www.militaar.net

Mina oma teadmiste põhjal rehkendasin, et näiteks Pantsir-S radari lainepikkus on umbes 6 meetrit. See sobib kindlasti hästi lennukite leidmiseks, kuid 0,5 m mitte eriti peegeldavast materjalist drooni leidmiseks mitte eriti. See seletabki droonide genotsiidi nende kallal nii Süürias kui Ukrainas. Lihtsalt radarid ei näe neid või filtreeritakse need eetrimürana. Optilist otsimist aga segab ilmastik oluliselt.

Minuarvates selle drooniprobleemi süsteemne lahendus eeldab sootuks teistsugust varustust kui täna maaväe õhutõrjel on.
IFF pole alati esmatähtis, dekonfliktimise saab lahendada ka droonide lennutamise raamidesse paigutamisega, kes kasutab millised kõrguse jne koridore. See aitab vähendada omade tulistamist. Täna pole see aktuaalne olnud, sest enamikku droonidest õhutõrje lihtsalt ei näe, seega ei saa olla ka erilist oma-võõras probleemi.

Vaadates neid väikeste drooni videoid, siis neid saaks ju tavaliste haavlipadrunitega ka maha võtta ju? Või siis veel parem relvale vastav haavli- või mingi sharpnellgranaat. Võibolla juba midagi on ka. Aga need droonivastased võrgud ja elektrooniline segamine - vaevalt see üksikvõitleja varustusse jõuab (või üldse sobibki).

krizz kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:05 Vaadates neid väikeste drooni videoid, siis neid saaks ju tavaliste haavlipadrunitega ka maha võtta ju? Või siis veel parem relvale vastav haavli- või mingi sharpnellgranaat. Võibolla juba midagi on ka. Aga need droonivastased võrgud ja elektrooniline segamine - vaevalt see üksikvõitleja varustusse jõuab (või üldse sobibki).

Kas olete kunagi haavlipüssiga lendavat sihtmärki proovinud lasta?

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Okt, 2023 14:10 Mina oma teadmiste põhjal rehkendasin, et näiteks Pantsir-S radari lainepikkus on umbes 6 meetrit.

30 MHz kanti? Suur see radari antenn siis olema peaks. Pantsiri peal olev sellesse vahemikku küll ei mahu...

krizz kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:05 Vaadates neid väikeste drooni videoid, siis neid saaks ju tavaliste haavlipadrunitega ka maha võtta ju? Või siis veel parem relvale vastav haavli- või mingi sharpnellgranaat. Võibolla juba midagi on ka. Aga need droonivastased võrgud ja elektrooniline segamine - vaevalt see üksikvõitleja varustusse jõuab (või üldse sobibki).

Lähitõrjevahend saakski olla vast aint automaatpump. Aga see eeldab ikkagi mingit eelhoiatust, kust suunast sisse tuleb.

maskeerimisvork kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:34 Kas olete kunagi haavlipüssiga lendavat sihtmärki proovinud lasta?

mingi laenguga FPV puhul on sul vaja pihta saada ilmselt aint sinu poole lendavale droonile.

tõnna kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:54

maskeerimisvork kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:34 Kas olete kunagi haavlipüssiga lendavat sihtmärki proovinud lasta?

mingi laenguga FPV puhul on sul vaja pihta saada ilmselt aint sinu poole lendavale droonile.

Pihta saamiseks peavad laskjal olema raudsed närvid ja samas, kui droon lendab sinu poole ja pead ootama kuni ta jõuab efektiiivse tule ulatusse (kõik kes on lasketiirus taldrekuid lasknud, teavad, kui vähe seda tegelikult on) siis pole enam vahet kas saad pihta droonile või mitte, pihta oled ise ka juba saanud...

Dr.Sci kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 8:14

tõnna kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:54

maskeerimisvork kirjutas: ↑01 Jaan, 2024 23:34 Kas olete kunagi haavlipüssiga lendavat sihtmärki proovinud lasta?

mingi laenguga FPV puhul on sul vaja pihta saada ilmselt aint sinu poole lendavale droonile.

Pihta saamiseks peavad laskjal olema raudsed närvid ja samas, kui droon lendab sinu poole ja pead ootama kuni ta jõuab efektiiivse tule ulatusse (kõik kes on lasketiirus taldrekuid lasknud, teavad, kui vähe seda tegelikult on) siis pole enam vahet kas saad pihta droonile või mitte, pihta oled ise ka juba saanud...

Tegelikult on asjal jumet, sest ...
ma ei ole käinud tiirus taldrikuid laskmas, kuid olen käinud mere ääres parte ja rabas hanesid jahtimas. Olen saanud nii pardi kui hanepraadi.
Tiiru padrtunitega pole tegelikus jahis midagi teha - nõrgad ja peene haavliga.
Droonide vastu aitaks jäme haavel või kartetš! Ise soovitaks veel "pumba" asemel poolautomaati, sest neil peab ka viskelaeng olema veidi suurem.

Dr.Sci kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 8:14 mingi laenguga FPV puhul on sul vaja pihta saada ilmselt aint sinu poole lendavale droonile.
Pihta saamiseks peavad laskjal olema raudsed närvid ja samas, kui droon lendab sinu poole ja pead ootama kuni ta jõuab efektiiivse tule ulatusse (kõik kes on lasketiirus taldrekuid lasknud, teavad, kui vähe seda tegelikult on) siis pole enam vahet kas saad pihta droonile või mitte, pihta oled ise ka juba saanud...

Ma kunagi noore ja rumalana tulistasin Ksp-58st pimedas laskmisel laskesektori serva markeriks põlema pandud rootsi telgilambi pihta (tavaline petroolilamp). Mispeale lamp kustus. Kui hommikul laskevälja koristama läksime (olime viimased laskjad), siis hoidsin juhtunu enda teada ja läksin vaatama, mis lambist oli saanud. Lambist leidsin ainult selle lambi aluse õlipotsiku koos mingite jäänustega lambi "raamist". Kaugus tulepositsioonist oli ca 600 m. Lasin ehk kolmandiku linti (üks pikem valang, ehk 10-20 padrunit).

Ehk siis kaugust peab õigesti hindama, sihiku õigeks panema, hoolega sihtima ja relva kõvasti hoidma, saab pihta küll. Ilmselt eeldaks edukas laskmine ettevalmistatud positsiooni, kus on tehtud korralik tulekaart ja on orientiirid drooni kauguse hindamiseks. Ja korralik alusjalg peab olema.

Ärge selliseid katseid ainult muul laskmisel tehke, ohtlik - ka täna enam ei teeks. Ise ma pean end keskpäraseks laskuriks.

FPV lendab 100km/h vabalt, tegelikult topelt kiiremini ka.. aga no eeldame hetkel veidi konservatiivselt, et enamus kõige odavamaid, mida massiliselt kasutatakse Ukrainas, ongi seal kiiruse poolest umbes orkaani mõõdus taganttuulega pardi kanti. See peab ikka kuradi hea laskja olema, kes sellist objekti kindlalt tabada suudaks, arvestades, et erinevalt pardist FPV manööverdusvõime on pigem steroididel pistriku oma. Ok, oletame, et leitakse need kindla käega laskesportlased kuskilt. Drooni pilootidelt on loogiline lahendus selle vastu, et tullakse sünkroonis kahest erinevast ilmakaarest ja ongi ühe laskesportlase asemel juba vähemalt kahte vaja igale positsioonile...

Kehtna karu
Üle 10 aasta tagasi lasti Eestis rekordkaaluga karu - 360kg.
Tegemist oli põdrajahiga, kus karu hirmuga ajust välja jooksis ja otse kütiliinis seisnud mehele peale läks.
Mees mõistnud, et tal siledaraudsega on ainult üks katse ...
Hiljem tuli keskkonnainspektsioon, et teha ekspertiis - kas tegemist oli enesekaitsega.
Ekspertiis lõppes umbes 10 sekundiga, sest karu otsaesisel olid karvad põlenud.

Rääkisin selle loo mõni päev tagasi ühele tuttavale UKR droonilennutajale.
Ta ütles, et nii kõva närviga mehi drooni vastu oleks vähe ... aga tema jahilaskurist vend saaks hakkama.
FPV dDrooniga on sul ainult kaks valangut ... 30m ja 5m. Teistega tasub 300m pealt proovida. Mitmekesi ja trasseritega. (minu interpretatsioon):)

Elektroonilised vahendid peavad tema sõnul vastu mõni nädal. Sagedused muutuvad ja kui vahendit ei ole võimalik teisele sagedusele ümber seadistada, siis läheb "ootele". Mõne aja pärast võib jälle kõlblik olla.
Sama sagedusega "püss" ja jammer ei pruugi ühtviisi töötada. Püss ei tööta. Jammer töötab.

Küsisin ka, mis juhtub 80+% FPV droonidega mis sihtmärgini ei jõua.
1.EW
2.Vilets juhtimine
3.Viletsa kvaliteediga droon
Rahuldava droonijuhi õpetab välja 50hg.

Käsitulirelvadega droonide noppimine on praktikas pea olematut (mahu)effekti omav tegevus.
Eks hea otsimise peale leiab kindlasti ka mõne jackpoti saavutanud laskesportlase - aga see kuulub ikkagi pigem "lotovõitjate" klassi.
Ilma masinsihtimiseta pole siin suurt midagi teha ja ka see pole mingi võluvits, probleeme on rohkem kui töötavaid lahendusi.

Et mu mõte tundub jahirelva kasutamise seisukohast tõesti veits jabur või mõttetu siis ma täpsustaks üle, et minu ettekujutuses peaks see olema suure tuletihedusega kartetšiga automaatpump (semi-automatic shotgun). Asja näitlikustamiseks link https://www.youtube.com/watch?v=qnrsvUanLfU Näites on distants loomulikult liiga väke, isegi kui sellelt kauguselt haavlid droonile pihta saaksid siis kukuks ta juba puht inertsist sulle pähe.
Siit videost https://www.youtube.com/watch?v=Nscn4Q4wWBk võib saada aimu, kui kaugele plastiku vastu võib haavlist kasu olla (eeldusel, et see katse on ausalt tehtud. Suht palju kasutut möla on kahjuks juures). Distantsid on päris head. Пипидрончикu puhul on tegelt vaja ju lihtsalt propellerile pihta saada.
Proovida automaadist üksiklaskudega pisikest 100 kiltsa tunnis tulevat drooni alla saada on tõesti õnnemäng.
Aga eduka tabamise eelduseks on vaja ikkagi kiiret eelhoiatust. Ja selleks sobiks nt sellline suunamääraja https://rantelon.ee/wp-content/uploads/ ... 458-14.pdf (eelista eestimaist) ja võibolla oleks odava variandina kasutatav amatöörvidin https://www.krakenrf.com/ mis tahaks kindlasti katsetamist saada.

tõnna kirjutas: ↑05 Jaan, 2024 19:19 Et mu mõte tundub jahirelva kasutamise seisukohast tõesti veits jabur või mõttetu siis ma täpsustaks üle, et minu ettekujutuses peaks see olema suure tuletihedusega kartetšiga automaatpump (semi-automatic shotgun). Asja näitlikustamiseks link https://www.youtube.com/watch?v=qnrsvUanLfU Näites on distants loomulikult liiga väke, isegi kui sellelt kauguselt haavlid droonile pihta saaksid siis kukuks ta juba puht inertsist sulle pähe.
Siit videost https://www.youtube.com/watch?v=Nscn4Q4wWBk võib saada aimu, kui kaugele plastiku vastu võib haavlist kasu olla (eeldusel, et see katse on ausalt tehtud. Suht palju kasutut möla on kahjuks juures). Distantsid on päris head. Пипидрончикu puhul on tegelt vaja ju lihtsalt propellerile pihta saada.
Proovida automaadist üksiklaskudega pisikest 100 kiltsa tunnis tulevat drooni alla saada on tõesti õnnemäng.
Aga eduka tabamise eelduseks on vaja ikkagi kiiret eelhoiatust. Ja selleks sobiks nt sellline suunamääraja https://rantelon.ee/wp-content/uploads/ ... 458-14.pdf (eelista eestimaist) ja võibolla oleks odava variandina kasutatav amatöörvidin https://www.krakenrf.com/ mis tahaks kindlasti katsetamist saada.

No kõigepealt peaks täpsustama lähteülesannet eks. Millest Sa siin räägid - kas FPV kamikaze droonidest või luuredroonidest või millest?
Ükski luuredroon Sulle alla 100m lähedale ei tule üldiselt - reaalsuses see on ikka Nx100m distants - ja seal ei ole haavlitega (ega ka automaadiga) teha mitte midagi, puht distantsi tõttu juba. Enamus juhtudest Sa ilmselt ei teagi, et Su lähedal üldse midagi sellist on. FPV droon aga liigub üsna vilkalt ja reaalsuses on Sul sellele haavlitega pihtasaamiseks mingi sekund või selle murdosa - tema lennu lõpufaasis. Kõlab kuidagi realistlikult?

Vist peetakse silmas granaadi- ja miinipillajaid.