www.militaar.net

See "puude kukkumine" jms asjad on ainult üks osa kogu teemast, millele lihtsalt tuleks samuti tähelepanu pöörata.
See ei ole põhiküsimus loomulikult. Tähendab vbl. mõnes lõigus on põhiküsimus, aga mõnes lõigus mitte.
Samas ei oleks mõistlik ehitada tõkkeid, seiresüsteeme ja alarmsüsteeme nii, et neid oleks lihtne korduvalt vastaspoolelt saboteerida kasvõi nende samade "väiksel kaasabil" üle päeva valehäireid andvate "langevate mändide" näol. Ma ei tea, kas sellesse "aeda"... selle ühe osana... igalpool või paiguti..... on ette nähtud ka mingid elektroonilised alarmsüsteemid. Kui on, siis koos aiaga purunevad ka need. Nagu võivad puruneda ka kaamerad jms..... jne.

10 meetrile punnitatud lahendus nägi plaanides välja selline: Piiri ja piiririba kulgemine maastikul on igal pool aga erinev, tulenevalt nii situatsioonist kui looduslikest takistustest.
Siin paar näidet erinevatest kohtadest. Maa-ameti fotod: 17.05.2017 Lend. Ülemisel fotol on näha koht, kus VF poolel on puhastatud piiririba ca 20m laiuselt ja EV poolelt paihuti ca 10m laiuselt (ning paiguti 17.05.2017 seisuga puhastamata).
Alumisel fotol on näha koht, kus VF poolel on puhastatud 0m (null meetrit) ja EV poolelt ca 10m laiuselt.

Siin veel kolmas koht: Fotol on näha piiri kulgemine soos (kohati soistunud/liigniiskel alal).
Patrullrajad käivad kauge kaarega piirijoonest eemal.
Punasega on antud 2013a maakatastris registreeritud riigi omandis olev "piiririba" (riigikaitsemaa) ja sinisega on antud 2017a juurdelõiked eraomandist.

Iseenesest mõistetavalt ei saa, nagu näha, kõikjal lahendada probleeme ühte ja samamoodi.

Lisaks on kaardil surfates näha, et mitte igale poole pole kiiret juurdepääsu. Et kui tulebki signaal piiririkkumisest, siis ei saa sündmuskohal reageerida võimalikult kiiresti.
Ilmselt selleks on vaja ehitada juurde lisa juurdepääsuteid.

Nüüd ehitiste ja rajatiste ehitamist reguleerib ehitusseadustik. Lisaks terve rida muid määruseid ja õigusakte (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a. määrus nr 66 „Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord”; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a. määrus nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” jne).
Selleks et ehitada midagi (tee, liinirajatised jms) eraomaniku maale peab saama:
*Ehitiste aluse maa omanike ja õigustatud isikute nõusolekud ehitusloa taotlemiseks;
*Kooskõlastused teiste kohaliku omavalitsuse määratud isikutega, sealhulgas liinirajatise paiknemise naaberkinnistute omanikega, kelle maale ulatub projekteeritava liinirajatise kaitsevöönd, kui projekteeritava liinirajatisega põhjustatakse kinnistule esmakordne või täiendav kinnisomandi kasutamise kitsendus.

Need hõlmavad:
Maaomanike nõusolekud liinirajatise ehitamiseks;
Isikliku kasutusõiguse lepingud;
Notariaalsed asjaõiguslepingud;
Notariaalsed isikliku kasutusõiguse lepingud ja asjaõiguslepingud;
Riigiasutuste haldusaktid;
Kohalike omavalitsusorganite haldusaktid.
JNE

Seega teatud juhtude, kus vähegi võimalik, on mõistlik maa riigile välja osta (nt. piirirajatised ja ehitused). Teatud juhtudel aga jätta rajatisi/ehitisi teenindav maa eraomandusse, ning sõlmida vastavad lepingud (nt.juurdepääsuteed, osad liinirajatised jms).

Tee ehitamisel eramaale tekivad kinnisasja omanikule oma kinnisasja kasutamisel uued kitsendused.

*Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.

*ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

*Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

*Tee kaitsevööndis on keelatud kaevandada maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet.....
JNE

Eramaale riigi tee ehitamine on suht komplitseeritud tegevus mitmel põhjusel. Kui kinnistust selleks maad ei eraldata riigi omandisse, siis jääb tee alune maa eraomandusse aga tee selle peal riigi omandusse. Seega üks variantidest on siiski maa välja ostmine või sundvõõrandamine.

Sundvõõrandamise lubatavus

*Kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel:
piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste-, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; liinide rajamiseks või laiendamiseks; riigipiiriga külgneva maa võõrandamiseks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks; riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks....

...Sundvõõrandamine nimetatud juhtudel on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel kehtestatud üldplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel....
https://www.riigiteataja.ee/akt/12807897?leiaKehtiv

....Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12807782?leiaKehtiv

Seega kui on vaja neid juurdepääsu teid ja muid rajatisi, siis neid saab kindlaks määratud tingimustel ehitada, kuid kogu asjaajamine läbib suht pika menetluse.
Sellele kulub ka teatud raha, olenevalt lahendusest ja valitud teest. Need on ühekordsed kulutused. Või ka mitmekordsed, kui jupi kaupa teha (täna 10m, homme veel 10m ja ülehomme veel 10m).
Põhikulud saavad olema siiski ehitiste ehitamine.
Järgmiseks on rajatud rajatiste ja ehitiste käigushoidmise püsikulud.
Nüüd mõistlik majandaja/projekteerija/tellija arvestab sellega ja üritab teha kõik võimaliku, et edasised püsikulud oleksid võimalikult väiksed ja riskid mida saab maandada oleks ka maandatud. Võib valida odavehituse, mille edasised püsikulud on suured või kallimad lahendused, mille edasised püsikulud on madalamad. Esimene variant on IMHO ülejala tegemine. See puudutab ehituslikke lahendusi. Edasi on veel eraldi tehnilised lahendused. Viimaseid saab ehitada vajadusel alguses odavamalt ja ajapikku arendada/täiustada kallimaks. Aga selle aluseks ja eeltingimuseks on neid võimalikke tulevasi tehnilisi lahendusi arvestav ehituslik lahendus.

Nüüd on küsimus, et kui palju seda lõpphinda n.ö. "tõstis" ehituslik osa (baas) ja kui palju üübermoodne tehniline osa (lisad), ning mida mingis etapis ja piirilõigul on arvestatud ja mida mitte. Keeruline lugu ühe sõnaga.

Lugedes ka venelaste propagandat uue piiri väljaehitamise kohta, siis ei mõista kohati, miks nad sellele nii "veriselt" vastu on. Ka nende seisukohast peaks ju asi paranema, "hirmsad Eesti salakaubavedajad ja narkosmuugeldajad" ei saa ju enam vabalt emakese Venemaa noori ja majandust hävitama (vähemalt on ühes kunagises venkude uudisaates sedasorti väiteid pillutud). Küll parastatakse, et läheb kallimaks, siis tuuakse välja, et tanke see piir ei peata (no keegi ju tankitõkkeid pole kunagi mõelnudki sinna rajama hakata), küll irvitatakse, et 9-ksa drooniga me piiri ei suuda jälgida (meie avalikus meedias vist ostatavate droonide arvu pole välja käidud, vaid räägitud on kogusummast) ja viimane teema oli, et ehitame endale "indiaanlaste reservaati". Kas tõesti korralik ja väljaehitatud piir hakkab neid "niipalju pitsitama", et venkudele infot koguvat salakaubavedajad ei saa enam vabalt liikuda ning "diversandid" peavad nüüd hakkama üle aia ronima, et peab meedias materdama tormama või on asi psühholoogiline st endine "koloniaalvaldus" eraldab ennast lisaks mõttelisele osale ka füüsiliselt.

Eesti piiri võib lugeda pidavaks (ja venelased lõpetavad oma kiunu) hetkel, kui Eesti PV nabib kinni esimese eksamirännakul oleva "rohelise mehe". See hetk pole veel saabunud ja piiri seisu otsustades niipea ei saabu.

Vikeraadio reporteritunnis käsitleti piiri teemat https://vikerraadio.err.ee/v/reporterit ... -me-tahame räägivad politikud , PV erukolonel Kaskpeit ja üks kohalik.
Lõpp läheb tuliseks tasub kuulata.

mb kirjutas:Vikeraadio reporteritunnis.....

Sry aga see viimane intervjueeritav maaomanik ajab lihtsalt lolli juttu.

Tänases Kuku raadio saates oli juttu riigipiiri arendamisest ja minu meelest kulude muutumise (täpsustusmise) osas üsna mõistlik jutt.

Nädala Tegija 9. veebruar 2018
Stuudios on Politsei -ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Saatejuht on Meelis Atonen.
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcas ... 018-02-09/

PS:

Fucs kirjutas:Sry aga see viimane intervjueeritav maaomanik ajab lihtsalt lolli juttu.

Sellistest tegelastel meil kahjuks puudust pole, oma töös puutun nendega aeg-ajalt kokku. Osadel on selja taga olnud raske elu või osadel on praegu raske elu ning see on nendel närvid p... keeranud. "Vaba mikrofoni" võimaluse avanedes purskavad kogu oma ärritumuse välja ilma adumata, et vahel lähevad oma jutuga suht metsa. Ja ega neilt endilt sageli asjalikku nõu ka tule, kui huvi pärast küsida - lihtsalt kisavad end tühjaks.

ambur123 kirjutas: PS:

Fucs kirjutas:Sry aga see viimane intervjueeritav maaomanik ajab lihtsalt lolli juttu.

Sellistest tegelastel meil kahjuks puudust pole, oma töös puutun nendega aeg-ajalt kokku....

Jah.
Ma puutun n.ö. "igapäevaselt" kokku sellistega ja muude "igasugustega"

Härra jutu järgi võib aru saada, et oma 10 meetrist jäi ta ilma juba 1995a kui tehti esmane mõõdistus (ilmselt siis toimus antud juhul maa tagastamine, mitte erastamine, muidu härra ei räägiks, et midagi ära võeti).

Piiriga piirnevat ala räägib härra olevat 660m. See teeb 10m riba puhul ca 660 x 10 = 6600m² ehk ca 0,66ha.
Tagastamisel loeti veapiiriks/lubatud hälbeks kuni 8% tagastatava maa suurusest võõrandamise hetkel, kuid mitte rohkem kui 5ha.
Kõik mis selle 8% ületas kompenseeriti riigi poolt. Kui härra tagastatav maa oli ca 8ha ja rohkem, siis jäi see 0,66ha lubatud vea piiridesse ja kompensatsiooni ei makstud (nagu ka kõikidele teistele EV kodanikele olenemata asukohast ja asjaoludest). Kui härra tagastatav maa oleks olnud alla ca 8 ha siis oleks määratud selle 0,66 (või muu saamata jäänud ha eest) kompensatsioon.

Jutt sellest, et "mets lubati mulle kui ma annan maa neile" ei päde ühestki otsast. See pädeks teatud mööndustega ainult juhul, kui härralt seda 10m riba kohe ära poleks võetud (tagastamata jäetud) ja see 10m oleks olnud nt. mingi a`la "piirirajatiste kaitsevöönd" (talumiskohustus), kus see 10m oleks jäänud härrale (maksab maamaksu ja võib seal toimetada), kuid mets oleks sundkorras maha võetud (analoogselt nt. elektriliinidega, kus elektriliinide alune maa on eraomand, sellel asuv liinirajatis riigi või liiniettevõtte oma ja vastavalt õigusaktidele peab olema siis metsas rajatud/puhastatud liinisiht (talumiskohustus) - seal kuuluvad maha võetavad puud maaomanikule).

Jutt sellest, et "kui nad nüüd jälle tulevad tahtma" ei päde. See pädeks, kui härralt oleks mindud tahtma pärast tagastamist 1995 tagastatud maast veel 10m laiust riba.
Ehk siis pädeks nendel juhtudel, kus kas a) tagastamisel ei jäetud 10m riba riigi omandisse ja eraomandi piir ühtis riigipiiriga, või b) käidi nüüd ~2014 ja edasi maad juurde kauplemas. Emba kumba siis, kas härrale jäeti kohe tagastamata see 10m laiune riba 1995a (härra jutu järgi oligi nii), või tagastati kohe 1995 riigipiirini ja kaubeldi hiljem välja 10m riba (siis ei puutu härra jutt 1995 aastast üldse teemasse). Viimasel juhul oleks võimalikud erinevad kokkulepped (riik ostab ainult maa ja ühekordselt maha võetav mets jääb endisele maaomanikule (edaspidised metsaraied mitte); riik ostab nii maa kui sellel kasvava metsa ja maksab selle eest maaomanikule).

Jutt sellest, et 1995 aastal keegi kuskil (kes?) lubas, et mets jääb härrale ja "tegelikkus jõudis härrale kohale ülemöödunud aastal" (s.o. siis 2016 ehk 21 aastat pärast maa tagastamist) on erijabur. Ma ei saa aru, kas härra ei saanud siis 1995a aru kuhumaani tal tagastatud kinnistu piirid mõõdeti ja mille eest edaspidi maamaksu maksis ning milline mets tema oma oli või, et tahtis 2016 riigi maal olevat metsa niisama omale, sest see asus tagastamata jäänud maal? Mõlemad variandid on absurdsed.
"Mind lollitati ära, ma olen Maarja külast vä?" ???

Jutt sellest, kuidas "härra saatis koos KOV maakorraldajaga" kirja ministeeriumile... kui seda tehti, siis see pidi toimuma enne tagastamist, kus härrale selgitati, et 10m riba jääb tagastamata ja härra ei olnud nõus, ning hakkas protsessima. Kirjas ilmselt taotleti seda, et see 10m riba tagastatakse härrale ja härra on siis nõus, et riik võtab sealt 10m ribalt metsa maha, kui riik selle maha võetud metsa härrale annab. Ja vastus oli ilmselt üheselt see, et riik ei jäta seda 10m riba eraomandisse, vaid jätab tagastamata. Kui seda poleks olnud 1995 aastaks selgeks räägitud oma vahel, siis poleks mingit tagastamist ja maamõõdutöid sellele järgnenud kuniks asi on üheselt selge.

Selliseid kirju saatis KOV igale poole kui vaja (mitte erandkorras selle härra pärast) ja see oli tagastamisel rutiin, sest KOV pidi lisaks "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonile" ENNE tagastamist välja selgitama kõik, kes veel võivad tagastatavale maale või selle mingile osale pretendeerida. Kui kõik õigustatud subjektid olid välja selgitatud, siis lisati ENNE tagastamist algdokumentide hulka vastavad KOV õiendid õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste ning nende kuuluvuse kohta, või õiend selle kohta, et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid hooneid, ehitisi ega rajatisi; õiend maa tagastamisest keeldumise kohta, või maa ajutise ehitise või rajatiste omaniku kasutusse jätmise aluseks olevate seniste maakasutuste kohta jne.

"...saatsime maakorraldajaga kirja siseministeeriumile, et jätke siis metsamaterjal mulle, et ma saaks talus majandada... tuli kiri vastu... tal jääb kaheksa pool hektarit veel, las ta majandab... sa kujutage ette kui ÜLBE on riik rahva suhtes..."

No tõesti, tule taevas appi!

Viimasest lausest selgub ka tõsiasi (kui härra midagi ei valeta või segi ei aja kusagil), et PÄRAST ca 0,66ha tagastamata jätmist jäi härrale veel 8,5ha metsamaad ja seega tagastatava maa suurus oli enne 10m riba tagastamata jätmist vähemalt 9,16ha ja kuna 8% sellest on 0,73ha, aga tagastamata jäeti ca 0,66ha, siis härrale kompensatsiooni ei makstud ja see ongi ilmselt see, mis härra pöördesse ajas (ja nagu näha, ajab jätkuvalt).

* Ma võin öelda lisaks nii palju, et see 0,8% piir ei võetud toona lambist. Praktika näitas, et EW ja mõisate aegsete (esimeste talude välja ostmisest e päriseksostmisest alates - esimesed talud osteti välja 1823a ja suurem osa taludest alates 1849, kui võeti vastu esimene "Talurahva seadus") mõõdistamismeetodite ebatäpsusest tulenevalt ei olnud selles midagi erilist, kui ka ilma 10m kusagilt ära võtmata tagastatava maa suurus kõikus hilisemal täpismõõdistusel saadud andmete tulemusel (olukordades, kus kõik talu vanad piirikivid olid alles ja leitavad, ning "isetegevust" ei tehtud) see sama kuni +/- 8% või enamgi. 1:10 000 EW katastrikaardile kantuna oli see 10m viga looduses 1mm kaardil ja tihti kinnistu piirijoone enda laiune.

AK-s näitas, et lätlastel piir peaaegu valmis, mingi vennike võttis sõna meie 1km pikkuse demopiiri kohta. Ma ei tea kas meil ongi olukord nii hull aga imelik on kuulata küll kui meil räägitakse droonipesadest, anduritest jne. Teeks normaalselt valvatava piiri valmis, neid tulesid ja vilesid jõuab ka hiljem juurde lisada.

Link ak uudistest https://www.err.ee/682177/lati-rajab-tr ... ra-ehitada
Ausalt öeldes on lätlastel ka põhjust irvitada ega ta väga valesti seal midagi ei öelnud. PPA hangetega on üldse koguaeg mingid jamad :vormid (mitu aastat see hange neil seal juba kestab), püstolid (räägiti koguaeg Walteritest lõpuks jõuti ikka Glockini) jne.

2.JvBr ülem kol Eero REBO on olematu riigipiiri kohta avalikult sõna võtnud.
Küllaltki märgiline fakt - arvestades, et kaadriohvitserid üldiselt ei võta avalikult sõna ning REBO teeb midagi sellist minu teada esmakordselt(-suvalised intervjuud siin arvesse ei tule).

Aga hea artikkel - ju siis on põhjust ka

Eero Rebo: Ukraina ja Gruusia on hoiatuseks, mis juhtub, kui piiri valmis ei ehita
Eero Rebo
kolonel, 2. jalaväebrigaadi ülem

Piir on joon meie ja nende vahel. See joon peab olema selgelt paika pandud ja märgitud. Veelgi enam — see peab olema maastikul selgelt eristatav ja arusaadav, et ära hoida konflikte nii õiguskorra kui riigi kaitsmisel.
Piiri valvavad eksperdid on väljatöötanud plaani, kuidas märgistada ja valvata parimal võimalikul viisil riigipiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiiriks. Tänaseks on arutelu jõudnud seisu, kus vaidlused ei käi kahjuks mitte selle üle, kuidas oleks kõige parem meie piiri valvata ja kuidas seda välja ehitada, vaid diskussiooni peetakse selle üle, kas me üldse midagi tegema peame. Olen kaitseväelasena koos piirivalvuritega läbi käinud lugematul hulgal kilomeetreid meie riigipiiril ja mul ei ole mingit kahtlust, et piiri märgistamine ning olukorrateadlikkuse saavutamine on riikliku tähtsusega küsimused.

„Nihkuvad piirid"
Reaalsete lahenduste pakilisust tuletavad meelde igapäevased uudised meie naaberriigi teistel piiridel käivatest konfliktidest. Olgu siinkohal nimetatud relvastatud konflikt Ukrainas, kus kontroll piiriületuse üle oli sõja alguses võtmeküsimuseks. Georgia ja Lõuna-Osseetia piir, kus piirimärgised üha enam Georgia sisemaale „nihkuvad" ning sellega suudetakse külvata usaldamatust ja hirmu kahe rahva vahel.
Meie kagupiir on kaugel idüllilisest kujutelmast, kus koeraga piirivalvur riisutud liivariba kõrval jalutab. Piltlikult öeldes on täna meie kagupiiriks jupp oja ja siht soo peal, kuhu pääseb vaid jala. Loomulikult on ka täna paremaid piirilõike, kuid ühtset ja kõigile arusaadavat ning iga ilmaga tajutavat, korralikult maha märgitud ja kahte riiki eraldavat piiri meie ja nende vahel ei ole.
Olukorrateadlikust, et me teaksime ja kontrolliksime ööpäevaringselt ja iga ilmaga mis ja kes meie riiki sisse või välja liigub, on samuti vaja oluliselt tõsta. Piirivalvamise eksperdid on omad ettepanekud teinud ning ehitajad ning teiste elualade asjatundjad on andnud oma hinnangud kuidas seda kõike rajada.

Salakaubavedajate ja eriteenistuste koostöö
Strateegilises plaanis oluline, et piir oleks maastikul selgelt märgistatud ja hästi tajutav ning me saaksime sealt pidevalt ülevaadet. Hea piir on sellist naabrit omavale väikeriigile eluliselt vajalik. Mitte vähem oluline on ka igapäevase kriminaalse tegevuse takistamine, seda enam et me oleme ka meediast või kaitsepolitsei aastaraamatust lugenud, millised on seosed salakaubavedajate ning meie idanaabri eriteenistuste vahel. Kohtulahendini on jõudnud mitu kriminaalasja, kus piiri haavatavusi ära kasutanud salakaubavedajad kogusid Eestis Putini režiimi julgeolekuteenistustele infot meie jõuametkondade tegevusest, võimetest ja potentsiaalsetest haavatavustest.
Sama mudelit kasutas FSB ka Ukrainas, kus salakaubavedajate edastatud info võimaldas režiimile sobilikul hetkel samu järeleproovitud radu ja mooduseid sisse viia eriväelased ja muud „rohelised mehikesed", kelle abiga asuti Novorossijat looma. Ukrainas ei olnud riigipiir välja ehitatud, see ei aidanud kaas olukorra selgusele ja raskendas kaitsjate tegevust.

Vajalik eelhoiatus
Meie riigipiir ei jookse ainult mööda maad vaid seda valvatakse ka veekogudel ning PPA pädevuses on tuvastada madalalt lendavad õhuvahendid. Erinevad droonid on kasutuses pingesituatsioonides ning sõjakolletes ründe- ja luurevahenditena, kui kasutuses ka salakaubavedajate seas. Kui valvata vaid maal ja veel ning õhk katmata jätta, siis ei ole võimalik ära hoida leebemal juhul narkoliiklust, karmimal puhul lokaalset elektroonilise luure tegevust või koguni sabotaažiakte. Tehnika selleks on tänapäeval piisavalt võimekas ja odav.
Eestile on vaja eelhoiatust, et õigel hetkel käivitada esmase iseseisva kaitsevõime selgrooks olev reservvägi ning kaasata meie liitlased. Tõrgeteta toimiv ja selge riigipiir on vaenu vastu eelhoiatuseks, aga ka heidutuseks.

Arutelu riigipiiri väljaehitamisest ei tohi takerduda küsimustesse, kes on süüdi, kes vastutab ja kas seda täiel määral ikka vaja teha on. Pidav piir on vaja ära teha, sest seda on vaja.

Nõustun täielikult kirjutatuga - UKR puhul oli separaat-oblastite edu üks aluseid kontrollimatu riigipiir, kuskaudu vooride kaupa "meeleavaldajad", "vabatahtlikud" ja "vojentorgi tehnika" vooris Ukrainasse - ka siis, kui aktiivne sõjategevus polnud veel alanud.

Piiri valvavad eksperdid on väljatöötanud plaani, kuidas märgistada ja valvata parimal võimalikul viisil riigipiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiiriks.

Imelik, see on ju 100% eduraportöörlus, lisaks kastmeks viited "meie rahvusvahelistele kohustustele" ja suurtele isadele kaugel Euroopas ja NATOs. Kuidas see siis nüüd kriitikavabaduse carte blanche on teeninud? Lihtsalt sellepärast, et tegevteenistuse ohvitser on tanki pandud lõõritama?

Eks see kontrolljoone paikapanek ja märgistamine olegi suures osas 2. Brigaadi AOI teema. Selle tõttu neil ka suurem huvi.

Justnimelt, 1 brigaadi alal on see piirikontroll hoopis lihtsamalt teostatav, kuna kogu piir on ju "kaldapiir".
Kui Kagu-Eestis mingi kõnts öösel üle vajub, on see eelkõige Rebo probleem.
Pealegi on 2. brigaadi põhilised paiknemised piirile palju lähemal (vt Võru ja Tapa vahekaugust piirist).
Just 2. brigaadil on probleem, et hommikul on mingid rohelised tegelased piiranud väeosa sisse ja nõuavad alistumist.
Ja kaugus on just selline, et kui pimedaks minekul üle hiilida, siis varahommikul on rohelised mehed KUPi väravas kohal.

Kapten Trumm kirjutas:Nõustun täielikult kirjutatuga - UKR puhul oli separaat-oblastite edu üks aluseid kontrollimatu riigipiir, kuskaudu vooride kaupa "meeleavaldajad", "vabatahtlikud" ja "vojentorgi tehnika" vooris Ukrainasse - ka siis, kui aktiivne sõjategevus polnud veel alanud.

Kas nii Gruusia kui Ukraina puhul pole mitte põhjus ja tagajärg segi aetud? Ma arvan, et isegi väga vinge piiri jõuga likvideerimine oleks mõlemal maal võtnud aega tühiselt vähe. Kui ikka piiri taga on nõrkus, siis pole tugevast piirist tühjagi kasu.
Isegi kui Venemaa tahaks meile mingid põgenikehordid kaela saata, siis küllap nad sinna piiri sisse auke teeksid. See pole teab mis keeruline.
Tugevast piirist on kasu siis, kui ise selle piiri taga ka tugev oled. Lisaks tuleb arvestada, et me oleme Schengenis, mis tähendab,et meile saab viisagagi külla ja EL läbivate kaubakonteinerite arv, millega siia relvi tuua, on ikka ülisuur.