www.militaar.net

Siin on üks kohtulahend, mille üheks osaks on ka KorS § 50 alusel ebaseaduslik valdusesse sisenemeine.
Politsei ei suutnud kohtu hinnangul ära põhjendada vajadust.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =205469809

Siin päästeamet sisenes "koos piitadega" väljakutse peale ilma omanikuta korterisse, ilma pädeva/asjakohase ohuhinnaguta
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =305079112

*

Muud rahurikkumised ja politsei poolt nendele reageerimine.

Üks tüüpiline teiste elanike häirimise juhtum
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =225308837

Patoloogilise arvutimängurist rahurikkuja juhtum
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =302241809

Ühe melomaani kõrgendatud detsibellidega muusikakuulamise juhtum
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =249616918

Perevägivalla teate peale kohale tulnud politseinike solvamine ja mis edasi sai
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =288403830

croman40 kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 13:38

Kriku kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 12:11

croman40 kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 11:45 Küsimus on eluruumi sisenemises. Kas on õigust siseneda, kui korrarikkumine lõpetati muul viisil ? -jah/ei, ilma kommentaarideta.

Ilmselgelt mitte.

See tähendab ei. Sellega on vaidlus lõppenud. Akf Fucsi juhtumi puhul ei olnud politseiametnikel lg4 p1 alusel õigust jõuga siseneda.

See on nüüd küsimus sellest, kas antud juhul politseinikele teada oleva korrarikkumise lõpetamiseks oli vajalik korteris olevate isikute kindlaks tegemine. Seadus ütleb, et politsei võib seda korrarikkumise lõpetamiseks teha ning järelikult oleneb selle vajadus asjaoludest (ehk siis sellest, mida politseinikud nende kohta teadsid, sh. politsei välja kutsuja poolt antud informatsioonist). Igaks juhuks, mina isiklikult ei poolda lähenemist, et igal juhul on vaja kõik asjaga kuidagi seotud isikud kindlaks teha ning seadusega see samuti ei klapi.

croman40 kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 13:38

Kriku kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 12:11 Lugege see läbi ja saategi teada. § 50 lg. 2 on üldnorm sisenemiseks korrarikkumise lõpetamiseks, lg. 4 p. 1 erinorm sisenemiseks korrarikkumise lõpetamiseks kella 23.00-st kuni 7.00. Isiku kindlaks tegemiseks kui üheks korrarikkumise lõpetamisega seotud tegevuseks § 32 lg. 1 järgi võib siseneda nii § 50 lg. 2 kui lg. 4 p. 1 alusel, olenevalt asjaoludest. Lisaks, lg. 2 sisaldab varem tsiteeritud põhimõtet "Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust."

Tundub, et soovite edasi diskuteerida, § 50 lg. 2 koosseisu üle.
Tuletan kõigepealt meelde, et üldnormile lg 2 lisatud erinormi lg 4 subjektidele kehtib üldnorm ainult erinormi koosseisu väliselt.
Akf Fucsi juhtumil oli tegemist erinormile lg 4 vastava koosseisuga, mistõttu üldnorm ei kehti. Üldnorm kehtiks näiteks päevasel ajal.

Ei ole õige. Üldnormis kehtiv põhimõte "Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust" kehtib ilmselgelt ka erinormi asjaoludel, st. öösel. Erinorm seab öiseks sisenemiseks politseile üldnormist kõrgema standardi, mitte madalama.

Kriku kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 16:39 See on nüüd küsimus sellest, kas antud juhul politseinikele teada oleva korrarikkumise lõpetamiseks oli vajalik korteris olevate isikute kindlaks tegemine. Seadus ütleb, et politsei võib seda korrarikkumise lõpetamiseks teha ning järelikult oleneb selle vajadus asjaoludest (ehk siis sellest, mida politseinikud nende kohta teadsid, sh. politsei välja kutsuja poolt antud informatsioonist). Igaks juhuks, mina isiklikult ei poolda lähenemist et igal juhul on vaja kõik asjaga kuidagi seotud isikud kindlaks teha ning seadusega see samuti ei klapi.

Teie konstruktsioon ei vii kuhugi. Kui eluruumi sisenemise õigust ei eksisteeri korrarikkumise lõpetamise vajadusest sõltuvalt, ei saa seda tekkida lisategevuse- dokumentide kontrollimise jaoks. Juhindume vaid kirjutatud punktidest. Seadus annab alused tegevustele nagu korrarikkumise lõpetamine - sisenemine ja korrarikkumise lõpetamine - dokumentide kontroll, aga puudub seaduslik alus tegevusel dokumentide kontroll - sisenemine.

Kriku kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 16:39 Ei ole õige. Üldnormis kehtiv põhimõte "Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust" kehtib ilmselgelt ka erinormi asjaoludel, st. öösel. Erinorm seab öiseks sisenemiseks politseile üldnormist kõrgema standardi, mitte madalama.

Kuna tingimust "Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust" ei täpsustata erinormi koosseisus, siis see põhimõte jääb muidugi kehtima. Nagu sellest midagi oleneks, mõjutuste hindamine ei muuda kuidagi käesoleva juhtumi ja eluruumi sisenemise asjaolusid.

Politseinikud pole juristid, neile on tegevusjuhised kätte antud ja nad püüavad neid järgida. Üldjuhul üritavad nad ennast kehtestada. Kui miskit läheb pekki, eks ülemused klaarivad.

croman40 kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 18:41Kui eluruumi sisenemise õigust ei eksisteeri korrarikkumise lõpetamise vajadusest sõltuvalt, ei saa seda tekkida lisategevuse- dokumentide kontrollimise jaoks.

Korrarikkumise lõpetamine võib sisaldada nii vestlust korteriomanikuga kui isikute kindlaks tegemist (st. mõlemat koos). § 32 lg. 1 mainib isiku kindlaks tegemist expressis verbis korrarikkumise kõrvaldamiseks potentsiaalselt vajaliku tegevusena. Jällegi - teile võib see meeldida või mitte, kuid nii see on.

Kriku kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 20:24 Korrarikkumise lõpetamine võib sisaldada nii vestlust korteriomanikuga kui isikute kindlaks tegemist (st. mõlemat). § 32 lg. 1 mainib isiku kindlaks tegemist expressis verbis korrarikkumise kõrvaldamiseks potentsiaalselt vajaliku tegevusena. Jällegi - teile võib see meeldida või mitte, kuid nii see on.

Midagi ei ole parata, aga üheaegselt ei saa eksisteerida kaks vastandlikku tegevuskäiku:
1) korrarikkumise lahendamine muul viisi ehk sisenemata
2) korrarikkumise lahendamine sisenedes ja dokumente kontrollides

Seadus ei jäta ruumi kaalutlemiseks, täpselt on kirjas tegevuste järjekord, ehk enne sisenemist tuleb otsida lahendust muul viisil, seega - kõigepealt 1), seejärel vajadusel 2). Teie poolt pakutud samaaegne tegutsemine on juriidiline nonsenss.

croman40 kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 21:03Seadus ei jäta ruumi kaalutlemiseks, täpselt on kirjas tegevuste järjekord, ehk enne sisenemist tuleb otsida lahendust muul viisil, seega - kõigepealt 1), seejärel vajadusel 2).

Väga õige. Täpselt nii politsei akf Fucsi juhtumil tegutseski:
1) lasi uksekella, vestles üle ukse korteriomanikuga, kontrollis tema dokumenti, avaldas soovi kontrollida tema abikaasa dokumente;
2) kui korterimanik oma abikaasa dokumentide näitamisega ei soostunud, ähvardas jõuga siseneda;
3) lõpuks õnneks polnud seda vaja.

Politsei hinnangul oli politseile teadaolevalt toimunud korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik dokumentide kontroll ja politsei tegigi kõik, mis tal võimalik, et seda teostada muul viisil kui korterisse jõuga sisenemine. Mina ei tea, mis korrarikkumist nad arvasid parasjagu kõrvaldavat ja miks oli selleks vajalik dokumentide kontroll

Akf Fucsi juhtumil jäi 1) tegevuskäik kohaldamata, sest mõjutustega seonduvat lg4 p1 korrarikkumist ei tuvastatud.
Kuna seal alustati kohe 2) -ga, jääb mulje, et kahtlustati lg 4 p2 koosseisu.

croman40 kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 23:11Kuna seal alustati kohe 2) -ga

Ei alustatud. Sündmuste käik oli täpselt selline, nagu ülal loetlesin.

Muljeid jääda võib igasuguseid, aga me keegi ei tea, mida politsei mis alustel tuvastatuks luges ning mis kaalutlustel pidas vajalikuks dokumentide kontrolli ja sealjuures veel nii vältimatult vajalikuks, et ähvardati jõuga siseneda. Kuna nad sellest akf Fucsi abikaasa puhul lõpuks loobusid, siis ilmselt polnudki nii vältimatult vajalik. Ehk siis, nagu algusest peale olen kirjutanud:

Kriku kirjutas: ↑04 Jaan, 2023 14:33Võib vaielda, kas kriteeriumid olid täidetud (ja kui veenev selle isiku jutt oli, kes politsei kutsus), aga iseenesest õiguslik alus sisenemiseks on olemas.

Kriku kirjutas: ↑05 Jaan, 2023 16:55Lõpliku hinnangu andmiseks akf Fucsi juhtumile oleks vaja teada, mida politseid välja kutsudes öeldi - asjaolusid arvestades võidi seal aga öelda ükskõik mida.

Kui kellelgi rohkem midagi sisulist lisada ei ole, siis lõpetame.

Naljakas karglemine: https://www.err.ee/1609231815/liiklusra ... sagedamini

Kohus otsustas, et võimuliialdust ei olnud.

Tasub vaadata seda endise politseamentiku tegevust puudutavat lugu eilses Pealtnägijas. Mõnimees kujutab endale ette, et ollakse politseinik 1990ndatel ja siis veel karate-kid kah.

Eriti lahe oli see eksperiment, kuidas vanal lasti oma versiooni rääkida, kui ta polnud maanteekaamera videot näinud. Osaline lihtsalt vassis oma laamendamist ilusamaks, kuidas ta "koputas" (rusikaga tagudes) aknale ja teise juhi otsasõitu tulemusena "sattus" kahe jalaga kapoti peale, asudes esiklaasi jalaga taguma. Ja noh, teisele jalaga rindu hüpates "hüppas kapotilt maha".

Ja noh, politsei saabudes jätkas seal ülbamist ja üritas politseile vägivalda omistada, kuni lõpuks vana maha väänati ja bussi topiti. Võiks mingeid tablette ikka võtta vms.

Pealtnägija oleks võinud mõnd psühholoogi ka intervjueerida. Oskaks ehk paremini seletada mis selliste peas toimub.

Eks see teine tüüp ka käitus ebadekvaatselt liikluses, aga juhtus kohtuma täishulluga, kellele mutrid kohe vindi maha lõid. Mis pani imestama, oli see, et küllaltki paks ja vana endine tuletõrjuja sooritas oma vanuse kohta väga effektse Chuck Norrisliku löögi endast turskemale jõmmile jalgadega rindu. Ka see kahe jalaga esiklaasi hüppamine vääris juba eraldi medalit.

Roamless kirjutas: ↑26 Jaan, 2024 10:47 Eks see teine tüüp ka käitus ebadekvaatselt liikluses, aga juhtus kohtuma täishulluga, kellele mutrid kohe vindi maha lõid. Mis pani imestama, oli see, et küllaltki paks ja vana endine tuletõrjuja sooritas oma vanuse kohta väga effektse Chuck Norrisliku löögi endast turskemale jõmmile jalgadega rindu. Ka see kahe jalaga esiklaasi hüppamine vääris juba eraldi medalit.

Enne tuletõrjet oli politseis 90ndatel olnud. Aga jah kaks kanget said omavahel kokku.

Roamless kirjutas: ↑26 Jaan, 2024 10:47 Eks see teine tüüp ka käitus ebadekvaatselt liikluses...

Kas eelneva kohta on ka mingeid kaadreid-ütlusi, või on meil vaid Van Damme väited?