www.militaar.net

mingid plaanid mul on küll. a4 peale prinditud ja tont teab mis mängu mõõtkavas.
mingi kümmekond hektarit on viisitkaardi suurusena keset paberit ja muud asjalikku kirjas pole.
mõõtmine muidu oli küll igati asjalik.
jäin ilma muuhulgas kaevust ja kapsamaast.
ei kurda, aga seukse protokolli järgi võiks küll parema pildi saada.
aga kui pole siis pole, ega see miskit nagunii ei muudaks.

Telefonis maaameti kaardirakendus jooksma ja seal näed oma asukoha 2m täpsusega.

See teema siin kaugeneb üha enam teema pealkirjast, aga paremat pole kah võtta preagu.

Erinevate "GPS"-ide täpsusest on siin mitmes teemas saanud väga põhjalikult juba kirjutada.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41&t=35828
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=37694

no minu nimel on mõni pisem maatükike ja muud ma piiridest ei tea, kui et maamõõtja kasseeris kunagi väga ammu palju tuhandeid kroone kui maade tagastamine oli.

jah, tasuta ei tee keegi midagi, aga iga inimene ikka vaatab ja mõtleb, mille eest konkreetselt ta midagi kellelegi maksab. 1. ringi maa tagasisaajad said maamõõdutööd riigi rahade eest.

ühtegi piirimärki ma leidnud pole, kui neid üldse ongi. või tegelikult puukuuri taga on üks toru püsti, mis ilmselt on maamõõtja löödud.

Piirimärgid kaovad looduses pidevalt. Mida vanemad tööd seda tõenäolisem, et midagi on tänaseks kadunud. Samas, ei kao nad automaagiliselt ja iseenesest kunagi. Ikka inimtegevuse tagajärjel. Küsimus on alati, et kes see inimene, või need inimesed on olnud ja mida teinud.

olen proovinud maaametist tuletada koordinaate ja siis käsigepsuga piire tuvastada, aga see on lootusetu ettevõtmine. metsa näituseks teen nii, et võimalikust piirist jätan vähemalt viiskümmend meetrit puudu.

Maa-ameti avaliku teenuse kaartidelt? Eriti ei soovita. Esiteks on kõik avaliku kaardiserveri info ainult rangelt informatiivne ja teiseks - selleks, et hinnata kas kaardiserverist saadud koordinaatide kasutamisel on üldse mingit jumet, peab teadma alati natuke muud tausta iga konkreetse asukoha ja situatsiooni kohta eraldi.

Ma üritan lühidalt ja arusaadavalt viidata olulisemale:

Läbi aegade on kasutatud mitmeid erineva täpsusega mõõtmismeetodeid.
Ebatäpsemast täpsemani:

* KPM e. kaardi- ja plaanimaterjali alusel (kinnistu kuju ja piiripunktide täpsus varieerub täielikust pornost kuni määramata täpsuseni olenevalt sellest, millist ja kui täpset plaanimaterjali kasutati või kasutada oli võimalik). Valdavas osas sellistel töödel piiripikkuseid, sisenurki, ega koordinaate pole olemas. Üldjuhul valdavalt piirimärke ei paigaldatud ja looduses mitte midagi ei mõõdistatud (puhas paberitöö laua taga).

* AFG (aerofotogeodeetiline) mõõdistamine (kinnistu kuju ja piiripunktide täpsus oleneb sajast pisiasjast, mõõdeti mõõdulindiga, vahel mõõdeti ka mõned nurgad umbestäpselt, piiripunktide asukohad aeti 1:10 000 (maal) või 1:2000 (osad linnad) aerofotol umbestäpselt paika jms). Sellistel töödel on ainult piiripikkused antud, vanematel töödel ümardatult täismeetriteni, hilisematel ümardatult täisdetsimeetriteni. Pindalad täishektarites või ühe komakohaga. Nurki ega koordinaate ei ole. Mõnel juhul on antud ka nurgad ümardatult täiskraadideni. Varasematel töödel piiriprotokolle ei vormistatud ja maaomanik kirjutas oma piiridele alla plaani peal.

* Kombineeritud mõõtmine kuni ~1996-1997. Nurgad mõõdeti teodoliidiga, piiripikkused mõõdulindiga. Täpsuseks on lindiga pikkuste mõõtmise täpsus (olenevalt metall-lindi temperatuurist, reljeefist, piiripikkustest, takistustest jms). Kuna lindiga mõõtmisel tulevad alati sisse erinevad süsteemsed ja juhuslikud vead, siis kasutati piiripikkuste arvutamiseks parandeid ja üldreegliks oli, et üle 600m ei tohiks ühte piiripikkust ilma piirimärkideta olla. Plaanil on esitatud sisenurgad (või direktsiooninurgad), piiripikkus on esitatud meetrites cm täpsuseni (ei taga mõõdistusmeetodist tulenevalt õigsust) ja olemas on ka koordinaadid üldjuhul suvalises süsteemis.

* Tahhümeetermõõdistus suvalises koordinaatide süsteemis (alates 1996-1997 kuni 2000-2003, piirkonniti on viimane aasta erinev). Lindiga mõõtmine kui ebatäpne keelati ära ja asemele tulid elektrooptilised ja/või laserkaugusmõõtjad. See suurendas tunduvalt pikkuste mõõtmise täpsust. Meetod võimaldas iseenesest teha väga täpseid töid, kuid kuna valdavalt iga kinnistu mõõdistati eraldi omas suvalises süteemis (võrgu ja punktide X Y alguskoordinaadid mõeldi iga maatüki juures ise välja), siis piiripunktide koordinaadid ei ole maastikuga kohtkindlalt seotud (kinnistu kuju ja piirid võivad olla täpsed, kuid tema asukoht kaardil nihkes, vahel ikka kohe räigelt nihkes ehk hoopis teises kohas kui looduses).

* Tahhümeetermõõdistus kohalikus süsteemis. Sama mis eelmine, aga siin on kinnistu piiripunktid maastikuga kohtkindlalt seotud. Kuna igal linnal vms suuremal asulal oli oma (ehk kohalik) koordinaatide süsteem, siis selle täpsus piirdus teatud piirkonna ja alaga.

* Tahhümeetermõõdistus ja/või GPS mõõdistus riiklikus süsteemis. See on praeguseks kõige täpsem mõõdistusviis. Kuni 01.07.2018 esitati kinnistu plaanidel sisenurgad kuni minuti täpsuseni, piiripikkused cm täpsuseni ja koordinaadid riiklikus süsteemis (mida on võimalik ümber arvutada ka globaalseteks koordinaatideks). Siin on iga piiripunkt seotud maastikuga üheselt ja täpselt, asukohalised vead (hajaasustuses max kuni 70cm, tiheasustuses max kuni 10cm) võivad tulla ainult mõõdistusvigadest. Alates 01.07.2018 tohib mõõdistusviga hajaasustuses olla max kuni 35cm.

Nüüd saab igaüks aru, et olenevalt siis perioodist ja mõõdistustäpsusest on Maa-ameti kaardiserveris kinnistu piiride asukohad erineva täpsusega. Selleks, et teada kas neid tasub usaldada (ja kui tasub, siis millise määrani) või mitte, peab teadma nüansse. On olnud küll ja veel juhtumeid, kus üüber upperpupper uuel Harvesteril on suht täpne GNSS (GPS) peal ja mees laseb mööda Maa-ameti kaardil olevat piiri, kuid kaardil on piir nt 10 või 20m teises kohas kui looduses

omandiõigus peaks aga korralikult vormistet olema, kuna maamaksu riik nõuab küll iga aasta.
seepärast uurisngi, et mõne seukse protokolli järgi ehk saaks miskit tuvastada.

Omandiõigus on vormistatud Maa-ameti kaartidel täpselt nii korralikult, kui seda on võimaldanud esitatud mõõtmisandmete ajal kehtinud täpsusnõuded ja mõõdistamisviisid. Maa-ameti kaartidest tähtsamad (ja ka piirivaidluste jms puhul ülimuslikud) on kinnistute plaanid, piiriprotokollid ja piirimärgid looduses.

Piiriprotokollile kirjutab maaomanik alla siis, kui ta saab aru millele ja miks ta alla kirjutab. Sellest hetkest läheb piirimärkide alalhoiukohustus maaomanikule üle.
Tihti on probleemiks ka see, et maa algne omanik sureb ära (või müüakse kinnistu maha) ja uus omanik ei tea piiridest ega piirimärkidest midagi. Siis ei aita muud, kui kutsuda maamõõtja kes piirimärgid üles otsib (ja vajadusel taastab), ning piirid uuesti kätte näitab.

Maareformi alguses (kuni sinna ca 1997) oli maaomanik seadusega kohustatud kaevama piirimärkidele piirikupitsad. See oli väga õige ja hea kohustus! (mis võeti üle EW aegadest). Kupitsate olemasolu aitab ja lihtsustab tunduvalt kadunud piirimärkide otsimist ja taastamist (siiani on looduses kohati alles isegi vanad riigimetsa maade piirikupitsad, mis on kaevatud 1918-1940). Siis aga leiti, et inimeste õiguseid ja vabadust on liialt piiratud, sest ei tohi seadusega kedagi kohustada labidaga kaevama kupitsaid (sunnimeede ) ja see asi jäi seal 90-ndate keskel kusagil soiku. Hoolsad maaomanikud kaevasid ikkagi ka kupitsad või ehitasid muul moel kupitsalaadseid asjandusi (nt autorehvidest või kividest) edasi, aga neid oli/on vähe.

* P.S. Kadunud piirimärkide taastamine ja piiride uuesti tuvastamine/kindlakstegemine on eraldi keeruline väga aja- ja töömahukas ooper. Keerulisem ja raskem kui oli kunagi tulla/minna reformimata maale nullist kinnistu piire tähistama ja mõõdistama.

nutan ja halan kah veits! tsiteerides eesti filmiklassikat "katus ajab lund alla". krt, kaua võib!?? 35 aastat ei ajanud, paar korda sai ise käidud katusel lund alla ajamas aga nüüd ajab ise kui sulaks läheb! ise elaks selle matsu vast üle kui pihta saaks aga muretsen koera pärast! taksikoerast jääb ainult kotlett järgi kui see sulalumi talle selga sajab, ja sajab otse jalgteele mis majaga paralleelselt! ja selle lume kühveldamiseks peab ikka rauast rasketehnikalabidad välja tooma sest plastist lumelabidaga ei tee miskit, ikka nii tihedaks see maanduv sulalumi moondub! ja täitsa uus katus, eterniidi asemel sai plekk pandud kodukaunistamise käigus, isegi garantii veel kehtib! katusemeistrit ei süüdista sest too küsis kohe läbirääkimistel et kas paneme lumetõkked ka? lame katus, mis kuradi tõkkeid siia veel vaja! küsimus polnud rahas, lihtsalt ei osanud seda lumejama ette näha! loll saab kirikus ka peksa! tuleb vist jälle katusemeistri jutule minna; õnneks oma küla ettevõtja, kruvib need tõkked suvel katusele. no ega ta ise kruvi, aga tal kaks ukraina töömeest ametis. tublid töömehed, olin juhtumisi puhkusel kui mehed katust tegid! six-packi jõudsin nahavahele väänata enne kui mehed katuselt alla ronisid et esimest perekuri teha . vaatan peeglisse; nutan ja halan; Moskva pisaraid ei usu...

frantzus kirjutas:? lame katus, mis kuradi tõkkeid siia veel vaja..

Selle lameda katuse ja lumetõkkega on see lugu, et olenevalt konstruktsioonist ja lume paksusest tuleb tõkke tagant lund minema kühveldamas käia. Eeliseks on see , et tegevus enda kontrolli all ja koera saab selleks ajaks tuppa kinni panna

frantzus kirjutas:... tuleb vist jälle katusemeistri jutule minna; õnneks oma küla ettevõtja, kruvib need tõkked suvel katusele. no ega ta ise kruvi, aga tal kaks ukraina töömeest ametis. tublid töömehed, olin juhtumisi puhkusel kui mehed katust tegid! ...

Ei pea suveni ootama, sest lumetõkke pannakse tavaliselt servale ja selle saab ka redelilt kinnitada, ilma libedale katusele ronimata, tuleb vaid roovi asukohti teada.
Omale pidin ka ühe jupi lumetõket pärast esimest lumesadu, ise panema.

suured tänud! seekord oli halamisest kasu kah, sain targemaks! et lihtne paigaldada aga lamekatusega omad valud lumetõketega. kohe parem positsioon läbirääkimiseks katusemeistriga!

Mul on 20 kraadise kaldega viilkatus, Toode Classic profiil, lumetõkkeid pole veel paigaldanud.
Lund pole ka kraapinud, sest kui tuleb sula, siis katus on piisavalt libe (valtside vahel on 500 mm vaba ruumi) ja lumi "sõidab" ise alla.

Antud profiili lumetõke ei tähenda õnneks katusest kruvide läbi keeramist, sest see fikseeritakse kronsteini ja vasturauaga valtsi peale ja pigistatakse sellega valts kokku.

Valisin profiili lihtsa paigalduse pärast, kui roovitus oli valmis, panime selle 225 m2 profiili kahe mehega paika kahe poolpika päevaga (kuni novembris pimedaks läheb), kumbki meist ei olnud enne ühtegi katust teinud, katus jäi pidama, sai sirge ja pole seni kuskile ka lennanud. Üks mees istub katusel ja teine annab alt paanid kätte. Lihtne katus, kaks viilu, ei mingeid korstnaid, vintskappe ega värke.

Trikk on seal selles, et esimene paan tuleb panna perfektselt 90 kraadi katuse servaga, muidu hakkab viltu jooksma ja lõpus võib olla 20 cm vahet. Selleks ohverdasime ühe vineeritahvli ja valmistasime sellest hiiglasuure vinkli.

Edaspidi teen sellisel puhul täislaudise, sest osaline laudis jääb suvel kuuma katusega läbi pleki koledasti näha. Laudise ja roovitusega ratsida ei maksa, tuleb peaga mõelda, et kõik elemendid oleks läbi tuulduvad. Odavate kipsmajade ehitajad löövad sarikate peale lihtsalt horisontaalse laudise ja panevad profiili sinna peale, taoline lai profiil aga ei oma siis läbi tuuldumise kanaleid ja iga päev tekkiv kondentsvesi ei kuiva ära. Järgmisena on laudis märk ja mõne aasta pärast tuleb tormiga profiil kuskilt lahti - mädant lauad ei hoia enam kruve sees.

frantzus kirjutas:nutan ja halan kah veits! tsiteerides eesti filmiklassikat "katus ajab lund alla". krt, kaua võib!?? 35 aastat ei ajanud, paar korda sai ise käidud katusel lund alla ajamas aga nüüd ajab ise kui sulaks läheb! ise elaks selle matsu vast üle kui pihta saaks aga muretsen koera pärast! taksikoerast jääb ainult kotlett järgi kui see sulalumi talle selga sajab, ja sajab otse jalgteele mis majaga paralleelselt! ja selle lume kühveldamiseks peab ikka rauast rasketehnikalabidad välja tooma sest plastist lumelabidaga ei tee miskit, ikka nii tihedaks see maanduv sulalumi moondub! ja täitsa uus katus, eterniidi asemel sai plekk pandud kodukaunistamise käigus, isegi garantii veel kehtib! katusemeistrit ei süüdista sest too küsis kohe läbirääkimistel et kas paneme lumetõkked ka? lame katus, mis kuradi tõkkeid siia veel vaja! küsimus polnud rahas, lihtsalt ei osanud seda lumejama ette näha! loll saab kirikus ka peksa! tuleb vist jälle katusemeistri jutule minna; õnneks oma küla ettevõtja, kruvib need tõkked suvel katusele. no ega ta ise kruvi, aga tal kaks ukraina töömeest ametis. tublid töömehed, olin juhtumisi puhkusel kui mehed katust tegid! six-packi jõudsin nahavahele väänata enne kui mehed katuselt alla ronisid et esimest perekuri teha . vaatan peeglisse; nutan ja halan; Moskva pisaraid ei usu...

No kui on plekk-katus, siis lamekatus ta ju olla ei saa - ikka on madalakaldeline kaldkatus.
Ja sulaga libeda pleki peal see lumi ikka võib allapoole sõitma hakata küll.
Kui mitte mujale, siis vähemasti välisukse ette võiks lumetõkke panna.

vaoinas kirjutas:

frantzus kirjutas:... aga muretsen koera pärast! taksikoerast jääb ainult kotlett järgi kui see sulalumi talle selga sajab, ...

... Kui mitte mujale, siis vähemasti välisukse ette võiks lumetõkke panna.

Taksikoera jaoks pole nii pikka tõket vajagi, kui täpselt koera kohale panna.

frantzusil on kaasasündinud omadus ennast puudulikult väljendada, kahjuks! lamekatuse all mõtlesin ikka lameda kaldega katust. kalle ehk ca 20 kraadi. kuskil telefonis on isegi maja otsafassaadi täpsed mõõtmed olemas, vaja ainult "lükati" kuskilt sahtlipõhjast üles otsida ja trigonomeetria meelde tuletada. tegelikult saab ligikaudse kraadi ka lihtsamalt välja arvutada kuna olen ka auto rataste külgkalded lihtsalt vaaderpassiga paikka pannud "kuulmise" järgi ja hiljem stendis näidud rohelises, mõne minutilise tolerantsiga.
aga see lumetõkke pikkuse sidumine taksi pikkusega on ikka kõva kokkuhoid, rahalises mõttes! aga kas ikka on? kuna taksi on liikuv sihtmärk siis peab ka tõke olema liikuv! läheb sama kalliks kui Javelini tankitõrjerakett

frantzus kirjutas:frantzusil on kaasasündinud omadus ennast puudulikult väljendada, kahjuks! lamekatuse all mõtlesin ikka lameda kaldega katust. kalle ehk ca 20 kraadi. :

Kuna esimeses postituses kirjutasid lahku, siis teine katusemeister siinpool sai väga hästi aru mida mõtlesid

tore kui frantzusist lõpuks aru saadakse! aga mis on lahendus? kas abikaasa vanadekodusse ja taksi loomade varjupaikka? või paneks ikka pika lumetõkke mõlemile poole maja sest teiselt poolt ajab ka lund alla! vaataks neid finantsilisi küsimusi ikka pikemas perspektiivis, kumb on kasulikum?

Lumetõkete taha hakkab praeguste ilmadega jää kogunema ja see võib lõpuks mitmeid tonne kaaluda. Osta parem selline teleskoobiga roobits ja tõmba suure saju korral kohev lumi kohe maha:
https://www.bauhaus.ee/katusepuhastaja-610-cm.html

Nutan ka samal teemal - meil on katus piisavalt järsk, et niisama eriti sinna peale ei jää, tuulega lendab ära. Küll aga koguneb vintskapi neelukohtadesse, kus sulaga hakkab mõlemalt poolt alla viskama. Mõttetu on panna tõkkeid, sest kui see suur lumemass seal alla vajub, võtab see hooga ka tõkke kaasa ja hakka siis kest talve katus ehitama uuesti...