Raamatud (ja soodukad)
Solonini uus raamat
Марк Солонин. Новая хронология катастрофы 1941. Серия: Великая Отечественная: Неизвестная война. - Издательства: Яуза, Эксмо, 2010, 356 c.
От издателя:
Новая книга ведущего военного историка. Продолжение бестселлера "На мирно спящих аэродромах...". Подробная, по дням и часам, реконструкция боевых действий советской авиации в первые недели войны. Новая хронология катастрофы 1941 года.
Обнаружив и введя в научный оборот огромный - тысячи страниц! - объем первичных документов, проанализировав их с позиции скрупулезного историка-исследователя и профессионального авиационного специалиста, Марк Солонин окончательно и бесповоротно разрушает "карточный домик" традиционной историографии, не оставляя камня на камне от пропагандистских мифов о "сталинских соколах" и раскрывая подлинные причины чудовищного разгрома советских ВВС.
От издателя:
Новая книга ведущего военного историка. Продолжение бестселлера "На мирно спящих аэродромах...". Подробная, по дням и часам, реконструкция боевых действий советской авиации в первые недели войны. Новая хронология катастрофы 1941 года.
Обнаружив и введя в научный оборот огромный - тысячи страниц! - объем первичных документов, проанализировав их с позиции скрупулезного историка-исследователя и профессионального авиационного специалиста, Марк Солонин окончательно и бесповоротно разрушает "карточный домик" традиционной историографии, не оставляя камня на камне от пропагандистских мифов о "сталинских соколах" и раскрывая подлинные причины чудовищного разгрома советских ВВС.
andrus küsis:
Samas: raamatukogust laenutades oleks olnud odavam...
terv
o
Soetasin. Olen isiklikult väga rahul, kuna selles leidub konkreetselt minu teemasse ideaalselt sobivat materjali....mis selle dokumendikogumiku kohta teada on?
Прибалтика. Под знаком свастики (1941-1945)
http://www.ozon.ru/context/detail/id/5515823/
Samas: raamatukogust laenutades oleks olnud odavam...
terv
o
«Война». Selline põhjapanev "ajalooraamat". Mitte lugemissoovitus, aga näide sellest, kuidas annab asjaga manipuleerida...Kirjutatud Riigiduuma deputaadi, MGIMO professori, mitte mingi marginaali poolt...järelikult täiesti aktsepteeritav ajalugu. Siinsele kaasmaalaste seltskonnale kindlasti.

Ja muidugi kammentaarid, kammentaarid...

http://kp.ru/daily/24603/774383/Но в чем я гораздо более уверен, так это в том, что мы спасли Прибалтику в 1939-м от гораздо более страшной оккупации – немецкой.
Сегодня в Прибалтике «советскую оккупацию» прямо уравнивают с нацистской. Давайте сравним, во что обошлось странам Прибалтики пребывание в составе СССР и короткая оккупация Третьим Рейхом.
Потери Эстонии от советских репрессий составили порядка 5-7 тысяч человек. Сослано было еще 30 тысяч. Это за все время, с 1939 по 1991 год.
Нацисты стояли в Эстонии с 1941 по 1944 год. За это время погибли около 80 тысяч жителей, не менее 70 тысяч эстонцев бежали из страны.
За неполные четыре года нацистской оккупации было разрушено около половины промышленных предприятий, уничтожена большая часть поголовья скота, практически ликвидировано сельское хозяйство. А в СССР Эстония экономически процветала. Кто постарше, наверняка помнит эту сытую, по тем меркам, вполне обеспеченную страну.
Ja muidugi kammentaarid, kammentaarid...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Arumaeisaa ja mõistamaeivõi
, pidevalt tuleb sealt selliseid üllitisi, Eesti poolt võiks keegi kordki ometi mõne propagandamaigulise, kuid ausa raamatu kirjutada ja seda üle maailma erinevates keeltes levitada.
Ma saan aru, et ajaloolastele on hingelähedasem fakte ja numbreid üles lugeda, kuid enamik inimesi ei viitsi selliseid teoseid lugeda sest need on lihtsalt igavad. Kui kirjutada kiretult mingid numbrid 40 000, 80 000, 300 000, siis keskmise lugeja jaoks jäävadki need lihtsalt numbriteks, enamikes see emotsioone ei tekita ja on lihtsalt arve täis pikitud raske lugemine. Reeglina jääbki selline raamat lõpuni lugemata kusagile tolmuma. Kui autor pole sisse kirjutanud enda või teiste tundmusi, siis jäävadki need lugeja jaoks numbriteks, mida rohkem neid emotsioonideta numbreid on, seda raskem raskem lugeda ja seda vähem viitsib neid lugeda keskmine inimene. Näiteks "Gulagi arhipelaag"- ist andis vähemalt mul ennast läbi närida, siiski tegin seda võiduka lõpuni ja natuke hiljem lugesin need uuesti läbi, et kindel olla, kas esimese korraga sain kõigest õieti aru.

Ma saan aru, et ajaloolastele on hingelähedasem fakte ja numbreid üles lugeda, kuid enamik inimesi ei viitsi selliseid teoseid lugeda sest need on lihtsalt igavad. Kui kirjutada kiretult mingid numbrid 40 000, 80 000, 300 000, siis keskmise lugeja jaoks jäävadki need lihtsalt numbriteks, enamikes see emotsioone ei tekita ja on lihtsalt arve täis pikitud raske lugemine. Reeglina jääbki selline raamat lõpuni lugemata kusagile tolmuma. Kui autor pole sisse kirjutanud enda või teiste tundmusi, siis jäävadki need lugeja jaoks numbriteks, mida rohkem neid emotsioonideta numbreid on, seda raskem raskem lugeda ja seda vähem viitsib neid lugeda keskmine inimene. Näiteks "Gulagi arhipelaag"- ist andis vähemalt mul ennast läbi närida, siiski tegin seda võiduka lõpuni ja natuke hiljem lugesin need uuesti läbi, et kindel olla, kas esimese korraga sain kõigest õieti aru.
sitt päev, kellele kurdad

Käesoleva aasta lõpus ilmus Andres Raidi raamat "Kui Eesti oli kodusõja lävel", milles on juttu Kaitseliidu taastamisest ja jäägrikriisist, võitjatest, kaotajatest, Eesti kaitseväe algusaastatest. Vastu vaatab küsimus: kas taastati EW või ENSV lihtsalt iseseisvus?
Vähesed mäletavad, et 1993. aastal oli Eesti kodusõja lävel. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub. Kahjuks osa keeldus. Mingil põhjusel keeldusid just need, kes praegu võimul ja kellel on veel poliitilisi ambitsioone.
"Sellest perioodist ei taheta miskipärast kuskil rääkida ja tundub, et oleme oma ajaloo suhtes vägagi valikulised, nagu Mart Niklus korduvalt rõhutanud. Tõde kipubki olema midagi sellist, mis kõrvale meeldiv kuulata ja karjääris edasiaitav," märgib raamatu autor Andres Raid.
See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist. Raamat on katse taastada seda, mis meie lähiajaloos juhtunud on ja miks keegi mäletada ei taha.
"Juba on olnud vägagi tigedaid helistamisi "endiste" poolt," tunnistab Andres Raid. Ta ütleb ka, et on püüdnud omapoolsetest hinnangutest hoiduda, kas toimus ENSV iseseisvumine, kuid tekstist tuleb niimoodi välja.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Täiendasin kodust raamatukogu:
Piret Hiie
1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal
120-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 6. raamat sarjast Saaremaa Muuseumi toimetised.
Saaremaa Muuseum 2010
«1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal» annab varasematest põhjalikuma ülevaate 1919. aasta veebruaris Eesti Vabadussõja tagalas aset leinud talurahva mässust valitseva võimu vastu. Mässu puhkemist soodustavad asjaolud olid saareline asend ja sellest tingitud puudulik informatsioon riigis valitsevate olude kohta, sh. mobilisatsioonidest Vabadussõtta, ning kitsamas plaanis probleemid maa ja selle kasutusõigusega, mida oskasid enda kasuks pöörata enamlusmeelsed vabariigi vastased.
terv
o
Piret Hiie
1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal
120-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 6. raamat sarjast Saaremaa Muuseumi toimetised.
Saaremaa Muuseum 2010
«1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal» annab varasematest põhjalikuma ülevaate 1919. aasta veebruaris Eesti Vabadussõja tagalas aset leinud talurahva mässust valitseva võimu vastu. Mässu puhkemist soodustavad asjaolud olid saareline asend ja sellest tingitud puudulik informatsioon riigis valitsevate olude kohta, sh. mobilisatsioonidest Vabadussõtta, ning kitsamas plaanis probleemid maa ja selle kasutusõigusega, mida oskasid enda kasuks pöörata enamlusmeelsed vabariigi vastased.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?175056Uurimistöös on kasutatud mitmeid pikka aega tutvustamata jäänud arhiivimaterjale, mis täidavad senistesse käsitlustesse jäänud lünki ja küsitavusi. Laiemalt valgustatakse ka kohaliku võimuvõitluse tagamaid, mis mässulise õhkkonna tekkimisele oluliselt kaasa aitasid. Nõukogude ajal «ülestõusu» nime all tuntud vastuhaku kohta ilmunud kirjutiste järel on käesolev teos esimene raamatuna avaldatud uurimus iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajal.
Raamatu autor on Saaremaa Muuseumi teadur, ajaloomagister Piret Hiie (sünd. 1985), kelle sulest on varem ilmunud artikleid Saaremaa purjespordi ajaloost ja 2009. aastal raamat «Saaremaa Merispordi Selts. 125 aastat purjesporti Kuressaares läbi aegade ja mälestuste». Illustreeritud 27 fotoga.
terv
o
Ootaks ka kommentaare. Pistsin sellest raamatust teate vastavasse teemasse, aga seal vist jäi uuemate ja huvitavamate teemade varju. Nii-et, anna tuld, kamraad jackpuuk, kui raamat loetud! Minu enda kätest pudenes see poeriiulile tagasi, kui sirvides jäi ette selline koht, et Laar ja co. ostsid Iisraelist roostes vanarauda. No-jah, võib-olla on käed ka liiga nõrgaks muutunudjackpuuk kirjutas:Tänud Lemet, proovin kiiremas korras teosega tutvuda. Kuna tunnen isiklikult mõningaid isikuid, kellest raamat räägib, siis saan kirjapandut ilusti võrrelda.

Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
- Tundmatu Sõdur nr. 5
- Liige
- Postitusi: 281
- Liitunud: 08 Jaan, 2006 15:56
- Asukoht: Lääne-Virumaa
Metsavenna käsiraamat
Alfred Käärmann
http://apollo.ee/product.php/0852781
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?2302
Tegu on samade raamatutega?
Ainult,et esimene on nö uus versioon?
Alfred Käärmann
http://apollo.ee/product.php/0852781
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?2302
Tegu on samade raamatutega?
Ainult,et esimene on nö uus versioon?
AKf Just plain mean: "Kui hinnata meie kaitsevõime kasvu kiiruse järgi, millega uusi embleeme suudetakse toota, siis on tulemus ilmselt fantastiline..."
Metsavenna käsiraamat
Minuteada on praegu müügis olev "Metsavenna käsiraamat" juba 3 trükk.
selline 6-köiteline teos nüüd vabalt kättesaadav, hoiate kokku tuhandeid rublasid:
65 лет Великой Победы.
Издательство: МГИМО-Университет, 2010 г.
http://www.ozon.ru/context/detail/id/5322045/
asutuse enda kodulehel:
http://victory65.mgimo.ru/vol1/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol2/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol3/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol4/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol5/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol6/index.phtml
eriti tungivalt soovitan rasvase vorsti, kapsa ja kange õlle kõrvale seda krehvtist tükki: http://victory65.mgimo.ru/vol4/book44/150827.phtml
tänud lähevad paksule jänkile, kelle blogis teose vabalt kättesaadavusele tähelepanu juhiti.
65 лет Великой Победы.
Издательство: МГИМО-Университет, 2010 г.
http://www.ozon.ru/context/detail/id/5322045/
asutuse enda kodulehel:
http://victory65.mgimo.ru/vol1/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol2/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol3/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol4/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol5/index.phtml
http://victory65.mgimo.ru/vol6/index.phtml
eriti tungivalt soovitan rasvase vorsti, kapsa ja kange õlle kõrvale seda krehvtist tükki: http://victory65.mgimo.ru/vol4/book44/150827.phtml
tänud lähevad paksule jänkile, kelle blogis teose vabalt kättesaadavusele tähelepanu juhiti.
Re: Metsavenna käsiraamat
Praeguses variandis on vist ka mingeid täiendusi sees. Saunanaised rääkisid - isiklikult kontrollimata fakt.Minuteada on praegu müügis olev "Metsavenna käsiraamat" juba 3 trükk.
Jäägrite raamat
Sai siis loetud see jäägrikriisi raamat läbi.
Raamat algab sellega, et räägitakse erinevaid algeid, millega seoses Kaitseliitu ja Kaitseväge taaslooma hakati. Päris hea oli ülevaade sellest, kus kohast on tekkinud patsifism ja riigikaitse vastalisus tänases EV-s. Kaitseliidu taastamisega tegelesid just need isikud, kes olid jäägrite üksuse loomise taga. Kuna alguses saadi KL loomiseks luba eksiilvalituse käest siis anti ka loojatele eksiilvalituse poolseid sõjaväelisi auastmeid, mida kohapealne ENSV-alles loodud EV ei tunnistanud. Eksiilvalitsuse ja jäägrite taga olid idealistid ja rahvuslased, kelle mõtted ja arusaamad 90-ndate alguses üldse ei meeldinud ENSV vastloodud kaitsejõududele. Jäägrid ei tahtnud pukis näha ühtegi eelnevalt võimul olnud tegelast.
Kuna jäägrid kuskil ametlikult kirjas alguses polnud siis ei saanud nad ka toetust. Siis hakati pakkuma kantpeade eest kaitset ning sellega astuti nii mõnedelegi isikutele konnasilmadele(ka korrumpeerunud politseile), kes katusepakkujatega koostööd tegid.
Hea ütlemine oli Lagle Parekil, kes oli siseminister siis ja võttis Patarei vangla üle. Seal tervitasid teda mitmed isikud, kes teda olid seal kinni hoidnud ENSV ajal. Ehk mitte midagi polnud muutunud.
Samuti eksiilvalitsuse ning kohapealse ENSV(EV) võitlus, kellel on õigus ja kes on legitiimne. Kui eksiilvalitsus oli üle andnud juhtimise, niipea kadus ka huvi selle vastu. Pukki saanud väliseestlased ei saanud tihti toimuvast aru. Nende tingimused ja süsteem, kust nad tulid, olid hoopis erinevad. Samuti oli neil arusaamine vene süsteemist olematu. Mõningaid tegelasi seal toimunu suhtes peaks küll teise pilguga võtma hakkama:)
Silma jäi korrumpeerunud vägivallatsenud politsei(oli sellel ajal 1:1-le üle võtnud miilitsa) ja enda nn. võitlusrühmade moodustamise sooviga selleaegsed erakonnad(samuti kokkumäng EV ja NL-i armee ohvitseride vahel, et konflikti süvendada).
Huvitavad olid sellel ajal tehtud suhteliselt provokatiivsed sündmused: Tartu rahu piirile piiripostide ja tõkke ettepanemine(Venemaal) ja Liibüa liidrile mõeldud kaatrite konfiskeerimine.
Veidi häirima jäi lõpus olev artiklite kogumik, mis kordas sisuliselt eelnevalt räägitut.
Eks ajad olid segased ja oli nii mõndagi, mis oleks võinud teisiti olla. Kommenteerige ka:) Lugemist täitsa väärt oli.
Lähemalt juttu Tartu rahu järgsele piirile piiripostide paigutamisest http://www.hot.ee/patrioot/ajalugu/kl_1 ... 1990_9.htm ja mis vastukaja see endaga kaasa tõi.
Raamat algab sellega, et räägitakse erinevaid algeid, millega seoses Kaitseliitu ja Kaitseväge taaslooma hakati. Päris hea oli ülevaade sellest, kus kohast on tekkinud patsifism ja riigikaitse vastalisus tänases EV-s. Kaitseliidu taastamisega tegelesid just need isikud, kes olid jäägrite üksuse loomise taga. Kuna alguses saadi KL loomiseks luba eksiilvalituse käest siis anti ka loojatele eksiilvalituse poolseid sõjaväelisi auastmeid, mida kohapealne ENSV-alles loodud EV ei tunnistanud. Eksiilvalitsuse ja jäägrite taga olid idealistid ja rahvuslased, kelle mõtted ja arusaamad 90-ndate alguses üldse ei meeldinud ENSV vastloodud kaitsejõududele. Jäägrid ei tahtnud pukis näha ühtegi eelnevalt võimul olnud tegelast.
Kuna jäägrid kuskil ametlikult kirjas alguses polnud siis ei saanud nad ka toetust. Siis hakati pakkuma kantpeade eest kaitset ning sellega astuti nii mõnedelegi isikutele konnasilmadele(ka korrumpeerunud politseile), kes katusepakkujatega koostööd tegid.
Hea ütlemine oli Lagle Parekil, kes oli siseminister siis ja võttis Patarei vangla üle. Seal tervitasid teda mitmed isikud, kes teda olid seal kinni hoidnud ENSV ajal. Ehk mitte midagi polnud muutunud.
Samuti eksiilvalitsuse ning kohapealse ENSV(EV) võitlus, kellel on õigus ja kes on legitiimne. Kui eksiilvalitsus oli üle andnud juhtimise, niipea kadus ka huvi selle vastu. Pukki saanud väliseestlased ei saanud tihti toimuvast aru. Nende tingimused ja süsteem, kust nad tulid, olid hoopis erinevad. Samuti oli neil arusaamine vene süsteemist olematu. Mõningaid tegelasi seal toimunu suhtes peaks küll teise pilguga võtma hakkama:)
Silma jäi korrumpeerunud vägivallatsenud politsei(oli sellel ajal 1:1-le üle võtnud miilitsa) ja enda nn. võitlusrühmade moodustamise sooviga selleaegsed erakonnad(samuti kokkumäng EV ja NL-i armee ohvitseride vahel, et konflikti süvendada).
Huvitavad olid sellel ajal tehtud suhteliselt provokatiivsed sündmused: Tartu rahu piirile piiripostide ja tõkke ettepanemine(Venemaal) ja Liibüa liidrile mõeldud kaatrite konfiskeerimine.
Veidi häirima jäi lõpus olev artiklite kogumik, mis kordas sisuliselt eelnevalt räägitut.
Eks ajad olid segased ja oli nii mõndagi, mis oleks võinud teisiti olla. Kommenteerige ka:) Lugemist täitsa väärt oli.
Lähemalt juttu Tartu rahu järgsele piirile piiripostide paigutamisest http://www.hot.ee/patrioot/ajalugu/kl_1 ... 1990_9.htm ja mis vastukaja see endaga kaasa tõi.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Enno Tammeri koostet "Nõukogude armee ja eesti mees".

Suhteliselt paeluv lugemine paljude nii tuntud kui tundmatute olnute mälestustest, neljakümnendate lõpust kuni riigi lõpuni. Koostamise koha pealt jäi pisut häirima küll see, et koostajal pole uduumbegi aimu sellest, mida on koostanud.(Tõestus sellele, et paar kuud ülikoolijärgset sõjaväelaagrit ei kvalifitseerunud toona küll vähimalgi määral sõjaväeteenistuse tundmisena) Nii üritab ta selgitada "utšepkat" kui mingit müstilist õppekarantiini ja kipub lehekülgede viisi "Nõukogude sõdurite ergutamiseks ette nähtud märkide" pähe pakkuma näiteks lendur-snaiperi , esimese klassi lenduri või teenelise tüürimees-katsetaja jmt rinnamärke. Teine pisut segav teema veel see, et paljud leheservades toodud killukesed Mall Hiiemäe 1992 aasta "Vahva punasõduri ustaavist" vajaksid tänasel päeval juba juurde taustaseletust. Aga muidu selline hea muhelugemine koos piltidega tollest ajast.
P.S. Muuhulgas on ära lahendatud ka foorumis arutusteemaks olnud Peda sõjalise kateeder, seda lausa pildimaterjali tasemel. Nii et tänase päeva seisuga võib täies tões ja vaimus kinnitada- ta eksisteeris siiski...

Suhteliselt paeluv lugemine paljude nii tuntud kui tundmatute olnute mälestustest, neljakümnendate lõpust kuni riigi lõpuni. Koostamise koha pealt jäi pisut häirima küll see, et koostajal pole uduumbegi aimu sellest, mida on koostanud.(Tõestus sellele, et paar kuud ülikoolijärgset sõjaväelaagrit ei kvalifitseerunud toona küll vähimalgi määral sõjaväeteenistuse tundmisena) Nii üritab ta selgitada "utšepkat" kui mingit müstilist õppekarantiini ja kipub lehekülgede viisi "Nõukogude sõdurite ergutamiseks ette nähtud märkide" pähe pakkuma näiteks lendur-snaiperi , esimese klassi lenduri või teenelise tüürimees-katsetaja jmt rinnamärke. Teine pisut segav teema veel see, et paljud leheservades toodud killukesed Mall Hiiemäe 1992 aasta "Vahva punasõduri ustaavist" vajaksid tänasel päeval juba juurde taustaseletust. Aga muidu selline hea muhelugemine koos piltidega tollest ajast.
P.S. Muuhulgas on ära lahendatud ka foorumis arutusteemaks olnud Peda sõjalise kateeder, seda lausa pildimaterjali tasemel. Nii et tänase päeva seisuga võib täies tões ja vaimus kinnitada- ta eksisteeris siiski...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline