
Ei ole põhjust karta, et stepirahvas neid meie vastu ei kasuta! Küll lasevad keemiarelva käiku ka, kui vaja on.
Või jälle järjekordne pseudohumaansus teemal "Eesti jalaväemiine ei kasuta", "meie roomikutega metsa ei lõhu" jne???
Mina ei saa siiani aru, miks Eestil oli vaja liituda maamiinide kasutamist piirava Ottawa konventsiooniga? Arvate, et idanaaber teid öösel lennukitelt mingite puistmiinidega üle ei külva?
Ise hävitame enda võimalusi. Minuteada Soome pole Ottawa konventsiooniga ühinenud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
hanzz
Eelmine küsimus on õieti püstitatud.
Kapten Trumm mõtleb näiteks olemasolevale TT varustatusele, siis mõtleb mida tänapäeval selles vallas pakutakse ja siis mõtleb neile 3 - le inglismannidelt hangitud laevale.
Mina küsin teistmoodi, kuidas nende 3- uue laevaga võideldakse soomustehnika vastu ja kuidas kaitsevad need jalaväge?
Vastates sellele küsimusele, saab vast vastuse ka eelmise postitusele.
Kapten Trumm mõtleb näiteks olemasolevale TT varustatusele, siis mõtleb mida tänapäeval selles vallas pakutakse ja siis mõtleb neile 3 - le inglismannidelt hangitud laevale.
Mina küsin teistmoodi, kuidas nende 3- uue laevaga võideldakse soomustehnika vastu ja kuidas kaitsevad need jalaväge?
Vastates sellele küsimusele, saab vast vastuse ka eelmise postitusele.
Need 3 laeva maksavad vähem kui 1 miljard krooni. See on ~20% meie aastasest kaitseeelarvest. Nii palju kui kuulnud olen on meile suht avalikult vihjatud, et kui me ootame abisaadetisi siis võimaluse neid vastu võtta peame ise tagama. Väga mugav oleks leida, et ei saa Eestile abivägesi saata sest Venelased on merre miinid paigaldanud. Nüüd on seal aga Eesti miinitõrje laevad kes tegelevad selle probleemiga. See kas reaalselt on mineeritud ja kas mõni kaubaalus upub ju kedagi ei huvita. Raha raiskamist võiks otsida mitte sellest osast mis läks mingi relvastuse alla (vahet pole kui oluliseks/vajalikuks me seda peame) vaid ikka sellest suuremast osast mida tublid ametnikud peale seedimisorganitest läbilaskmist tualetti poetavad.
Lp. hanzz
Kõikidest sõdadest tasub õppida. Tsetseeniast tasuks tankide kohta õppida, et rpg-7 on lootusetult vananenud. Mis puutub 91 aasta maanteed mööda tosutavatesse soomuskolonnidesse siis normaalses riigis muudaksid õhujõud need isegi vähem kui mõne tunniga vanarauaks aga kuidas on Eesti vabariigiga? Minu teada ei ole meil isegi mitte paari tuhandet soomust läbistavat raketti. Mõned on aga nende arv on ainult sadades ja peale selle siis rpg-7 ja selle analoogid.
Lp. hanzz
Kõikidest sõdadest tasub õppida. Tsetseeniast tasuks tankide kohta õppida, et rpg-7 on lootusetult vananenud. Mis puutub 91 aasta maanteed mööda tosutavatesse soomuskolonnidesse siis normaalses riigis muudaksid õhujõud need isegi vähem kui mõne tunniga vanarauaks aga kuidas on Eesti vabariigiga? Minu teada ei ole meil isegi mitte paari tuhandet soomust läbistavat raketti. Mõned on aga nende arv on ainult sadades ja peale selle siis rpg-7 ja selle analoogid.
Selline raamat nagu "Mittetraditsioonilised sõjad"(Netraditsionnõje voinõ),selles pajatavad oma kogemusi Tšetšeenias sõdinud vene ohvitserid,kes küll ei arva,et RPG-7-ga relvastet vaenlasi ei tasuks tõsiselt võtta,vaid vastupidi,leiavad,et selle riistapuu kaal,hind ja toime on üpriski heas kooskõlas.Ja seegi,et seal sõdivatest kohalikest üle ühe neid kannavad,annab ju tunnistust selle effektiivsusest vene tankide vastu.Ainus,mida nad puuduseks pidasid,oli kildmoona puudumine,et sellega ka vaenulikku jalaväge tõrjuda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Veel lisaks teemas eelpool toodust:
"...В 95 % случаев попадание гранаты из РПГ-7 приводило к сквозному пробиванию брони этих машин..."(jutt siis BMP ja BMD) -kas
ikka on õigustet sellise tulemusega relva kuulutamine "lootusetult vananenuks"?Või kõlbaks nendega siiski veel sõdida?
"...В 95 % случаев попадание гранаты из РПГ-7 приводило к сквозному пробиванию брони этих машин..."(jutt siis BMP ja BMD) -kas
ikka on õigustet sellise tulemusega relva kuulutamine "lootusetult vananenuks"?Või kõlbaks nendega siiski veel sõdida?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Ehk lepiks ühes asjas kokku?
Soomuskolonne pole Eestis 1991 a. augustis nähtud. Sama jutt tankide kohta.
Need BMD-d (bojevaja mashina dessanta) on väga õrna kestaga - valmistatud alumiiniumisulamist. Seda selleks, et nad oleksid võimalikult kerged, et neid mahuks võimalikult palju transpordilennukisse ja oleks tagatud pehmem maandumine langevarjuga allaheidetuna. Lihtne.
Relvastus on nagu on. Venelane kiidab, et Afgaanis näitasid 2c9 ja BMD-3 end väga heast küljest. No aga kes ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise .
http://worldweapon.ru/images/tank/bmd/bmd3_16.jpg
Soomuskolonne pole Eestis 1991 a. augustis nähtud. Sama jutt tankide kohta.
Need BMD-d (bojevaja mashina dessanta) on väga õrna kestaga - valmistatud alumiiniumisulamist. Seda selleks, et nad oleksid võimalikult kerged, et neid mahuks võimalikult palju transpordilennukisse ja oleks tagatud pehmem maandumine langevarjuga allaheidetuna. Lihtne.
Relvastus on nagu on. Venelane kiidab, et Afgaanis näitasid 2c9 ja BMD-3 end väga heast küljest. No aga kes ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise
.http://www.album.ee/files/71/221/orig/771221_szct.jpgНеобходимость десантирования САО парашютным способом потребовала сделать самоходку легкой. Поэтому бронекорпус САО выполнен из алюминиевых сплавов, но тем не менее он защищает экипаж и оборудование от ружейно-пулеметного огня.
http://worldweapon.ru/images/tank/bmd/bmd3_16.jpg
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline