Ründelennuk IL- 2

[Lemet]

Niimoodu...

[Kristjan12]

Ju ta siis sel masinal nii lahendatud oli.
Kas on ka kirjutatud, kuidas selline starter toimis - ajas vahetult väntvõlli ringi või pani pöörlema eraldi hooratta, mis siis omakorda väntmehhanismiga ühendati (inertsstarter)?

Mina ei tea, aga ise pakuks, et kui juba reduktor on, siis pole seda vaja. Energia mootori ringiajamiseks tuleb suruõhust. Hooratas akumuleerib energiat, et lühikese aja jooksul kõvasti vunki anda näiteks. Kui seda tehti kaalu vähendamise eesmärgil, et väikese võimsusega pneomomootor + hooratas oli kergem, kui paraja võimsusega pneumomootor koos reduktoriga? Reduktor oli, seda mainib seesinatne eespool olev dokument. Hooratast koos võllil oleva hammasrattaga võib ka muidugi reduktoriks nimetada. ma siiski arvan, et ei olnud hooratast käivitamiseks.
Ma ei ole insener ja ehk oskab keegi pakkuda, kui suurt võimsust on tarvis sedalaadi mootori kuivalt ringiajamiseks? Oskab EOD öelda millise võimsusega olid need veoautost käivitajad arvestatud(kompressiooni oskasid nad küll maha võtta käivitamise ajal tol ajal)? käsitsi võimsus jääb ilmselgelt väheks, muidu oleks nad midagi sellist rakendanud(saab ju mingi rihm kuhugile võllile panna, et seda siis tõmmata ning sõja ajal tolleaegsel Venemaal oleks kindlasti seda eelistatud veoauto käivitamisele).
Aga pildid on super Lemeti poolt

[Kristjan12]

Samas võis asi olla nagu omaaegse Žiguli vändaga. Mul oli Žiguli ja minu isal oli ka, aga olgem ausad, vänta ei kasutatud selle käivitamiseks. See oli jäänuk möödunust. Kui käima ei läinud, siis laadisid akut või kutsusid sõbrad lükkama. Mina pole iialgi Žigulit käivitanud vändaga. Olen proovinud ringi ajada mootorit niisama vändaga, nii GAZil kui Žigulil, jõudis küll, aga praktikas vähemasti 80-datel seda ei kasutatud.

[EOD]

No nagu mainitud, seda lennukitüüpi (ega mootorit) ma ei tunne. Ise olen suruõhuga käivitanud Wilga mootorit AI-14RA, millel rõhk antakse silindritesse.
Sellist käivitussüsteemi, kus suruõhumootor ajab läbi ajami vahetult väntvõlli ringi, pole kohanud (mis ei tähenda, et sellist olemas ei võiks olla). Inertsstarter on näiteks An-2 mootoril. Elektrimootori abil antakse hoorattale nõutavad pöörded ja seejärel ühendatakse hooratas väntmehhanismiga. Kui akud tühjad ja maapealset toiteallikat pole, saab hooratta ka käsitsi pöörlema panna. An-2 puhul vändatakse kaubaruumist (salongist), Saksa lennukitel kere küljelt. Siin link Messerschmitt Bf-109 lennueelsest ülevaatusest. Ülalt 13. pildil on vänt näha. http://www150.s-ar1.arweb.at/JG53/s4b1.htm
Väiksemaid mootoreid saab ka propellerist käsitsi käima lüüa. Muidugi ettevaatusabinõusid järgides. Näiteks Po-2 oli üldse iima starterita, kuid propellerist käivitatud on ka Wilgat, erinevaid Cessnasid ja ka 6-silindrilise mootoriga Piperit.
Samas Rotax lennukimootoreid propellerit käsitsi keerates käivitada pole võimalik, kuna käivitumiseks on vajalik 200 pööret minutis.
Aga uuri Il-2 kohta edasi ja anna teada, mismoodi sellel käivitamine täpselt toimus. Päris huvitav oleks teada.

[Kapten Trumm]

Vändaga käivitamisel näib (räägin nüüd automootorite põhjal, vahest võiks paralleele tõmmata) olevat selline seos, et mida moodsam ja kiirepöördelisem mootor, seda raskem on teda vändast kävitada.

Kõlab uskumatuna, aga kõige kergemini saab vändast käima vene veoautode püstklappidega mootorid. Näiteks Gaz-51 korras mootor käivitub õige tegevuse korral ühe vändaliigutusega (pool pööret), samas mosu ja ziguli mootoreid võib väntama jäädagi (ja ikka tuleb pukseerijat otsida). Nad tahavad käivitamiseks hulka kõrgemaid pöördeid vist.

[EOD]

Vändast käivitumise ja gaasijaotusmehhanismi ehituse vahel pole seost märganud. Läks ka ZiL-130 vändast hästi käima. Tõsi küll, parem oli jalaga vänta lüüa, seistes ise kaitseraual. Sealt sai ka gaasihoovastiku liigutamisega bensiini sisse pritsida ja pärast käivitumist pöördeid õigeks seada.
Lennukimootorite propellerist käivitamise võimalus sõltub süütesüsteemist. Lycomingi ja Continentali mootorite magneetodel on kiirendi, nagu ka näiteks Jossi käivitusmootori P-46 magneetol. Seega väntvõlli pöörlemiskiirus erilist rolli ei mängi, propellerit tuleb tõmmata vaid asendis, kus survetakt ühes silindris on lõppemas. Samuti AI-14 käivitamisel, mil starterinupu vajutamisel hakkab tööle seeriasädemega süütepool, tööpõhimõttelt sama, nagu kahetaktilise MAZ-i eelsoojendil.
Rotaxil aga midagi sellist pole. Väikestel pööretel ei indutseerita mähistes pinget ja sädet netu.

[Lemet]

Tõsi küll, parem oli jalaga vänta lüüa, seistes ise kaitseraual.

...ja riskeerides vähe vale süüte korral jalaluumurruga.

[EOD]

Jalaluu murdmiseks pole ZiL-i vaja. Piisab Iž 350/49/56/Planetast ja oskamatusest süütemomenti seada. Selle oskuse olemasolul aga pole paarikümne aasta jooksul, mil vene tehnikaga tegeletud, konte murda õnnestunud.
Aga oskamatul inimesel on tõesti õige kutsuda autoabi, sest ka käega vänta lüües on võimalik käe- või isegi pealuu lõhkuda.

[Manurhin]

samas mosu ja ziguli mootoreid võib väntama jäädagi (ja ikka tuleb pukseerijat otsida). Nad tahavad käivitamiseks hulka kõrgemaid pöördeid vist.

Julgen siinkohal vastu vaielda. Üritasin kunagi mosset, mis oli pea aasta aega garaažis puutumatult seisnud, käima panna. Pumpasin bensiini käsitsi üles, panin laetud aku peale, võtit keerates armatuurlauas seierid liikusid nagu nad liikuma peavad, aga starter ei teinud plõksugi. Ilmselt olid klemmid seismisega ära oksüdeerunud. Nalja pärast proovisin vändaga ja, uskumatu, peale paari-kolme kiiret tõmmet mootor käivitus! Žigulil andis kunagi starter saba ja sai paar nädalat sedasi sõidetud. Huvitav on see, et külm mootor läks poolest pöördest käima, aga soe mitte nii kergelt.

[jackpuuk]

Jalaluu murdmiseks pole ZiL-i vaja. Piisab Iž 350/49/56/Planetast ja oskamatusest süütemomenti seada. Selle oskuse olemasolul aga pole paarikümne aasta jooksul, mil vene tehnikaga tegeletud, konte murda õnnestunud.
Aga oskamatul inimesel on tõesti õige kutsuda autoabi, sest ka käega vänta lüües on võimalik käe- või isegi pealuu lõhkuda.

Sinu poolt mainitud 49 ja 56 on tõesti saatanast oma pika kolvikäigu tõttu, piisab mootori kulunud olekust (ei pea oskused süüteseadmisest puuduma) ja laksab niimoodi tagasi, et küll saab. Kuna IZ 56 sattus minu kätte ajal, mil oli minust juba ligi poole vanem, siis järgi proovitud , tagumise jala kont jäi küll terveks, aga ketsitalla lõi pooleks . Mosse ja sigulli mootorid lähevad vändast kenasti kui nad minejad on. Siiski vanemad motod alluvad vändale paremini. Ja vänta valesti kinni hoides võib ka sõrmekestest ilma jääda, lihtsalt möödaminnes .
Muidugi ei tasu unustada tänapäevaseid surveastmeid, praegu on kõvematel bensukatel pmst. sama surveaste kui T-34 diiselmotol V-2 .

[EOD]

Ei kujuta küll ette, mis, peale hõõgsüüte, saaks õigesti seatud süütemomendiga mootorit tagasi lööma panna. Minu Iž-49 käimapanekuks polnud küll vaja rattalt maha ronida, käivitada sai vasaku jalaga. Enne seda olnud 125-ne ja hilisemad Jawad käivitusid käega vänta vajutades.
Eelsüüteautomaadiga Iž-49 süüde seati 14 kraadi enne ü.s.s., mis vastab 1,5 mm kolvikäigule. Seega on vänt ja keps süütehetkel peaaegu ühel sirgel ning ü.s.s. ületatakse inertsiga kui vänta veidigi energiliselt vajutada.
Oli küll võimalus (huligaansetel ajenditel ) motikaga pauku teha. Selleks löödi ilma süüteta mõned korrad vänta, et silinder ja summutid oleksid segu täis. Siis süüde sisse ja vänta õrnalt toksides tekitati olukord, kus kolb ü-s.s.-st üle ei saanud ja põlemine toimus peaaegu seisva kolviga. Kui see litakas siis käis... Rutja kordoni piirivalvureid sai nii õrritatud. Pauk oli ikka täiesti püssipauguga võrreldav.
Sarnasel viisil on juhid ka autodel summuteid lõhki lasknud. Seda küll sõidu ajal. Süüde välja, hooga edasi sõites summuti küttesegu täis ja siis uuesti süüde sisse. Õnneks tänapäeva autodel lõpeb süüte väljakeeramisel ka kütuse pealeandmine, muidu võiks teedelt katalüsaatorite tükke leida.

[Tarmo Männard]

Jätkaksin enne automaailma sukeldmist pisut veel selle Il-2 teemaga:
Kuidas välditi seda, et pardalaskur lahingumöllus lennukil saba küljest ära ei lastnud?

[Telc]

Hmm. Tolleaegsed tehnilised lahendused - laskesektori füüsiline piiraja? Vähemusutav oleks lahendus, mis peatab tule hetkeks kui saba on sihikul.

[Würger 190G]

Hmm. Tolleaegsed tehnilised lahendused - laskesektori füüsiline piiraja? Vähemusutav oleks lahendus, mis peatab tule hetkeks kui saba on sihikul.

Kindlasti esimene variant, teine see, et paradlaskuri eluiga oli suht lühike (ei jõudnud sabale kahju põhjustada). kuna ei mingit soomuskaitset vaesekesel.

[Lemet]

Paistab, et andrusest vastajat pole... Niipalju, kui ma lugenud olen (Kas mitte selsamal Rastreninil Peroviga vististi ), esines laskuripoolset kiilu "mahalõikamist" vähemasti esimestel Il-2del päris tihedalt. Ja ka lugupeetud kaasfoorumlase EOD osundatud videol pole laskuri kuulipilduja liikumisel märgata mingeid liikumispiiranguid.