6. leht 26-st

Postitatud: 29 Jaan, 2006 11:04
Postitas Veltu
Metsavenna eelnevaid postitusi lugedes jääb küll mulje, et tal on plaan minna Salga soo ühishauda kaevama :roll: .
Väljakaevamise seaduslikkusest, et keelatud see ei ole ja lubatud ka mitte. Haudadele sattumise korral oleks soovitav,kui võtaks ühendust foorumist Arnoldiga või kohaliku muinsuskaitse seltsi esindajaga.
Ville Drevinguga.

Ja kindlasti tuleks ka mind kaasa kutsuda. Keegi peab ju tagant ka utsitama.

Postitatud: 29 Jaan, 2006 13:04
Postitas FW Anton
Enne kui kaevama hakkate tuleb kindlaks teha kellele maa kuulub. Kui kaevate eramaal võib omanikult tina või soola tagumikku saada või ässitab koerad kallale. Otsimis- ja kaevetööd tuleb kooskõlastada omanikuga. Kui leiate inimsäilmeid, tuleb ühendust võtta kohaliku muinsuskaitse inspektoriga aga mitte mingi Ville Drevinguga. Mis iidol see Dreving nüüd siis on! Muinsuskaitse inspektori kontaktandmed leiab Muinsuskaitseameti koduleheküljelt www.muinas.ee

Postitatud: 29 Jaan, 2006 14:09
Postitas Metsavend
[quote="Veltu"]Metsavenna eelnevaid postitusi lugedes jääb küll mulje, et tal on plaan minna Salga soo ühishauda kaevama :roll: .

[quote]Väljakaevamise seaduslikkusest, et keelatud see ei ole ja lubatud ka mitte. Haudadele sattumise korral oleks soovitav,kui võtaks ühendust foorumist Arnoldiga või kohaliku muinsuskaitse seltsi esindajaga.
[/quote]

Ville Drevinguga.

Ja kindlasti tuleks ka mind kaasa kutsuda. Keegi peab ju tagant ka utsitama.[/quote]

Ei, Sangla sood ma küll kaevama ei lähe :lol:

Postitatud: 30 Jaan, 2006 8:42
Postitas MP
Aga mina?

Postitatud: 30 Jaan, 2006 13:57
Postitas Lennart
Mingite lambivendadega kes foorumis sõna on võtnud ei peaks nüüd küll teatama säilmete leiust :roll: Tuleb teatada vastavatele võimuorganitele kes tegutsevad sellel alal.Isiklikult olen näinud auke kus kondid on laiali jäetud ja augu autorid on ainult mingi roostes pasa peal väljas ja rahatähed silme ees säranud.Ja kui minek on siis võid mind ka kaasa kutsuda :wink:

Postitatud: 30 Jaan, 2006 19:17
Postitas Oleg A
Чем больше народу - тем больше находок. Особено в Эльва. :lol:

Postitatud: 30 Jaan, 2006 21:13
Postitas Arnold
Olen alati valmis huvilisi aitama, et nad mingit jama ei korraldaks. On kolm "tabu" 1. langenute säilmed 2. lõhkekehad 3. juhuslikult leitavad muinasesemed ja mälestised.
Isikud kes eelpoolmainitud asjadega ei tegele ja uurimise all ei ole, võivad alati ühendust võtta.

Postitatud: 31 Jaan, 2006 1:43
Postitas Oleg A
Õige Arnold. 3 tabu mis vaja kõikedele teadme. Jah see ole nii palju.

Küsimus võimalike leidude kohta

Postitatud: 31 Jaan, 2006 16:41
Postitas Uitaja
Detektoriga kolades võib leida igasuseid metallesemeid. Oskab ehk mõni kompetentne isik natuke tutvustada tunnuseid, mille järgi saaks oletada, et leitud asi omab kultuuriväärtust ja võiks saada mälestiseks. Millised II MS aegsed metallasjad omavad kultuuriväärtust? Kas on näiteks mingid seadusega kehtestatud vanusenormid relvadele, ehetele, müntidele, tööriistadele, jne., millest vanemad on potensiaalsed mälestised, või on mälestis ainult vaataja silmades?

Postitatud: 31 Jaan, 2006 17:41
Postitas Lennart
Esemele lisab kindlasti väärtust tema päritolu ja kes oli selle eseme omanik.Ja muidugi konditsioon.Ma ei mõista selliseid kutte kes tühise roostest puretud käraka eest suuremat rahasummat küsivad kuigi praktilises aspektis on väärtus null. :) Selles ei vaidle kah vastu et ilu on ikkagi vaataja silmades :wink:

Postitatud: 31 Jaan, 2006 18:51
Postitas FW Anton
Kultuuriväärtuste osas on seadusega paika pandud üks tärmin: 1950. alates sellest ja vanemate esemete väljavedu Eestist on keelatud. Seega mida vanem, seda unikaalsem. Leidude puhul tuleks lähtuda eeskätt sellest kui massiliselt on konkreetne ese meil esindatud ja millises konditsioonis on paremad neist. Relvade puhul võib esineda haruldaseks muutnud eksemplare (sellisel juhul on asjal väärtus ka siis kui see on roostes) aga võib ka massiliselt esindatuid olla. Teine lugu on sõjatehnikaga ning nende jäänustega. Need on kindlasti ajalooväärtuslik materjal kuna komplektseid säilinud eksemplare on mõned üksikud või enamjaolt pole hoopiski. Ja mida aeg edasi seda suurema kultuuriväärtusega need leiud on.

Postitatud: 31 Jaan, 2006 19:38
Postitas OveT.
FW Anton kirjutas:Seega mida vanem, seda unikaalsem.


Antud väide ei vasta tihti tõele.

Postitatud: 31 Jaan, 2006 19:56
Postitas propatria
FW Anton kirjutas:Kultuuriväärtuste osas on seadusega paika pandud üks tärmin: 1950. alates sellest ja vanemate esemete väljavedu Eestist on keelatud. ...
Kas oskab targem inimene minusugusele rumalale inimesele selgitada, kuidas on välioludes võimalik määrata maapõuest leitud esemete valmistamise aega :?:

Paljude relvade ja lahingumoona puhul on valmistamise aeg neile lausa peale taotud, ka saab spetsialist aru, mis on II MS aegne, mis võib pärineda hilisemast NL ajast...

Kuid enamusel nö kultuuriväätusega kraamil pole peal valmistamise aega!
Ka ei tohi minu mäletamist mööda seaduse järgi seda kola kohapealt isegi liigutada ega kuhugi määramiseks vedada, samuti ei tule vastavad ametnikud kiirelt kohale.

ProPatria

Postitatud: 31 Jaan, 2006 22:00
Postitas FW Anton
Kas oskab targem inimene minusugusele rumalale inimesele selgitada, kuidas on välioludes võimalik määrata maapõuest leitud esemete valmistamise aega
Kui nüüd näpuga seadusetähelt järge ajada, siis tuleb tõesti teadja spetsialist kohale kutsuda, aga eeldatavalt peaks siis asi võrdlemisi hästi säilinud olema. Kui see leid aga on üks igavene roostetanud käkk, mis maa sees vedelenud asjadega tavaliselt juhtub, siis ei maksaks küll tõmblema hakata ja ese tuleks ettevaatlikult maast välja kaevata, et seda võimalikult vähe vigastada. Hea oleks ka leidu fotografeerida enne maa seest väljavõtmist (muidugi sõltub esemest) just sellises asendis nagu see seal lebas.

Postitatud: 31 Jaan, 2006 22:48
Postitas Uitaja
Teema ei olnud küll kultuuriväärtuste väljavedu, aga kultuuriväärtuste loetelus, mille väljavedu on piiratud http://www.abctoll.ee/?cat=115 ei ole 1950a küll mingi tärmin. Ja kultuuriväärtus ning kultuuriväärtusega asi ei ole päris üks ja sama mõiste.