www.militaar.net

Veeaur ongi õhust kergem ja seda tekib puidu põletamisel palju. Iseasi, et raisk hakkab kiirelt välja kondenseeruma.

toomas tyrk kirjutas: ↑11 Jaan, 2022 2:52

OLAVI kirjutas: Prooviks kõigepealt elementaarsest aru saada, siis arutaks vahelduvvoolu, ülekandeliinide ja alajaamade trafode hingeelu edaspidi.

Paraku teed sa kohe mitu ekslikku järeldust järjest, ja lisaks kasutad ka mõisteid valesti.

Liites paralleelselt võrgusegmenti (mille nominaalpinge peaks olema 230V) veel ühe energiaallika, mille väljundpinge on samuti 230V, siis seda energiaallikat ei koti absoluutselt see, et tegelikult on seal võrgusegmendis üleplaanilise tarbimise tõttu pinge madalam. Ja kindlasti ei pea ta siis veel kõrgemat pinget kusagilt genereerima hakkama, et oma energiat saaks võrku edastada. Kui tema poolt sinna segmenti tarnitavast energiast ka ei piisa, et seal oleks pinge nominaalne, siis lihtsalt ei piisa. Tema genereeritud energia läheb võrku ikka.

Milliste kadudega liigub läbi võrgu majadel olevate paigaldiste (PV) poolt toodetud energia tööstustarbijatele (R) ja millist võrgu pinget peavad PV tootmisseadmed selliseks energiaülekandeks (tagurpidi läbi trahvode) väljastama?
Selline pilt võiks olla ühe väikse riigi võrgust aga pilt muutub oluliselt keerukamaks, kui lisada siia erinevates ajavööndites olevate riikide piirideülene elektrikaubandus.
Euroopa sünkroonvõrgud:

https://en.wikipedia.org/wiki/Electrical_grid

Tarmo Männard kirjutas: ↑14 Juun, 2024 18:27

vilhelm kirjutas: ↑14 Juun, 2024 17:48 https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/18 ... 8065347867

Üsna müstilisena tundub minusugusele militaarsigala taustaga inimesele see, kuidas droonilt tabatakse vabalt kukkuva lõhkekehaga LIIKUVAT sihtmärki.
Jah, mulle on pesa kaitsnud kajakas lennult pähe sittunud...aga ta on kajakas. Ta on sündinud lendama ja lennult igasugu trikke tegema!
Ideaaltingimustes- vaakumis ilmselt- poleks see keeruline. Vaatad Newtoni seaduseid, sätid end tanki kohale, sünkroniseerid liikumiskiirused ja annad minna.
Olen siiski üsna kindel, et tanki tabamine ei toimunud vaakumis.

an2 kirjutas: ↑14 Juun, 2024 18:40 Ei säti tanki kohale, sest pead arvestama lõhkekeha kukkumise aega. Enne peab lahti laskma.

Nagu eelnev postitaja teoretiseeris, siis vaakumi korral ei peaks, siis sellisel juhul, kui kiirused samaks viidud, lased otse üleval eseme langema ja kui kiirused vahepeal ei muutu, siis peaks kukkuma ka täpselt sama koha peale.

otsija86 kirjutas: ↑14 Juun, 2024 21:57

an2 kirjutas: ↑14 Juun, 2024 18:40 Ei säti tanki kohale, sest pead arvestama lõhkekeha kukkumise aega. Enne peab lahti laskma.

Nagu eelnev postitaja teoretiseeris, siis vaakumi korral ei peaks, siis sellisel juhul, kui kiirused samaks viidud, lased otse üleval eseme langema ja kui kiirused vahepeal ei muutu, siis peaks kukkuma ka täpselt sama koha peale.

ei

pwn13 kirjutas: ↑15 Juun, 2024 4:02

otsija86 kirjutas: ↑14 Juun, 2024 21:57

an2 kirjutas: ↑14 Juun, 2024 18:40 Ei säti tanki kohale, sest pead arvestama lõhkekeha kukkumise aega. Enne peab lahti laskma.

Nagu eelnev postitaja teoretiseeris, siis vaakumi korral ei peaks, siis sellisel juhul, kui kiirused samaks viidud, lased otse üleval eseme langema ja kui kiirused vahepeal ei muutu, siis peaks kukkuma ka täpselt sama koha peale.

ei

Vaakumi korral oleks täpselt sama nähtus, nagu näiteks orbiilid mitmeid kilomeetreid sekundis kihutav kosmosejaam ja dokkimisjaam, kui nad nüüd seal kohakuti on(lendavad mõlemad täpselt sama kiirusega 27000 midagi kilomeetrit tunnis) ja näiteks astronaut seisab kosmosejaama "uksel" ja otsustab, et peaks mutrivõtme viskama dokkimisjaamale ja ta suudab täpselt otse õrnalt tõugata seda mutrivõtit dokkimisjaama suunas, siis mutrivõti hõljubki vaikselt kenasti ühe keha juurest teise keha juurde, mitte ei kihuta kosmosejaam/dokkimisalus kuidagi võtmel meeletu kiirusega eest ära ja võti ei kao kusagile "allatuult" . Atmosfääri korral mõjutabki selle keha maha jäämist alla laskmisel paigalseisev õhk, mis planeeid suhtes hakkab langeva keha kiirust pidurdama, mitte mingi muu müstiline jõud.

Ei oleks sama. Tank liigub edasi mootori jõul, pomm pärast drooni küljest vabastamist ainult inertsist.

Tanki mootor kompenseerib hõõrdumist, mulla kündmist ja muid kadusid. Eeldusel, et tank ja droon jätkavad liikumist sama kiirusega, ühtlase kiirusega ja õhutakistus on pisike, siistõepoolest kukub miin otse tankile pähe. Miinil on ju ettepoole inerts, mille ta saab droonilt, mis teda edasi viib.

Jah, miin liigub inertsist aeglustuvalt peamiselt õhutakistuse tõttu - aga me ju ei tea, kas tank liikus ühtlase kiirusega. Kui näiteks tank kiirendas ja droon kiirendas temaga koos, siis pillatud moon inertsist liikudes enam ei kiirenda ja jääb tankist maha.

Kriku kirjutas: ↑15 Juun, 2024 8:57 Jah, miin liigub inertsist aeglustuvalt peamiselt õhutakistuse tõttu - aga me ju ei tea, kas tank liikus ühtlase kiirusega. Kui näiteks tank kiirendas ja droon kiirendas temaga koos, siis pillatud moon inertsist liikudes enam ei kiirenda ja jääb tankist maha.

Algse postitaja jutt ja näide oli siiski ühtlasel kiirusel liikuvate kehade korral vaakumis nn kukutava mürsu korral, mis peab paika. Kuu peal vist olekski sedasi, et kui tank on püsikiirusehoidja peal ja nn droon hoiaks(kuigi vaakumis peaks mingil muul jõul seal hõljuma) tanki kohal sama kiirust ja midagi alla pillata, siis liigubki kenasti mürsk kaasa ja maandukski tankile lagipähe. Seega jah vaakumis oleks tunduvalt lihtsam see mürskude lagipähe pillamine, ainuke mõjutav tegur olekski siis see, kuidas all olev tank kiirendab/aeglustab/manööverdab, siin maa peal peab aga lisaks arvestama õhutakistusest tulenevat mürsu mahajäämist, lisaks veel tuule suund ka mõjutab