www.militaar.net

See mis niisuguse paugu kompenseerib võib olla nö tagurpidine plahvatusluuk. Ehk kasvõi õhutoru otsas olev üle 45 kraadise nurga all olev luuk mille õhuimpulss kinni virutab. Et ta uuest lahti läheks pole paha sinna ringi vedru panna - sellise tugevusega et ventilaator töötades seda kinni ei jõuaks imeda. Elektroonika on kuradist.
(Ei ole ühtegi niisugust varjendit ehitanud ja seletan iseenese tarkusest)

Seevastu seda kraami tean küll mida Soomes varjendipoes müüakse. See ei ole tuumasõja tarbeks vaid tsiviilkaitse eelkõige tööstusõnnetuste puhuks.
Meil on üks kontorihoone osa varjend. Esimesel korrusel, täiesti maa peal ja ca 20 cm seintega monoliitbetoonist kuubik. Nii 50 mm terasest, kummitihenditega üks ees ja lae all paar paksust klaasist vaatepilu ( nagu tanki vaateavad) See on varjendipoe kaubaga sisustatud. Samas, meelest lööb juba pikem valang suurekaliibrilisest kuulipildujast seinast läbi, rāäkimata tuumapommist. Aga ta polegi nende jaoks mõeldud sest riskianalūüsi põhjal lāheb pigem naaberkrundil gaasitehas pòlema.

Muide, akf Trummi plaani puupüsti täis varjendis kaks päeva ilma ventilatsiooni sisse lülitamata vastu pidada pean ma küll liiga optimistlikuks. See hingatakse , juba kahe tunniga hapniku tühjaks.
Jutt on ikka jälle korrusmaja all olevast varjendist mitte allveelaevast kus võib olla hapnikuga balloonides või mingid regenereerimisseadmed.

Esimesel korrusel, täiesti maa peal ja ca 20 cm seintega monoliitbetoonist kuubik. Nii 50 mm terasest, kummitihenditega üks ees ja lae all paar paksust klaasist vaatepilu ( nagu tanki vaateavad) See on varjendipoe kaubaga sisustatud. Samas, meelest lööb juba pikem valang suurekaliibrilisest kuulipildujast seinast läbi, rāäkimata tuumapommist. Aga ta polegi nende jaoks mõeldud sest riskianalūüsi põhjal lāheb pigem naaberkrundil gaasitehas pòlema.

Tegemist peaks siis vist olema Soome S1 klassi varjendiga, ülerõhule kuni 1 bar. Vastab umbes nõuka IV klassile. Selliseid vene ajal juurde ei ehitatud, need olid enamasti Pätsu aegsed, kesklinna piirkonnas. Juurde ehitati tavaliselt III ja 80ndatel II klassi omi.

1 bar tagab varjendi säilimise 200 kilotonnise õhuplahvatuse epitsentrist 1,9 km ja kaugemal. Tallinnas oleks mõtet selliseid ehitada umbes Sõpruse puiestee algusest alates ja äärelinna suunas (eeldades, et üks võimalik sihtmärk on sadama ala).

S1 väliste seinte ja lagede paksus on normides vähemalt 30 cm, sisemised vaheseinad 15 cm. See võib olla kuni 135 m2 suurune ja sinna võib panna kuni 180 inimest, pead-jalad koos on ka seal. Üks tüüpne korrusmajade ja väiksemate firmade varjend. Järgmine klass on S2, 2 bar, kuni 900 m2 ja kuni 1200 inimest. Norm on vähemalt 0,75 m2 inimese kohta. S2. Betooni paksust ei suuda hetkel leida, aga joonistel paistab jämedalt poole paksem.

"Tänu" sellele, et varjendite normid kehtisid ka Soome kaitseväele, on Soome KV linnakud täis analoogseid varjendeid. Näiteks Parola soomusbrigaadis hakkab see varjenditrall peale juba värava taga asuvas sõdurikodu hoones. Kuna KV hooned on reeglina suured, siis on need peaaegu igas hoones ja sinna jooksmine võtab pigem sekundeid kui minuteid.

kaks päeva

Seda pole ma öelnud, nõuka õpikutes on jutt tundidest.

Kapten Trumm kirjutas:Päev-kaks hiljem, kui saast on maha vajunud ja vent saab töötada, pole see enam nii kriitiline.

Siit lugesin neist päevadest mille järel saab ventilatsiooni sisse lülitada