Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[ruger]

Kogu see edasirühkimine toimub peale seda, kui rinne lageneb/läbi murtakse või seda ei tekigi. Siit tulevad ideed, mida tegema peaks.
Kolonnide peatamine ning suunamine enda jaoks vajalikesse ettevalmistatud piirkondadesse. See eeldaks tagala valmisolekut ning võimaliku vägede koondumist ühise juhtimise alla. Ehk siis kas positsioonisõda või võimaliku kolonni läbimistee lõksudega katmist. Samuti on tähtis kolonni pikaks venitamine aeglustamineine ja ööseks peatuskoha pealesurumine.

Samas eeldab õine tegevus ka vastavat tehnikat-öövaatlusseadmeid, mida ka tšetseenid kasutasid. Samuti täpsuspüsse-snaiperpüsse-AK4-d optikaga. Ning mööda ei saa siin minna Putkineni miinidest.

Üks teema, mis siin arutusel pole olnud, on energia. Sissidel on vajalik raadiosaatjate akude laadimine. Konflikti korral langeb välja üle eestiline elektrivarustatus. Sellega seoses muutuvad eluliselt vajalikuks generaatorid, akud, patareid, mobiilised laadijad. Elektri vajadus muutub ülisuureks. Patareisid ja muid elektriallikaid ei hakka palju olema. Siin tulevad appi päikesepatareid ja vändatavad laadijad.

[Madis22]

Üks teema, mis siin arutusel pole olnud, on energia. Sissidel on vajalik raadiosaatjate raadiote laadimine. Konflikti korral langeb välja üle Eestiline elektrivarustatus. Sellega seoses muutuvad eluliselt vajalikuks generaatorid, akud, patareid, mobiilised laadijad. Elektri vajadus muutub ülisuureks. Patareisid ja muid elektriallikaid ei hakka palju olema. Siin tulevad appi päikesepatareid ja vändatavad laadijad.

Jänkid kasutasid teises ilmasõjas käsigeneraatoreid. Kasutavad siiamaani. Näiteks selliseid: http://www.camiselectronics.com/handdriven.php

[ruger]

Vägagi tegija tegelane see vändaga generaator. Sama asi võiks olla kasvõi KV õppuste varustuses ja miks mitte ka hankida neid ja õppuste stsenaariumites kasutada. Tänapäeval on õppustel arvutid, projektorid, printerid jne. Kui pole Powerpointis tehtud esitlust/ettekannet siis ei kõlba see kuhugi. Kas need ka jäävad siis tööle, kui elektrit pole? Kuidas on ilma nendeta hakkama saamine? Kui haavatavad oleme siis, kui ära langevad tänapäeval igapäevasena tunduvad asjad nagu internet, kust saab teadmisi ja saab suhelda. Kuidas inimene siis hakkama saab. KV taustaga inimestel pole antud üleminek vahest kõige raskem, kuid tavalisele tsivilistile, kellele sellised tegevused on vöörad, on see täielik katastroof.

Tuleb vana trükimasina aeg kätte, kuid palju neid on? Tuulegeneraatorit kasutada ei saa-paistab välja ja kuulda ka on.

Ehk siis kuidas saada hakkama, kui pole enam toimivat infrastruktuuri. Kas ja kuidas on KV valmis sellise suhtumise muutmiseks/muutumiseks? Generaatorid on olemas, aga ka nende aeg saab ühel hetkel läbi.

[Juhani Putkinen]

Tuleb vana trükimasina aeg kätte, kuid palju neid on? Tuulegeneraatorit kasutada ei saa-paistab välja ja kuulda ka on.

Ehk siis kuidas saada hakkama, kui pole enam toimivat infrastruktuuri. Kas ja kuidas on KV valmis sellise suhtumise muutmiseks/muutumiseks? Generaatorid on olemas, aga ka nende aeg saab ühel hetkel läbi.

Elekter on hädavajalik asi. On suurepärane, et võtsid selle "lauale".

Okupatsiooniajal trükimasinad ja koopiamasinad olid "kive all". Kui ma tulin esimest korda Eestimaale jaanis 1992 nii ma andsin kinkiks KLPSile koopiamasina ja paberit. Sellega sai teha A3 ja A4 koopiaid ja otse kohe sellega hakati tegema koopiaid kaarditest.

Olen andnud ka hulga trükimasinaid - arvan, et need on juba visatud minema.

Minu arvates absoluutselt kõik sisside elektroonika peab töötama 12V pealt, või nende oma akusid peab saama laadida 12V pealt.

Igasuguseid 12V akusid on vaja olla hulgaliselt - ka tava autoakusid. Autoakusid saa ju vahetada autost punkrisse ja vastupidi.

Väikeste päikesepaneelidega saa laadida akusid metsas - muidugi ka väntaga generaatoriga.

On minilaptoppe, mis töötavad 12V pealt ja mille oma aku peab vastu isegi 8 tundi.

[Madis22]

Päikesepaneelid on üsna lahja kraam. Juhuslik googeldamine andis näiteks sellise lehekülje: http://www.taastuvenergia.ee/paikesepaneel-20w.html. Sealt on näha, et näiteks 20W paneel on juba päris suurte mõõtmetega ja suuremad ei ole enam eriti kantavad. Mitte kaalu pärast, vaid just mõõtmete tõttu. Kõige labasem matemaatika ütleb, et näiteks raadiosaatja Sem70 16,8V 8Ah aku laadimine võtaks sellega aega min 7 tundi ideaalsetes tingimustes.

[Juhani Putkinen]

Päikesepaneelid on üsna lahja kraam.

Tõsi.

Aga parem kui mitte midagi.

Näiteks metsa on pandud mõne puu kõrvale Icom autojaaam (12V) koos sissiantenni ja minilaptopiga. Kui naaberpuu külge oksade peale paigaldab päikesepaneeli, nii aku ei lähe nii kiiresti tühjaks. Öösel ei lae üldse, aga valgel ajal laeb ikka.

Jaam on üldiselt ainult vastuvõtul ja vahepeal väga lühikest aega saatel (andmesidepiiksu aja). Voolu pole väga palju vajagi.

Vahepeal on vaja aku nagu nii laadida, aga mitte nii tihedalt kui ilma päikese paneelita.

Muidugi on vaja võtta arvesse ka paneeli demaskeeriv võime.

Paneelide efektiivsus on viimastel aastatel oluliselt tõusnud.

[kaur3]

Juhani, kuula ja rõõmusta. Laaneots räägib 00:45 maamiinidest.

http://tv.delfi.ee/video/gGMLzwx4/

Missioonidel võtab kingituseks saadud relv rätipäid kindlasti ludinal. Ma ei ole nii kindel, et see meie võimalikku vastast nii efektiivselt loputab. Kindlasti on see hea võimalus edasi areneda suuremate paugupillide (120 mm) suunas, mis on võimsamad ja mitmekesisema moonaga. Oskuste kogumiseks kindlasti super kingitus!!!

[Larry]

Ei tea kas see muu jutu sees poetatud sõna "maamiinid" oli lihtsalt illustreeriv näide või hoopis vihje millelegi? Krt ole siin nagu mingi selgeltnägija ja tõlgendaja ! Ants on mõistlik mees ja esimesed VGR RÕKid on nüüd toimunud. Loodetavasti on tehtud ka mingeid järeldusi ja suurem kogus miine on juba tellitud- tellimisel.

[Kapten Trumm]

120 mm MP-sid on Eestis hoopis suurem kogus kui 81 mm-seid. 81 mm (kompanii MP) vajatakse kolm korda rohkem kui 120 mm (pataljoni) MP-sid. 120 on rohkem kui vaja on, kuid 81 mm on puudu. Põhiline vahe on selles, et 81 mm on teatud piires ka täiesti seljas tassitav, 120 mm on aga puhtalt auto slepis/autos vedamiseks. Ja isegi peale seda hanget jääb asi suuresti vildakile, sest juurde on vaja kolmekohalist arvu. Vilets on muidugi see, et tegemist on kolmanda eri miinipildujaga Eestis.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=21804

Soomustransportöörid
Mamba - 7 tk
Sisu XA-180- 58 tk
BTR-80 - 20 tk
BTR-70 2 tk
BTR-60 1 tk

Kaartulerelvad
Järeleveetav suurtükivägi 104 tk
Miinipildujad 230 tk

Suurtükivägi
105 mm M61-37 - 38 tk
122 mm H63 - 42 tk
155 mm FH-70 24 tk

Miinipildujad
81 mm - 51 tk, sh B455 (Iisrael), NM10 10 tk
120 mm - 179 tk (!!!), sh 2B11 14 tk (Vene), 41D 165 tk (Rootsi).

Milani arvu ei nimetata
Mapats on üldse puudu

Tagasilöögita TT kahurid 160 tk (!)
106mm M40A1 (Iisrael) - 30 tk
90 mm PV-1110 (Rootsi) 130 tk

Allikas Military Balance 2010.

[kaur3]

Trumm, aga sellisel juhul huvitab mind küsimus, et kuidas need 120 mm pannakse sinusuguste meeste heaks tööle? Mina isiklikult olen veendunud, et meil on vaja relvi, mis väikeste üksuste käes, mis tegutsevad üle terve Eesti (ja kus hakkavad võitlema linnastunud showergel-playstation-ipod-elustiiliga noored) suudavad vastasele mõistuse tuua enne kui ta jõuab ilmatumaid sigadusi siin korda saatma hakata. Putkineni miinid ja 81 mm MP'd teevad oma tööd küll pika aja jooksul, kuid ma eelistaksin overkilli. Overkilli kogu meie territooriumi ulatuses. 2 miljardi eest, millega spekuleeriti tankide puhul, saaks 12 000 NLAW'i. Kuna GPS'iga 120 mm ja Strixid on samas klassis, siis võtaks võib-olla 6000 NLAW'i ja 6000 GPS/Strixi. Kunnasele meeldib rääkida kombineeritud varitsustest. Vat seda ma nimetaksin kombineeritud varitsuseks Eesti moodi.

[Juhani Putkinen]

kuidas need 120 mm pannakse sinusuguste meeste heaks tööle?

120 mm miinipildujaid on vaja linnalahingudes Tallinnas. Muidugi seal saa kasutada ka 81 mm miinipildujaid, aga see on ikkagi nõrguke.

81 mm miinipildujad on selleks, et tava jalaväekompaniil on midagi kaartuld täiesti oma käsutuses. Kui vaenlane ründab, nii on ikka midagi nendele kraesse valada koheselt - pole vaja minna kummardama kedagi ja anuma, et kas teie saaksite kuidagi aidata.

[kaur3]

Kui TT-raketid ja 120 mm on oma töö ära teinud, siis kingiks saadud 80'sed MP'd ja juba praegu relvastuse olevad TT-relvad võivad "riisuda" ülejäänud lehed kokku. Kuna meil ei ole "1 lask, 1 tank" TT-relvi (nüüd tuleb keegi ja hakkab rääkima Milanitest) ja 120 mm relvi üle Eesti, siis on esmapilgul kehvad lood. Kehvad ei ole lood sellisel juhul kui Brunssumis olevates plaanides on kirjas, et Poola poolsada F-16 tiirutavad non-stop pea kohal. Siis saab "lehti" riisuda küll. Ma loodan, et nii plaanid välja näevadki ja nii harjutataksegi. VG-dest saavad teiste hulgas JTAC'ide ihukaitsjad ja elu nagu lill

Eestlased on siis lihtsalt nende turbanitega meeste asemel. Ilus plaan.



Selline relvastus jääb nõrgaks selliste sündmuste puhul:

Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kus ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagab Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide asjakohase väljaõppe ning kindlustab ressursside otstarbeka kasutamise.

http://www.kmin.ee/et/sojaline-riigikaitse

[Juhani Putkinen]

120 mm miinipilduja põhiline kasutus on pataljoni miinipildujakompaniil (patarei). Jälle nii, et neid saa pataljon ise kasutada üldiselt vabalt ilma kellegilt luba küsimata. Muidugi kui pataljon on brigaadi koosseisus, nii ka 120 mm tuld vajadusel ja võimalusel koordineeritakse.

Eestil neid pataljone ei jätku pilduda laiali üle Eesti - kahjuks.

[kaur3]

Juhani, muidu mõtled Sa tavalise sõduri mõistes väga ebatavaliselt (nagu Soome siss), kuid nüüd tahad 120 mm täitsa tavaliselt täitsa tavalisse pataljoni saata

[TTA]

Juhani, muidu mõtled Sa tavalise sõduri mõistes väga ebatavaliselt (nagu Soome siss), kuid nüüd tahad 120 mm täitsa tavaliselt täitsa tavalisse pataljoni saata

jehh?