www.militaar.net

https://m.postimees.ee/section/676/4427699

Niiipalju palju, kui minul selle firma toodanguga pistmist on, pole seal värvimise/lakkimisega mingit pistmist olnud- puha naturaalne puit...

Valged puidust liistud ju täitsa olemas .http://www.hoovelliist.ee/est/liist/uksepiirdeliistud

maksipoiss kirjutas:Valged puidust liistud ju täitsa olemas .http://www.hoovelliist.ee/est/liist/uksepiirdeliistud

On jah: http://www.hoovelliist.ee/est/liist/valge%20liist
"Meie liistud jagunevad alljärgnevasse tootegruppidesse:
- viimistletud ja viimistlemata männiliistud
- värvitud MDF-liistud
- viimistletud ja viimistlemata tammeliistud
Peamine kasutatav viimistlemise viis on värvimine, aga ka lakkimine ning peitsimine. Värvitud puit- ja MDF-liistude standardtoon Natural Colour System (NCS) toonivaliku järgi on valge S0502-y. Sõltuvalt tellimusest on võimalik kasutada värvimisel ka eritoone, samuti RAL süsteemi toone."

Jutt on meil suht OT jah, ent maailmapilti avardav sellegipoolest.

Ma palun nüüd abi teadjamatelt siin:
- kui palju on Eestis eravalduses metsaharvestere (ja palju neist on eraisikutel)?
– kui pikk on harvesteri liisinguperiood?
– kui pikk on reaalne kasutusiga ja milline on eksplutikulude tase (nt. ¢/tihu)?

Katsun suurest pildist aru saada ja areneda, tänud ette!

Troll kirjutas:

maksipoiss kirjutas:Valged puidust liistud ju täitsa olemas .http://www.hoovelliist.ee/est/liist/uksepiirdeliistud

On jah: http://www.hoovelliist.ee/est/liist/valge%20liist
"Meie liistud jagunevad alljärgnevasse tootegruppidesse:
- viimistletud ja viimistlemata männiliistud
- värvitud MDF-liistud
- viimistletud ja viimistlemata tammeliistud
Peamine kasutatav viimistlemise viis on värvimine, aga ka lakkimine ning peitsimine. Värvitud puit- ja MDF-liistude standardtoon Natural Colour System (NCS) toonivaliku järgi on valge S0502-y. Sõltuvalt tellimusest on võimalik kasutada värvimisel ka eritoone, samuti RAL süsteemi toone."

Värvimismaja töötab 3 vahetuses. 24tundi 6 ööpäeval. Laupäeval ei toimu seal midagist.
Värvihais,,,on hea tuulega tunda Olerexi tanklasse. Nii 1 km eemal.

aht0 kirjutas:

mart2 kirjutas:

aht0 kirjutas: ... Tartu elanikuna pole isiklikult vähimalgi määral huvitatud periooditi kassikusehaisu sees elamisest. Üks põhjusi miks Tartu sai kolitud, oli meeldivam elukeskkond võrreldes Tallinnaga.

No esiteks saab Tartus kassikusehaisu piisavalt näiteks ka niisama Supilinnas jalutades ja teiseks kavandati tehase võimaliku asukohana ~20km linnast loodesse või põhja poole Emajõe kaldal. Valitsevad tuuled on edelast ...
Aga muidu - tehase asukohta ei tea, tehnoloogiat ei tea, kuid teame, et kindlasti kassikusehais ja suunaga Tartu peale ...

Olen tartlane 25 aastat ja elanud Tartus üliõpilasena ka siis, kui linnas sees oli lihakombinaat (kus sai tudengina lisaraha teenida). Rääkimata vanasti mitte eriti meeldivast meski haisust Tähtvere pargis õlletehase kõrval (keegi ei protesteerinud ).

Uhm, nimeta üks asula, mis asub tselluloositehase või misiganes puitu "vääristava" tehase/tsehhi/kompleksi läheduses ning kus elanikud ei pea taluma mingit tüüpi haisu.. "Lambinäide": vanematekodu aia taga Suure-Jaanis on Eesti Höövelliist OÜ tootmiskompleks. Ametlikult on kõik ilus aga üle päeva KUI tuulega ei vea, pead maja ümber gaasimaski pähe panema. Värvimistsehhi tõttu. Kuigi väidetavalt värvitakse vee baasil värvidega, haiseb raisk ikkagi.

Nimeta parem üks kõik mis tootmine või muu elutegevus, kus ei ole lõhnu? Kas äkki peaks ka sigalad ja muud loomakasvatuskohad kinni panema, et raha ja kõige muu tänapäeva ühiskonna eluks vajaliku alllikast mitte arusaavad suvitajad saaks ilma paha haisu tundmata suvitamas käia?

Mingi hais sel tehasel kindlasti on. Samas vaevalt et see nii vänge on, et Tartus tunda on. Kui see tehas on ikka nii vastik, siis tuleb see Lätti (sellest oli juba alguses juttu, kasutab ka Läti jt. naaberalade puitu osaliselt) ja eestlased saavad siis Lätti oma puidu müüa sellele tehasele. Õige aborigeen müüb ikka vaid toorainet... Lätlased saavad siis maksud ja töökohad omale, nad on arvatavasti vähem tundlikud.

ribikardin kirjutas:Nimeta parem üks kõik mis tootmine või muu elutegevus, kus ei ole lõhnu?

Näiteks prügi kogumis- ja ümbersorteerimispunkt on üks selline. Konks aga selles, et asub see Saksamaal keset linna (!). Ei haise kuskilt kandipealt olenemata aastaajast ja ilmastikust. Asjassepuutumatu inimene ei saagi aru millega tegu. Miskipärast sellised asutused seal ei haise aga siin haisevad - ei tea küll miks? Taheti ka siiamaile aastaid tagasi üks selline ''mittehaisev'' teha aga jäi katki - põhjus: liiga suur alginvesteering ning liiga palju määramatust siinses prügimajanduses.

Prügi puhul minimeerib haisu kindlasti sorteerimine mis meil on alles lapsekingades...

ribikardin kirjutas: Nimeta parem üks kõik mis tootmine või muu elutegevus, kus ei ole lõhnu? Kas äkki peaks ka sigalad ja muud loomakasvatuskohad kinni panema, et raha ja kõige muu tänapäeva ühiskonna eluks vajaliku alllikast mitte arusaavad suvitajad saaks ilma paha haisu tundmata suvitamas käia?

Laest võetud demagoogiline näide. Elasin NLi ajal Olustveres kui seal oli tegev sovhoosi sigala. Koos kaasaskäiva sitapatareiga. See oli asula külje all, umbes sama kaugel ka, muide, koos hobusetallidega lähedal (s.t mitte üks loomakasvatuskoht vaid kaks), hais oli talutavam kui seda üldse tundagi oli. Orgaaniline lebra vs keemiline.

aht0 kirjutas:

ribikardin kirjutas: Nimeta parem üks kõik mis tootmine või muu elutegevus, kus ei ole lõhnu? Kas äkki peaks ka sigalad ja muud loomakasvatuskohad kinni panema, et raha ja kõige muu tänapäeva ühiskonna eluks vajaliku alllikast mitte arusaavad suvitajad saaks ilma paha haisu tundmata suvitamas käia?

Laest võetud demagoogiline näide. Elasin NLi ajal Olustveres kui seal oli tegev sovhoosi sigala. Koos kaasaskäiva sitapatareiga. See oli asula külje all, umbes sama kaugel ka, muide, koos hobusetallidega lähedal (s.t mitte üks loomakasvatuskoht vaid kaks), hais oli talutavam kui seda üldse tundagi oli. Orgaaniline lebra vs keemiline.

Ei ole demagoogiline näide vaid täiesti eluline näide, kuna väga palju inimesi ei ei kannata sigala haisu üldse ja hädaldamist on neil teemadel palju, paraku aga peab see kuskil olema, nii ka puidu värvimise tsehh.

oliver kirjutas:Prügi puhul minimeerib haisu kindlasti sorteerimine mis meil on alles lapsekingades...

Ma julgeks väita, et prügi sorteerimine on mõttetu ressursside raiskamine. Üks 10 aastat tagasi oli Soomes vist oma 9 konteinerit kuhu igasugust kraami tuli sorteerida, Praegult on meie maja ette neist järgi jäänud neli. Klaas, metallpakendid, paber ja põletamiskõlblikud jäätmed. Viimane ongi kõige suurem konteiner ja sinna võib igasugust paska loopida, sest küll katlamajas tuli õigust teeb. Iseenesest põleb muidugi ka paber kuid südametunnistusega inimestele on selle tarbeks eraldi konteiner. Eriti sinna midagi ei kogune, sest igal postkastil on juba kiri "ainult adresseeritud post" ja ajalehti keegi internetiajastul suurt ei telli.
Klaasi konteineri otstarbest eriti aru ei saa... need killud kallatakse vist lihtsalt eraldi prügimäe nurka. Vaevalt, et keegi sellest toorainest uut klaasi teeb.
Metallikonteiner on OK (Eestis pole sellist vaja, sest bomzikud sorteerivad ise välja ja viivad raua kokkuostu) Metallikonteiner haisebki kõige hullemalt, sest sinna lendavad nii kalakonservid ja õllepärad. Jällegi, selle kõik võib ka ahju ajada ja mis pärast alles jääb selle tõmbab magnet tuha seest välja.

Prügimägi on mitte just linna peatänaval kuid enam-vähem linnas ja eriti ei haise, sest kogu saak lastakse kohe läbi purustaja ja läheb hakke kujul sirgelt katlamajja. Kodus samuti - prügikast inimestel üldjuhul ei haise. Haisema hakkab asi siis kui purustaja järjekordselt katki on (terviseid ka Läti alltöövõtjatele ) ja kuhi suureks lastakse. Siis tuleb tsisternauto, pritsib kuhja mingi ilge keemiaga üle ja sealtpoolt tuleb mitu päeva ainult värske männimetsa aroomi.

Eestis haisevad prügimäed sellepärast, et materjali ladustatakse pikalt. Põletusahjud on vist ainult Iru elektrijaamas ja Kunda tsemenditehases?

Eee, metsa teema läinud prügiteemaks? Ei karda, et prügikasti läheb?

Aga metsa ja prügi seoste juurde tagasi tulles - prügi sisaldab palju sellist materjali, mis on taaskasutatav. Ja mille taaskasutamine vähendab koormust keskkonnale selles mõttes, et pole vaja uusi puid maha võtta. Või uut naftat puurida, maaki kaevata.

Paber loomulikult paberi konteinerisse, mitte "muu põleva prügi" hulka.

Samuti igasugune metall. Plastik (suur osa naftakeemial põhinevast plastikust on tänapäeval võimalik taastoota mingiks muuks naftakeemial põhinevaks tooteks) jne...

See tegelikult ainult pikendab meie elukaart. Ja need inimesed, kes prügi ei viitsi sorteerida - need on nagu lastetud - veeretavad oma tulevikuprobleemid teiste kaela.

Kusjuures - Eestis on praegu prügi põletamise võimekus suurem, kui tekitatava põletatava prügi hulk. Puudujääk tuuakse sisse. Tulemuseks Eestisse jääv (tihti tervisele kahjulik) põlemisjääk heitgaaside näol.

Keegi ei protesteeri.

Aga tselluloositehase (võimalik) lõhn on suur probleem. Samuti prügikonteineri oma...

Prügikastiteemast veel niivähe, et meie ettevõte tegeleb samuti jõudumööda jäätmekäitlusega.

Igasugused sorteerimised muutuvad mõistlikeks alates teatud mastaapidest. No Prisma kauplusest tasub sorteeritud pakendeid tuua ja kui midagi valesti , on süüdlane keda sõimata. Korterelamu juurest on juba kahtlane, sest 10 inimest pani konteinerisse ajalehepabereid, üks kirjaoskamatu tsurka aga kilekotte ja konteineritäis ongi pask. Veel hullem on igasuguste plastmassidega, sest tavainimesed ei oskagi neid liikide järgi sorteerida ja kõik nad segamini on järjekordne pask.

Prügi ärapõletamine annab soojusenergiat ja selle saamiseks pole siis vaja metsa maha võtta ega naftat puurida. Iru ja Kunda põletusahjude pärast ei tasu minuimeelest küll muretseda. Soojus jääb Eestisse, kõrgest korstnast tuleb mürkgaas läheb soodsa tuulega Soome tagasi

Kõrgete korstendega on see probleem, et kus see õhk külmaks läheb ja vihm maha sajab.
Happevihmadega oli vähemasti vanasti see teema, et õhk hakkas külmaks minema juba Baltikumi kohal. Seega hakkasid Kesk-Euroopa "kõrgete korstende" sademed juba siin alla tulema. Põhimass muidugi Soome/Rootsi/Norra kohal. Sellest ka nende riikide suurem huvi teatud keskkonnateemade suhtes...

Lisaks vääveloksiididele (mis on tavalise happevihma allikas) tuleb sealt prügipõletuse korstnast veel palju muud ja palju ebameeldivamat...

Aga ikkagi - mis oleks siis see reaalne alternatiiv prügi sorteerimisele? Kõik ahju?

No ei ole ju nii...

Ei nõuta kelleltki mingit plastiku tundmist. Taara läheb minu teada kõik ühte kasti. Lisasorteerimine toimub juba hiljem. Aga vähemalt ei lähe see naftakeemia pudel otse ahju. Jahv -> graanuleiks ja siis edasi mingiks ühisnimetajaks.

Ja - BTW - klaas on ka ümbertöödeldav.