www.militaar.net

NSVL PVO-s oli rahuajal 15 min valmisolek. See tähendas, et igas polgus/brigaadis pidi mõni "valve" divisjon olema suuteline seadma end 15 min jooksul lahinguvalmis. See tähendas ka öösel. Ja eelkõige tähendas see "ülevalt" tulevate kontrollide läbimist.

Kui Poolas midagi analoogset kehtib, siis 39 sekundiga ei jõuaks midagi teha. Seda jõuaks teha ainult siis, kui ÕT on sõja-aja olukorras, juhtimispunktid on pidevalt mehitatud, seadmed töötavad ja ollakse valmis kiiresti tuld avama.

Pidasingi silmas selgitust, et kui palju ja millised seadmed tegelikult peaksid olema nn "kõige lõplikumas valmiduses" lahingvalves ja milline peab olema sel hetkel käsuliin. Muidu ei tuleks lihtsalt välja see operatsioon 45 või 60 sekundiga...

mäletan, et meil oli häirest alates kuus minutit aega, et olla valmis pauku tegema.
aga seda ei suuda meenutada, kas see kehtis valves oleku puhul või "puhkuse" kuul.
poola 40 sekundit on veidi teine asi. lennukite õhkutõus oli ju teada tunde enne
raketi poolasse saabumist. ja peaks oldama ka harjutud, et pea iga kord midagi
ka lääne-ukrainasse lendab. on laialt aega meeskonnad püsti ajada ja igaks juhuks
sisteemid laskevalmis seada.

Siin on lihtsalt küsimus ka selles, et kui selline reegel kehtestada, siis oleks loogiline, et see tehniline suutlikus peaks ka kõigele lendavale kehtima: lennukile (sõja-, tsiviil-, kaaperdatud vmt), raketile, ka ballistilisele raketile, droonile (ükskõik millisele siis mopeedidest ei tea milleni. Nii kiiruse, kui gabariitide pärast. Iga ühe tõrjumise jaoks neist on, või kasutatakse oma või erinevat instrumenti.
Et see oleks paremini arusaadav, siis panen siia juurde näited kiirustest:
250 meetrit sekundis on 15 km minutis, on 900 km tunnis
500 meetrit sekundis on 30 km minutis, on 1800 km tunnis
750 meetrit sekundis on 45 km minutis, on 2700 km tunnis
1000 meetrit sekundis on 60 km minutis, on 3600 km tunnis.
No mopeed pläriseb niisama aeglaselt lennata,
lennuk lendab all 100-150 meetrit sekundis ja ülal siis kuni 250 m/s (450-600 ja 900 km/h),
S-300-400 rakett lendab erinevalt 1000-2500 meetrit sekundis,
X- 55 ja X-101 lendavad vastavalt 200 ja 200-275 meetrit sekundis,
Kalibrid 1000-2500 meetrit sekundis ja no Tsirkonil a Kinžallil on päris 8M kirjutatud jne jne Eraldi jutt siis veel lennuvahendite nn gabariidid. Ja milliselt distantsilt nad avastatavad on. Et mida ja millega sa siis näed ja jahid. Ja siis mitmendal sekundil nad alla põmmutatakse. Siit saab arvutada oma raketi kiirust teades hiljemalt millal ja kuskohast talle oma ÕT-rakett vastu lasta, ja omakorda siis millal peab otsustustasand töötama (olgu tasand siis all või ülal).
Ja kui seatakse ülesanne "60 sekundit alates õhupiiri ületamisest" siis tehnika peab ka järgi tulema, muidu on see pelgalt sõnakõlks.
Lõppsõnaks kõlbaks üks lõik minu postitusest ballistiliste rakettide tõrjumise teemal siin samas ÕT-teemas 16. mail 2023 leheküljel 42:
Ma ütlen jälle, et see on natuke lihtsustatud ja üldistatud vaatepunkt. Kompleks on hea jutt, aga see kompleks koosneb erinevatest komponentidest. Stardiseade on alusšassi raketi teelepanekuks (see on see sinu jutt, et PAC3 lähetatakse). Sellele info ette andmine on hoopis teiste komponentide töö. Et sa mõistaksid asja olemust ÕT suutlikuse vaatevinklist: Patriot PAC3 on stardiseadmel olev rakett, mis töötab ümmardatult 20km raadiuses kuni 24km kõrguseni ja mille makskiiruseks on ca 4mach-i. Nüüd sulle matemaatikarehkendus: Kui sul oleks vaja kaitsta mõnda objekti, või näiteks kahte samaaegselt ja sul on kasutada üks stardiseade, ja sul on oma raketi parameetrid teada ja eelhoiatuse nii kauguse kui ka kõrguse ulatused, siis teades ründava objekti kiirust on võimalik arvutada, kui maksimaalselt kaugel kaitstavast objektist üldse võib stardiseade asuda, ja millal on viimane hetk (reaktsiooni ja tegevusaeg) saada andmed tõrjeraketi sellesse "kohtumispaika" jõudmiseks. Nüüd paneme ründava instrumendi andmed: Kinžall, kiirus 10mach-i, (mõningail andmeil isegi 14?), ballistiline trajektoor. Arvuta: Kaitstav objekt(id) Kaitseväe peastaap, teine Toompea loss. Kui ballistilise trajektooriga kirdesuunalt tulev Kinžall on tuvastatav (st tuleb ülalt alla ja muutub radaritele nähtavaks) näiteks kiirusel 6machi ja sellest kiirusest lähtuvalt näiteks 10 sekundit enne sihtmärgi tabamist, siis kui kaugel ja millisel asimuudil võib olla see üks stardiseade Toompeast ja/või Kaitseväe Peastaabist ja kas neid vahemaid saab ühe stardiseadmega katta? Eeldama peab, et mingi osake aega kulub Patrioti aluse keeramisele ja stardile, ja peab arvestama millise kiiruse Pac3 suudab nende mõnigate sekunditega arendada. Ja nüüd saad arvutama hakata, mitut stardiseadet oleks üldse näiteks Tallinna kaitsmiseks Kinžalli eest vaja ja kui võimast eelhoiatus- ja kaugjälgimissüsteemi on vaja selle instrumendi tõrjumiseks. Sama arvutuse, aga optimistlikuma võib teha kui Kinžall tuleb alla näiteks 4mach-iga ja reageerimiseks aega jääks nt 30 sekundit. Sama arvutuse saab teha ka teiste ründeinstrumentide andmetega. Ja nüüd ründe- ja kaitserakettide trajektoore projetseerima, et leida kus ja millal on viimane aeg tõrjeraketi startimiseks.
Ja nüüd peaksid sa ka ise aru saama, et mis-midagi-suudab, või mis-midagi-ei-suuda, on väga lihtsustatud jutt. See kõik on sõltuvuses millise instrumendiga ja mida rünnatakse, ja samamoodi sellest mida kaitstakse, tõrjeseadmete paigutusest, tuvastusradarite suutlikusest ja eelhoiatusinfost.

Mingi vend arendab huvi pärast droonivastast radarit.

Siin viies video kogu sarjast:
https://youtu.be/wzrfgTOhXLA

Kopeerin selle postituse ka siia, sest teoreetiliselt tõrjevõimelise ÕT rajamise materialid ja mahukused on justkui rohkem selle teema rida, lihtsalt Poola lennanud raketid on tõstatanud lugejates küsimusi kas ja/või kuidas neid tõrjuda ja saanud ajendiks seda arutama. NB! Ainult raketid, see ei ole veel droonindusega seotud.

Peeter kirjutas: ↑27 Mär, 2024 0:49

Turist 47 kirjutas: ↑26 Mär, 2024 23:00

Peeter kirjutas: ↑26 Mär, 2024 22:22 Kellelgi ei olnud ju aimu, kuhu see rakett tegelikult maha potsatab,....

Tänane Yakovina väitis, et Poola ja "Keegi veel", kaaluvad Ukraina lääneoblastite kohal, Lääne suunas lendavaid, ork rakette hakata ära laskma.
Väidetava kokkuleppega peab ka Ukraina nõus olema.
Eesmärk olevat hoida ära ork rakettide juhuslik eksimine/sattumine NATO õhuruumi.
( ? )

Kui seda kavatsetakse hakata tegema Ukraina territooriumi kohal siis küll. Aga Nato territooriumil peaks ikkagi ju Poola/Nato otsustamine olema. Siis on vaja lihtsalt lähi-keskmaa ÕT kahe või kolmerealine kaetud seireradari poolt juhitav mullide liin paika panna. LähimaaÕT siis kuni maks 20-25 km vahemaaga (sõltuvalt geograafiast ja instrumendi tegevusraadiusest) kogu piiri ulatuses, teine liin katmaks ka esimest ja siis piiririkkujale vastu lendav tõrjerakett jõuaks ca 10 km kauguselt lennata kohe piiri ületamist sekundite jooksul. Tõrjerakett minimaalselt 700-800 meetrit sekundis ja need praegu liikunud X101 ja 555 vmt lendavad 200-270 meetrit sekundis. Kui Poolal peaks olema otsus katta sellise ÕT-ga kogu oma idapiir (ca300-400 km Kaliningradi oblastit, ca 100km Leeduga Suwalki koridori, ca 300 km valgeverega ja ca 300-400 Ukrainaga), siis võib igaüks hakata arvestama kuskohas positsioonid igale poole ÕT-raketi kohale jõudmiseks peaksid olema ja KUI PALJU neid peaks olema. Kombineerituna nende taga oleva keskmaa-ÕT positsioonidega ja nende tuvastussüsteemidega. Ja kuidas tuleks lahendada käsuliin. St kui kiiresti (mitme sekundi jooksul) peab tulema otsus. Lihtsalt selgituseks: kui selline rakett tuleb kiirusega 200-270 meetrit sekundis risti riigipiiriga, siis ta on selle kiiruse juures 50 sekundiga juba esimese liini ÕT-stardiseadmete kohal. Kiirema raketi või pikema plära puhul tuleb juba kohe teine või kolmas liin stardi-instrumendiks valida. Kaugmaa-ÕT on hoopis eraldi teema.
Nato rakettidega Ukrainas mingite vereorki rakettide "valikuline" alla laskminegi on samas juba eskaleerimine, just see, millest siiamaani nende Poolasse lennanud rakettide puhul Nato on hoidunud, seda on ka avalikult välja öeldud. Ja eks siis orkikari hakkab jälle mölisema ja mõmmi tuumakaga vehkima, kui Nato Ukrainasse rakette hakkab Poolast lennutama. Aga mis siis vahet enam, siis võib juba vabalt Lääne-Ukraina ju Poolast ulatuva ÕT-kupli alla võtta öeldes, et enesekaitseks kõik raketid, mis Ukraina suunalt lähenevad Nato piirile lähemale kui nt 150 kilomeetrit, lastakse ennetavalt alla. Et ega meie ju ei tea milline üle piiri tuleb. Aga Valgevere piirilt alles peale nt 10sekundit ja/või 5 kilomeetri läbimist alustatakse tegevusi.
P.S. Mina oleks selle raketi alla lasknud. Aga selleks oleks käsuliin pidanud ammau enne paigas olema, sest selle 39 sekundiga ei räägi sa enam midagi kellegiga. Varane tuvastus. Jälgimise alla võtt. Tulek üle piiri, paar-kuni5-maksimum 10 sekundit kindlalt üle piiri olemiseks. Seejärel kui lähimaa kompleksiga saab ca kuni 10 kilda peale tuld anda, siis rakett minema. ÕT-rakett lendab 10 kilomeetrit 12-13 sekundit. Kokku juba ca 20. Kui tõrjerakett peab tulema kaugemalt, siis saab sekundeid juba rohkem kokku lugeda. Et kas üldse ja kust kohast ja mida on mõtet saata. Näiteks sellesse maanurka tuleks Rzeszowis asuvast Patritoist rakett 1200 m/s seda ca 125-140 km-i kaugusele ca 100 sekundit. Seda poleks ju mõtet saata mingi mopeedi pihta, ja pole ka kindel kui hästi patriot 120 kilomeetri peale lisaks veel võimalikke mingit madalat ja/või väikest drooni/mopeedi/raketti tuvastab. (Kirjas on, et Raythelon sai 2017 mingi 400 miljonit dollarit tegemaks 2022 valmis kuus eksemplari uut tuvastusradarit justnimelt madalate ja/või väikeste märkide jahtimiseks). Iga piiririkkuja jaoks vastav relv.

Lisan veel, et ja kohe on käigus siis ka teema, kas ja kuidas laieneb selline Nato õhuruumi kaitseks Ukraina kohal ÕT-kupli loomine ja rakettide ennetav hävitamine ka Slovakia, Ungari ja Rumeenia õhupiiri/ruumi mitte enam turvamiseks, vaid juba õhukaitseks, ja sealt omakorda koheselt edasi juba ennetavaks õhukaitseks.

Ma mõtlesin, et oma postitustega ÕT-alase teadlikkuse tõstmisel olen saavutanud tulemuse, et foorumis enam selliseid tehnilise alusteadmisteta kilde ei rebita. Et olengi suutnud foorumi tehnilist teadlikkust oluliselt tõsta ja aidata sellega kaasa foorumi tõsiseltvõetavuse parendamisele. Ja jätsin teema-arenduse seoses omade toimetuste kuhjumisega tahaplaanile. Järgmiseks olekski olnud loeng kuidas- ja mismoodi Tor-Buk ühises võrgus saavad toimetada/toimetatud, mis on selle plussid ja miinused ja kuidas see kõik omakorda haakub veel S-300-400 kompleksi töösse, millised on juba selle suure ulatusega S-300-400 ringradari võimekused, ja kuidas toimuks nende koostöö ja kuidas üks kompleks teise taseme kompleksi täiendaks ja julgestaks ja millised on nende ülesanded sellistes situatsioonides. Ehk siis tehniline selgitus vertikaali pidi alt üles. Selle selgituse, et Pantsir on sellest reast väljas, ma juba tegin. Pelgalt Buki tehnilise ülesehituse kirjeldamisega peaksid tehniliselt rohkem huvituvad lugejad juba ise suutma hoomata ja ka mõista teiste komplekside seadmete olemusi ja süsteemseid lahendusi. Pean silmas siin selle juures mitte spetsiifilisi detaile, vaid üldtehnilist ülevaadet. Ütlen siis niimoodi, et peale minu senitehtud ÕT-teemade postitusi (aga kindlasti ikka peale seda siin mainitud veel kirjutamata Tori-Buki-S300-400 ülesehituse ja/või koostöö kirjeldamise postituse) läbi lugemist, peaks siinne foorumlane juba suutma iseseisvalt läbitöötada Wiki-st Patriot MIM-104 materialid ja suutma õppejõule teha mingisugusegi kasvõi algtaseme ülevaate oma seniste teadmiste baasil loetud uutest materialidest (MIM-104) arusaamisest. Et nähagi, kas õpilane on kaasa töötanud ja arenemisvõimeline. Et edasi tudeerida.

Nüüd täna neid siinses teemas viewtopic.php?t=49656&start=6015 postitusi lugedes tundub, et inimesed kas pole üldsegi lugenud, või siis pole loetud asjadest aru saanud.
Või ilguvad lihtsalt niisama.
Nende viimaste jaoks panen siia ekstra valiku tsitaate sellest artiklist, sest arvan, et ka seda artiklit pole paljud lugenud. Panen juba lihtsalt ka selle pärast, et mul on samad mõtted (ja justkui ka samad kogemused venelastest), aga mul on ka tunne, et uus põlvkond neid mõtteid enam eriti ei biidi.
Toots kasvas üles Kohtla-Nõmme keskusest mõne kilomeetri kaugusel Kohtla jaamas raudteelaste keskel. Siin oli venelasi palju rohkem, eestlasi „mõned säilinud“ ja venelastega tänavatel mängides, rääkides ja kakeldes sai Toots selgeks ka vene keele. Detailideni.
Sellest on kujunenud üks Tootsi kõige olulisemaid tööriistu. „Ta tunneb venelasi läbi ja lõhki,“ ütleb Margo Palloson. „Ja tema vene keel on täiuslik.“ Keele nüansid on vene keeles Tootsi sõnul niivõrd rikkalikud, et vahel võib õigest sõnast oleneda tervete läbirääkimiste – või inimeste lõhkumise käekäik. Seda enam, et tema õppis selgeks mitte Dostojevski, vaid tänavate vene keele ja tänast Venemaad juhivadki platnoid. Toots toob korduvalt näiteid, kuidas Vladimir Putin kasutab pättide fraase ning kuidas selle põhjal on võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi Putini ja tema lakeide mõttemaailma kohta.
***
Ta tunneb venelasi läbi ja lõhki. Teab, kuidas nad mõtlevad. Mida nad tahavad. Ta lihtsalt kasutab seda nende vastu.
***
1989. aastal võetigi Toots sõjaväkke ning viidi tänase Ukraina aladele. Seal oli ta järgmised paar aastat ja tõusis vanemseersandiks, mis oli kõrgeim auaste, kuhu tõusta sai. Kui ma küsin Tootsilt, kui palju Vene sõjaväes olemine teda hiljem on aidanud, ütleb ta kiirelt: „Väga palju.“ Need venelased polnud enam kodused Kohtla jaama venelased.
***
„Sa pead mõistma Vene kultuuri, ajalugu ja keelt, sest ainult siis, kui sa saad neist aru, ei alahinda sa neid,“ ütleb Toots. Üleolekul ei ole vastuluures kohta. Jah, venelased panevad pange. Lähevad emotsionaalseks. Ajavad jama. „Kõik valetavad kõigile, see on Venemaa eripära,“ ütleb Toots ja tsiteerib venelaste kõnekäändu „Kui ei peta, siis ei ela“. Kuid see ei tähenda, et venelaste suhtes saaks olla kõrk ning arvata, et meie suudame kõike. Sa pead teda tundma, temast aru saama ja olema võimeline ükskõik mis olukorras temaga läbi rääkima – sest „kui sa lähed ootusega, et nad on samasugused kui sina, saad petta“.
***
„Ma ei ole ekspert, aga mul on kogemus,“ ütleb ta. „Selles valdkonnas ongi kogemus suurim ekspertiis, kõik muu on ainult jutt.“
***
„Asendamatuid ei ole,“ lausub ta meie viimasel kohtumisel. Saadakse hakkama ka ilma temata – ja seda usuvad ka kõik teised. Legend läheb, kuid meeskond jääb. Pealegi muutuvad ajad ka vastuluures. Tehnoloogia on teinud määratu arengu. Küber. Massandmete töötlemine. Kuid „inimmaterjaliga töötamine“ jääb alati. „Ma ei tea, kuidas uus põlvkond oskab kohaneda vanade nippidega, mida venelane kasutab,“ ütleb Andres Anvelt. „Nad võiksid teda ülekuulamiste juurde kutsuda,“ lausub Kaimo Kuusk. Inimeste lõhkumine oli ju see, mis tegi Tootsist Tootsi – ja vajadus selle järele ei kao kunagi.

Kui ma küsin, mida ta oma järeltulijale soovitab, mõtleb Toots hetke ja ütleb siis naeratades: „Soovitan seda, mida Toots soovitas, kui Kiir tahtis minna mõisavalitsejaks: kõige parem soovituskiri on mees ise.“

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... ukse-kinni


Küsin täiesti konkreetselt: kas on soovi ja/või tarvidust ja lugejaid Tori, Buki, ja sealt edasi ka s-300-400 seeria koostöö kirjeldamiseks? Kas on mul mõtet jälle üks pikk-pikk tehnilise ülesehituse kirjeldus teha? Või on juba küllalt? Ja keegi ei viitsi lugedagi, rääkimata kaasamõtlemisest. Nagu nendest postitustest näha on....
Ütlen veelkord, et tahan lihtsalt tehniliselt harida lugejaid, aga ma kindlasti ei taha olla siin nn mingi (uue põlvkonna) seltskonna jaoks kõige lihtsustades selgeks ja arusaadavaks nämmutajaks.

Peeter kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:26 ... Küsin täiesti konkreetselt: kas on soovi ja/või tarvidust ja lugejaid Tori, Buki, ja sealt edasi ka s-300-400 seeria koostöö kirjeldamiseks? Kas on mul mõtet jälle üks pikk-pikk tehnilise ülesehituse kirjeldus teha? ...

Jah, on.

No nii. Täna on see päev, kus jätkan ÕT-tehnika arengu kirjeldamist. Nüüd oleme jõudnud mitmešassiilise kompleksini.
Tuleb selle esimene osa. Jällegi saab öelda, et "... aga tuleb pikk jutt".

Alustan nüüd siis järjekordset tehnilist postitust. Teemaks siis keskmaa ÕT-kompleks "Buk". Aga tegelikult tuleb järjekordselt alustada juba nagu Agu Sihvka ei-tea-kui-kaugelt, et tehnoloogia ja relvaliigi areng paremini mõistetav oleks. Juba 1958 aastaks leiti NSVL-is, et on vaja hakata looma uut väe/relvaliiki: mobiilseid õhutõrjekomplekse eriti just maaavägede, aga ka teiste väeliikide operatsioonide kaitseks. Anti ülesanne luua selline kompleks või sellised kompleksid. Ühešassiilisest kompleksist keegi isegi ei unistanudki veel, oleks üldse midagi- Osa 9K33 lähteülesanne ja esimesed ideedki sellise masina teostamiseks tulid konstruktorite laualt alles aastaid hiljem...
Aga "Kub" läks kiiremini töösse ja jõudis ka katsetusteni. No ei olnud vaja nii kokku manti pressida ühe põhja peale. Juba 1964 olid kompleksi üksused polügonil, 1966 lõplikus komplektsuses ja lahenduses valmis, ja 1967 ka vastuvõetud ja relvastusse arvatud. Kuna me oleme juba eelnevalt tutvunud ühe kompleksi erinevate sõlmedega ülesannete täitmiseks, siis nüüd on juba lihtsam vaadelda ka mitmemasinalist kompleksi- ülesanded sõlmedel ja tööprintsiibid on ju samad. Kompleks "2K12 Kub" koosneb ringradarist&märgijälgimis&raketisihitamisradarist 1C91, neljast stardiseadmest 2П25 igaühel kolm raketti ja kogu selle viie üksuse juhtimiseks/töötlemiseks on üks kung КПЦ 9С417, mida armeeveoka peale panna saab. Ringradar siis jällegi vaatleb, edastab andmeid ja kui rakett on üles lastud, siis hakkab sihitama raketti. Stardiseade sisaldab endas lisaks stardialusele ka tolleaegse taseme raadioelektroonikat, mis siis kodeerib raketi suhtlusprotokolli, arvutab geograafilist (asimuut ja tõusunurk) korrektsiooni ringradari suhtes ja laseb raketi välja. Ringradar, omakorda võtab raketi jälgimise alla ja hakkab vedama märgile. Ei pea vist selgitama, et tolleaegse eletrotehnika gabariidid olid nii piisavalt suured, et nad ei mahtunudki kuidagi moodi ühe šassi peale ära. Selline oli siis esimene selline mobiilne (lähi)(kesk)maa õhutõrjekompleks, mis suutis lasta raketi õhusihtmärgi pihta ca 8km kõrgusele ja ca 20 km kaugusele. Suutlikus jälgida ühte märki ja sihitada selle märgi peale kahte raketti samaaegselt. Kanda endaga kaasas 4*3, st 12 raketti. Viis sellist kompleksi oma kokku 60-ne stardialustel rakettidega (millele lisandus loomulikult kari muud tehniliselt teenindavat staffi) moodustasid eraldisesisva PVO SV polgu. Miks ma sellest räägin- sest seesama esimese põlvkonna skemaatiline arhitektuur on tegelikult selgrooks ka kõikidele nendele järeltulijatele. Aeg on edasi läinud ja muutunud ja täiendatud ja täienenud on küll tehnilised lahendused, aga arhitektuur on samaks jäänud "Buk"-i viimaste versioonideni välja. Nagu ikka, sõjatehnoloogia puhul, nagu üks kompleksi lahendus valmis, nii juba käis järgmise edasiarenduse ja täiendatud versiooni välja töötamine. Lihtsalt töö käigus selgusid uued ülesanded ja lahendamist vajavad probleemid. Kokku võib võtta järjekordselt sõnadega: täiustati kõrgusulatus, kaugusulatust, häirekindlust, signaalitöötlust, šassiilahendusi jne jne. Sellise arenduse käigus valmisid mõne aastaste vahedega esimese versiooni "2K12 Kub" järel (nagu juba olen ka teiste süsteemide puhul kirjeldanud arenguid) reas "Kub-M"; "Kub-M1", "Kub-M3"; "Kub-M3C", "Kub-M3A" ja kõige viimasena sellesse ritta siis "2K12M4 Kub-M4. Seda versiooni nimetatakse samas ka juba "Buk-1"-ks. Tegemist on siis kompleksiga, mille osad sõlmed on juba Buki omad, mis siis suudavad töötada vanemate seadmetega, aga samas suudavad üle võtta vana "Kub"-i ülesanded ja ka neid vanemaid juhtida. Ehk siis lähteülesandeks oli seatud ka ristkasutus. Aga seda ristkasutust ja selle nüansse vaatame hiljem järgmises postituses, kus keskendume juba "Buk"-ile.

Aga, et see postitus ei oleks ilma pildimaterjalideta, siis panen siia pildid ilmestamaks olukorda selle vana "Kub"-i tänapäevasest kasutamisest peale uuendamist. NB! Jutt käib siin 1960-ndatel välja mõeldud ja 1970-ndate toodangust pärit baasaluse tänasepäeva mõistes "ürgvana lampseadmestiku" upgrademisest praegusesse aega. (Kasutamist käsitleme kah edaspidi)

"Kub"-i teise operaatori töökoha muutumine ajas: Järgmises postituses jätkame siis mitmešassiilise kompleksi käsitlemist ja jõuame keskmaa ÕT-kompleksi "Buk"-ini.

Aitähh!
viewtopic.php?p=841077#p841077
Postitas Fucs » 25 Apr, 2024 20:22

Peeter kirjutas: ↑25 Apr, 2024 16:14
Siit mul palve: Kui keegi on näinud videoid, milles liiguvad justkui BUK-i laskeseadmed, aga 4 raketi asemel on ainult 3 seljas, siis andke teada.

На Украине засветились устаревшие зенитные ракетные комплексы "Куб" из Чехии
https://rg.ru/amp/2023/12/27/na-ukraine ... hehii.html

2K12M2 Kub-M2 air defence system in service with the Ukrainian army.
The video shows a 2P25 TEL without missiles and with and a 1S91 SURN radiolocator.
https://twitter.com/praisethesteph/stat ... 6150151662

Чешская самоходная пусковая установка 2П25 из состава ЗРК 2К12М2 «Куб-М2» на вооружении ВСУ
https://m.vk.com/wall-123538639_4049320

***

Ma pidasin küll silmas just "Buk"-i 9A310-ga paarisrakendis liikuvat "Kub"-i 2П25-te. Iseseisvalt oma Kub-i ringvaatlus- ja sihitamisradaritega on see lootusetult vananenud ja tõenäoliselt rindetsoonis droonide poolt lihtsalt hävitatav sihtmärk.
Pildid:
"Buk" 9A310 stardi ja sihitamismasin nelja raketiga: oma "abilise" stardi ja laadimismasinaga: Ja siin siis "Kub"-i stardiseade 2П25 kolme raketiga:
Bukiga jätkame järgmises postituses.

Praegu on kõige moodsam tuuning Buk-1 ja Kub-i peale ameeriklaste poolaktiivsete Sparrow rakettide paigaldamine. Kahjuks ei ole eriti leida fotosid sellest - kuigi rakette saadetakse Ukrainasse juba teist korda, järelikult peab ka nõudlus seal olema. Kuna Sparrow on analoogselt nende vene rakettidega poolaktiivne (st lendab oma radari peegelduse suunas), siis põhimõtteliselt on vaja teha 2 asja:
1. teha nii, et kiirguri ja raketil paikneva vastuvõtja töösagedused oleksid samad
2. panna rakett füüsiliselt masina pealt lendama.

Laskekaugus küll natuke kannatab, kuid ei pidanud hull olema.

Jääme siis ootama, millal toimub Patrioti ja S-300 ristamine

Kopeerin selle postituse ka siia, äkki jäi kellelgi tähelepanu alt välja. See on see Trummi algne postitus, mille peale tegin tehnilise selgituse (aga jäi siia kopeerimata), ja mille peale Trumm nüüd tegi uue postituse. Siia teemasse jõudis ainult Fucsi vastus minu palvele koos ainult väikse osaga minu postitusest. Aga see asi vajaks nüüd tõsisemat tehnilist kommentaari, et mingid tehnilised diletantsused jälle jalutama ei hakkaks (Tuleb kohe järgmises postituses).
viewtopic.php?p=841039#p841039

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Apr, 2024 11:57
Misasi see RIM-7't sööb? See on Sea Sparrow, laevade õhutõrjes kasutatav rakett? Seda kasutavad (veel) ainult lennukikandjad.

Edit: sain aru, see on mõeldud Buk-M1 tarbeks, originaalraketi asenduseks. Peale väikest laskeseadme seadistamist (et see kiirgaks välja õiget sagedust, mida rakett tunneb, saab neid kasutada.

Postitas Peeter » 25 Apr, 2024 16:14
Liiga vabasõnaline ja mittetehniline jutt, kuigi olemuselt õige. Konkreetselt siis koostöös Ukraina ja lääne spetsialistid seadistavad praegu igapäevaselt ümber "Buk"-i stardi- ja sihitusseadmeid 9A310 koos oma laiendatud markeeringuga derivaatidega. Lugesin tehnilist infot, et tehnilise brigaadi suutlikus on üks 9A310 nädalaga. Töötab mitu brigaadi. Kirjade järgi olevat praegu Ukrainal ca 50 "Buk"-i kompleksi, igaühes neist on kokku siis kuni 3 sihitus- ja 6 stardiseadet. Ja jutt oli, et maks poole aastaga suudaksid kõik "Buk"-i stardišassiid modifitseeritud saada. Aga hoopis eraldi teema on "Kub"-i stardiseadmed 2П25. Ka need on Buk-i 9A310 poolt nii teoreetiliselt, kui ka tehniliselt tüüritatavad ja kasutatavad. Neid aga olevat Ukrainal endal 10kond aastakest tagasi veel olemas olnud üle 80. Lisaks on läbi jooksnud märge, et "Tšehhi ja Slovakia on Ukrainale 2023 üle andnud Kub-i patareid koos täiendavate laskeseadmete 2П25-dega. See oluliselt aga laiendab kasutatavate raketi-initseerimisvõimeliste stardiseadmete ringi.

Siit mul palve: Kui keegi on näinud videoid, milles liiguvad justkui BUK-i laskeseadmed, aga 4 raketi asemel on ainult 3 seljas, siis andke teada. Kirjutage nt ÕT-teemassegi. See näitaks, et Ukraina (või ka ork) on kasutusele võtnud Buki kompleksis Kub-i stardiseadmed. Hetkel ei ole ma selle kohta kindlat kinnitust trehvanud nägema.
P.S. Selle postituse peaks ka ÕT-sse kopeerima, sest just alustasin seal KUB-BUK ülevaadet ja see ristkasutuse fakt oleks järgmise postituse teema olnud, nagu ka märkisin seal tänases ÕT-teema postituses.

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Apr, 2024 11:51 Praegu on kõige moodsam tuuning Buk-1 ja Kub-i peale ameeriklaste poolaktiivsete Sparrow rakettide paigaldamine. Kahjuks ei ole eriti leida fotosid sellest - kuigi rakette saadetakse Ukrainasse juba teist korda, järelikult peab ka nõudlus seal olema. Kuna Sparrow on analoogselt nende vene rakettidega poolaktiivne (st lendab oma radari peegelduse suunas), siis põhimõtteliselt on vaja teha 2 asja:
1. teha nii, et kiirguri ja raketil paikneva vastuvõtja töösagedused oleksid samad
2. panna rakett füüsiliselt masina pealt lendama.

Laskekaugus küll natuke kannatab, kuid ei pidanud hull olema.

Jääme siis ootama, millal toimub Patrioti ja S-300 ristamine

Nüüd minu vastus.
Kõige esmalt ütlen, et kuna Trumm on korduvalt mitmes kohas tunnistanud, et sellest elektri- või elektroonikavärgist ta suurt midagi ei jaga, siis on talle selline tehniline diletantlik naivism andestatav. Aga, et üldsõnaline nõrkade teadmiste pealt tehtud mõtteavaldus ei tooks järgmisi teemat võssasuunavaid kaasamõtlejaid ja teemaarendajaid, siis pean siin selgitama, kuidas asjad "tegelikult" on.
Esiteks-"Kub"-i-teema tõin mina sisse ja küsimus ongi selles, et ma pole kuskil näinud mittemingitki infokildu "Buk"i poolt "Kub"i stardiseadme juhtimist-paaristööd. St märgijälgimist ja sihitamist teeb "Buk", ja raketi stardiseadmeks kasutatakse KA täiendavalt "Kub"-i šassid. Sellise asja kohta pole mitte mingit (tehnilist) infot, nii, et rääkida praegu (ajal, mil pole suudetud kõiki "Buk"-egi ümber ehitada), "Kub"-idega lääne rakettide laskmisest on .... (mina küll ei hakkaks)(veel).. Vägisi tahaks aga teada küll, et kust selline jutt küll tulema on hakanud? Kas ehk jällegi ajakirjast "Sõdur", või siis siit meiemailt kelleltki meie vastavatelt teadjatelt, kes meil siin kõik Ukraina ÕT-tehnika asjades pädevad pidid olema. (P.S andke andeks minu sarkasm, aga minu teadmisi just selliste argumentidega siin rünnati, a´la tsitaat Eesti filmiklassikast "...et mis tean mina sitavares reisimisest!", st kuidas saan mina üldsegi teada midagi ÕT-st, kui ma isegi "Sõdurit" ei loe.... )
Nüüd läheme edasi:
1. teha nii, et kiirguri ja raketil paikneva vastuvõtja töösagedused oleksid samad
Pean nüüd selgitama tehnilist protseduuri. Rakett on hoiustamisel. Seejärel käib läbi allüksusest, kus viiakse rakett lahingvalmidusse. Nüüd on rakett valmis paigaldamiseks ZRK stardiseadmesse. Aga see rakett on nn elektrooniliselt tühi programmerimata rakett, st seda saab iga sellise stardisüsteemi peale panna. Paigaldamine on omaette protseduur, mille eel kõigepealt kontrollitakse stardiseadmete pesad üle, et rakett kohe ei käivituks. Seejärel paigaldatakse rakett. Kui see toiming on korrektselt tehtud, siis kuvatakse vastava pesa kohta märge "Rakett on paigaldatud". Nüüd on rakett vaja initseerida. St siduda see rakett konkreetse selle raketisihitusradariga, mis hakkab sihitama just konkreetset seda raketti märgile. Et ei tekkiks olukorda, kus erinevate sihitusradarite juhitavad raketid ei hakkaks teisele raketile mõeldud käskudega ennast võssa keerama. Tänapäeva noorsoo mõistes siis sobiks kõige paremini mõistetavaks terminiks nagu "sinihambal"- paaritamine... Kui see protseduur on läbitud, kuvatakse stardi-seire-seadmestikus märge "Rakett on valmis kasutamiseks". Kui seda märget pesa kohta ei sütti, siis selles pesas olevat raketti kasutada ei saa.
(Nüüd väike kõrvalepõige: olen siin ise oma peaga pidanud kirjutamisel leidma häid nii keelelisi, kui ka samas tehnilisest küljest korrektseid termineid. Justkui eestikeelse spetsiifilise terminoloogia loomiseks. Siin jäin tiba hättagi... just see paaritamine (no ei meeldi mulle see terminina....) Kui kellelgi on pakkuda häid variante nii tehnilisest, kui keelelisest aspektist, siis võib neid kasvõi siiasamma foorumisse lisada). (Uudissõnu pole mõtet küll aretama hakata!)
Ehk siis jutt "...kiirguri ja raketil paikneva vastuvõtja töösagedused oleksid samad..." on ikka väga-väga-väga lahja..... Kõigepealt on tõesti vaja töösagedus paika saada. Tõenäoliselt on seda mõttekam teha kasvõi lisamoodulina sihitus-stardisedmel. Ukrainlastel on sellise töö jaoks vastavad spetsialistid olemas. Üks kord ja tehtud, selle asemel, et iga juba ette valmistatud lääne raketti veel "üle kruvida". Järgmiseks on vaja saada initseerimine (paaritamine) toimima, st initseerimisprotokoll tuleb klappima saada. Seejärel on järgmine kogu raketijuhtkäskude protokoll ühtlustada. Nüüd edasi järgmine asi on stardiseadme füüsiline kohaldamine kas vaheraami vmt albil, et rakett korrektselt vastavalt raketi valmistaja nõuetele fikseerida stardiseadme külge.
(Vat see initseerimine-kodeerimine oli koht, millele mul juurdepääsu ei tekkinud. Teadsin operaatori-õppest, kuidas initseerimise-kodeerimise süsteem olemuselt toimib, seejärel remrotas nägin mõningaid hoolduse- ja remondimaterjale ja töökirjeldusi, aga ninapidi ligi ei trehvanudki.
Kui kellelgi meeles on, siis raketi juhtimisest ma rääkisin kunagi siin kuskil, et kui tead protokolli, siis saadki vastase rakette suunata, aga et vaja on teada protokolli.)
Nüüd natuke praktilisemalt: Osa-l, Tor-il on kõik see seadmestik ühel šassil, ehk siis tegevused toimuvad masina sees pelgalt plokkide vahel. Muid (väliseid) ahelaid ei ole kaasatud. Märgin, et "komandirskil" on küll võimalus blokeerida rakettide väljalaskmine, aga ta ei ulatu sekkuma initseerimisse. Kui me nüüd aga suundume mitmešassiiliste ZRK-de juurde, siis siin on hoopis teine tubakas: "Kub"-il toimub kogu juhtimine ja värk 1C91-s ja 2П25-s istub aparatuur, mis vahendab initseeringut ja stardiprotokolle 1C91-st läbi 2П25-e konkreetses pesas istuva raketini. Selle sama triki (kaughalduskanali) kaudu pandi ka esimese versiooni "Buk"-i stardiseade juhtima "Kub"-i stardiseadet, ehk siis 1C91-lt tuli ainult ringtuvastussignaal, aga märgijälgimise ja sihitamissignaali hakati kasutama uuemalt ja võimekamalt "Buk"-ilt ja sellega ühe "Buk"-i poolt täpsemalt sihitamaks ja lastavaks muutus tema enda stardiseadme 9A38 või 9A310 neli raketti ja lisaks kolm raketti "Kub"-i 2П25-lt. Ehk siis juhtumil, kui peaks olema kari 2П25-i ja nende juurde hunnik sobivaid rakette, siis saab need edukalt ÕT instrumendina Buki poolt kvaliteetsemalt (uuema aja võimekusega) sihitatuna õhumärkide peale sihipäraselt ära kasutatud, loomulikult kui selliseid rakette ikka on... Täpselt samamoodi toimub ka "Buk"-il raketi initseerimine, siin lihtsalt on "Buk"-i sihitamis- ja stardiseadme 9A310ga paarisrakendis stardi- ja laadimismasin 9A39, mis kannab 8-t raketti. Neist neli on pesadega ja 9A310 poolt kaughaldusega initseeritavad ja välja lastavad, aga teine ports neli on lihtsalt täiendav "kasulik koorem", mille saab vabanenud pesasse ümber laadida (ka "edasi/ümber" mõne teise 9A310-9A39-paari peale). St kui "Kub" suudab initseerida "peajaama" 1C91-e poolt kolm raketti, siis "Buk"-i kompleks suudab enda üheainsas stardi- ja sihitamisseadmes 9A310-nes masina piires sees initseerida 4 raketti ja lisaks kaughaldusega endaga seotud (paaritatud) 9A39 peal olevad neli pesades raketti. Aga ühe "Buk"-i ringtuvastusradari alla mahub arengute tulemusena alates alguse ühest juba paralleelselt töötama 6 eksemplari 9A310-t igalühel siis rakettide jaoks kokku kaheksa initseeritavat kanalit. Ja kui sellise kanali all istub 9A310 asemel 9A36 koos kahe tema külge paaritatud 9A39-ga, siis saab "matkama minna" juba isegi 16 raketiga... Võimekuse tõus missugune, aga sellest, ja ka kaughaldusest kirjutan lähemalt kui käsitlen "Kub"-ist saadud kogemuse edasiarendamist "Buk"-iks ja milliseid lahendusi selle juures kasutama hakati.

Täiendus veel:
* Esimene "Buk" tehti valmis ja läbis RIM-7 Sea Sparrow laskmiseks katsetused 2023, peale seda kuu ajaga ehitati ümber järgmised 5 "Buk"-i stardiseadet, 17 tulekul. Kokku saab olema 23 seadet, tõenäoliselt 9A310-d. Võimalik, et ka kõik ülejäänud. Talve lõpuks pidid kõik need esimesed 23 saama ümber ehitatud.
* Patriot& S-300 töö pidi käima.

Ja nagu pildimaterjali asjus: Panen siia ühe esimese versiooni selgitava pildi, kuidas Buk tervikuna töötab. Loomulikult on see pilt aja jooksul täienenud ja sellel pildil on juba järgmine edasiarendus, aga sellest räägime hiljem. See pilt peaks andma sissejuhatavaks kaasamõtlemiseks piisavalt ainest, et edasist loengut paremini jälgida ja mõista.

Selle postituse teen ekstra eesmärgil, et foorumi külastavad lugejad näeksid avalehel, et olen Õhutõrje-teemasse uue loengumaterjali üles riputanud.

Tsitaat eelmisest postitusest:
Ja nagu pildimaterjali asjus: Panen siia ühe esimese versiooni selgitava pildi, kuidas Buk tervikuna töötab. Loomulikult on see pilt aja jooksul täienenud ja sellel pildil on juba järgmine edasiarendus, aga sellest räägime hiljem. See pilt peaks andma sissejuhatavaks kaasamõtlemiseks piisavalt ainest, et edasist loengut paremini jälgida ja mõista.

Lisan nüüd veel ühe pildi, selle uuema. Et eelmise pildi vahel arengut jälgida ja teemat ja selle arengut ajas alates esimesest "Kub"-i versioonist viimase "Buk"-i versioonini paremini hoomata. Ja ka see ei ole veel lõppversioon, siin ei ole veel kajastatud seda 9A310 võimekust tõstvat "arhitektuurilist edasiarendust", upitaja laadset 9C36-te, mis oma märgijälgimiseradari ja sihitusradari antenniosa 21 meetri (st ca 7.-nda korruse) kõrgusele üles välja lükkab. Selle käigus jäi ta ilma oma stardiseadmest, aga see asendati täiendava kaughaldusvõimekusega. 9C36 alla saab kaughaldusesse initseerida kaks "tavalist" stardiseadet 9A316 ja sealt edasi nende laskepesades olevat initseeritud kaheksat raketti suudab siis see 9C36 välja lasta ja sihitada. Lisaks veel kummagi stardiseadme transpordipesades veel "kasuliku koormana" transporditavad 8 raketti.
Ja võrgukoostöö Tor-Buk-S-300-400 on veel omaette teema.