www.militaar.net

Oman üht sõpra, kes viibis pikalt Islandil (sa tead küll, ma olen sulle temast rääkinud.... )
No ja siis nad seal otsustasivad et teevad pimetesti. (Mitte seal tehases ta ei töödanud, aga sõbrad ja ligipääs oli)
Nagu teada, siis ookeanikala fileed müüvad kõvasti ameerikasse ja kui sealsete kettide ostuesindajad tehases kaemas käivad, siis lülitatakse seks ajaks süstimise sektsioon vahelt välja
Aga süstitakse teadagi mida - tolmuksjahvatatud "kõike mis kalast üle jääb peale fileerimist". Väga praktiline.
Palja filee ja süstitud tuuningu pimetesti tulemused: otse loomulikult oli süstitud verisioon mahlasem, õrgum jne ....
Niiet see, et Teied oma konservide maitseomadustega seal niiväga rahulolete, süvendab minu kahtlustusi nende karpide uhmrist läbikäinud sisu osas....

Ärgem söögem lihakonserve, milles sisalduvad lisaained kahjustavad mälupotentsiaali...

Vihjed minu mälu pontentsiaalile on tugevalt liialdatud!

Meie mäletame:
"Aga kas on ka tegemist kõrgema või esimese sordi lihaga"
Aga vaadake - nüüd katsuge ise adekvaatselt vastata sellistele küsimustele sellise lögaksõõrutud lõpptulemuse puhul!

Niiet "Vägagi Äraaustatud FTP Fucs - mind Teie oma peeneksjahvatatud konservisisudega ära ei peta." Ilma etikettideta.
Südametunnistust Teil ei ole. Teie karpidel kaa mitte. Kui oleks, oleks seal kenasti kirjas, et "suppproduktid masintöödeldud (süda, neerud, maks)"


P.S.
Ja kas te näituseks teate ka, mida kananagitsatesse sissepannakse - mh? Noorsugu lahmib neid suure andumusega kombineerituna kartulijahust pressitud friikatega...
Jah, täiesti õige - kõik, mis kanafileest üle jääb, kaasa arvatud silmad ja soolikad. Väga maitsev on. Lapse suu ei valeta!

NAGITSAD ON ÜHED LASTE SUURED LEMMIKUD! NAD ON IMEMAITSVAD NII SOOJALT KUI KA KÜLMALT. VÕID NEID PAKKUDA PRAE KÕRVALE VÕI ERALDI SUUPISTETENA

P.S.S.
Ruja - "Etikettideta kõrges hinnas":
https://www.youtube.com/watch?v=Nyv444JdRCw

Siia otsa, kui tohib (?), siis üks illustreeriv luuletus nooremale koolieale...

Valla viiner vallatu

Põllu peal kombainiga,
lõikas onu nisu.
Et saaks hea disainiga,
pakend omal sisu.

Nisu veeti veskisse,
jahvatati jahuks.
Kooki, saia, meskisse,
jahu kõik ei mahuks.

Sestap tore tädigi,
jahu keetis, praadis.
Tegi sellest viineri,
lihakombinaadis.

Isand Fuchi viimased saavutused konservifotode vallas toovad lapsepõlve meelde, sest meil tehti sellistes pooleliitristes purkides olevaid konserve ise. Oli nagu minumeelest mingi suurem seatapujärgne ettevõtmine kus pool siga ära soolati ja teine pool saunapajas kees ja mitte ei mäleta, kas tehnoloogiaga täpselt (praetud, keedetud, kupatatud ) see liha purkidesse sai. Peale soola, pipra ja loorberi polnud veneajal suurt midagi lisada ja kahvliga otse purgist suhu kühveldada kõlbas järgmise seatapuni. Kui enne otsa ei saanud.

Päris igasugust liha sinna kohe kindlasti ei pandud ja hakklihamasinat ei tarvitatud. Tegelikult peakski, kuumaksaetud triikraud käes, emale külla minema ja laskma need saladused vabatahtlikult-sunniviisil paberile kirja panna. Rannarootsi lihunikke ja isegi Batkat, nagu mainisin, enam suurt usaldada ei saa kuid vabalt võiks selliseid konserve ise tegema hakata. Liha saab sigalatest jahutamata kujul osta ja see ei maksa suurt midagi. Kunagi Narva perioodil oli täpselt tee peal Sigwari nimeline pood ja kui varemalt ette helistada, lõigati täpselt see tükk valmis, mida vaja. Mul oli siis isegi searümba tükeldamise skeem auto armatuurlaual, et saaks otse roolist juhiseid anda. Skeem on praegult ära peidetud, sest nõrgema närvikavaga kodanikel kippus seetõttu autosõidul süda pahaks minema. Kui vaja, kaevan väärt instrumendi uuesti välja.

Erilist huvi pakub see, et millisest poe letist Svejk omale pekki ostab? Ma ikka olen mõnel pool käinud, näpuga sorkinud ja arvanud, et kogu vitriin oleks õigem kummi- ja jalatsitoodete osakonda ümber tõsta. Mis muidugi ei tähenda, et kuskil ei võiks olla.

Et siis osaleda siinsete gurmaanide söömingutes, võtsin proovimiseks ette eelpool mainitud ja viimase nädala jooksul hangitud Nostalgia seeria hautatud loomaliha konservi 97,5% väidetav sisu ja suurust 525gr. Paar pilti ka sellest. Kuna toatemperatuuril hoitud siis seal olev leem oli üsna vedel. Ühe külje pealt kattis ca 1 cm paksune rasv kaanealust, mis oma maitselt oli täiesti soolavaba. Konserv ise meenutas oma sisult ja maitselt Rannarootsi loomaliha konservi. Liha oli samamoodi hakitud ja purustatud ning täiesti kvaliteetne ning korralik. Mis mind selle konservi juures üllatas, oli see, et soola oli väga vähe lisatud. RR analoog on tublisti teravam ja soolasem. Nurisema peab Eestis tavaliselt lisatavast, kuid antud konservis puudunud loorberilehest ja terapiprast. Muidu täitsa söödav nii külmalt, kui soojalt. Jätkub ca 2-ks söögikorraks ühele mehele-näiteks makaronidele lisades. Rukkileivaga(Toolse) on täitsa hea suutäis.

5 palli süsteemis, kui RR lihakonserv oleks võrdluseks ja saaks tubli 4- siis Nostalgia hautatud loomalihale annaks 3,25 ja hinnang SÖÖDAV. Sisu osas 3,5, maitse osas 3,0(sisuliselt puudub nii sool, kui maitseained). Vajadusel ostaks uuesti. Mõni teine päev peaks tegema järgmise konservi testi, mis peaks ka sisaldama üle 80% liha...
https://www.upload.ee/image/6609093/K1_nost.jpg
https://www.upload.ee/image/6609095/K2_nost.jpg
https://www.upload.ee/image/6609098/K3_nost.jpg
https://www.upload.ee/image/6609099/K4_nost.jpg
https://www.upload.ee/image/6609101/K5_nost.jpg
https://www.upload.ee/image/6609102/K6_nost.jpg

Vanahalb, triikrauda pole vaja. Lihakonserve on teha on imelihtne, vaja on lihtsalt korralikku liha ja maitsestada nagu meeldib. Lihtsaim variant konserve teha on lihtsalt liha purki panna, lisada maitseained, keeta potis nii et vett palju sisse ei pritsiks ja kaanetada kuumast veest võetud kaanega. Meetodi puuduseks loetakse, et see ei tapa botulismi spoore (kui nood lihas peaks eksisteerima).
Ma ise kasutan kiirkeetjat. Eeliseks - saab sisse panna ka kaanetatud purke ja steriliseerib täielikult. Mul endal on elektriline Polaris multicooker/pressure pot, kasutan seda ka saja muu roa valmistamiseks, aga ka lihtsam pliidil kasutatav kiirkeetja sobib sama hästi.
Konservide tegemist õpetatakse edukalt youtubes, otsingusõnadeks canning, pressure cooker canning. Kiirkeetja muud retseptid muidugi pressure canning aga multicookeri jaoks abiks vene keele oskus (nende leiutis) ja otsingusõnaks "Мультиварка".
Retsepte leiab netist hulganiselt, abiks jahimeeste foorumid, toidutare, Peeter Kard, Vladislav Koržets, kuskilt antikvariaadist ostetud Silvi Kohu "Soolased hoidised" ja muidugi kõike teadvad google ja youtube.
Kui on olemas pott ja purk koos kaanega, siis konserveerimine on lihtsalt kättevõtmise asi. Proovige kasvõi meelelahutuseks. Ja vähemalt teate mida sisse sööte

Teatan mitte-eriti alandlikult, et sain just lihasuitsutamisega hakkama. No ikka terve päev läks ära.
Homme kukun pildistama, proovin midagi ilmutada...

Võimalik, et jätkub...

Sättisingi ennast poodi minema, mõtlesin vaadata et ehk on korralikke puuvarrega panne kaubandusvõrku paisatud. Kui konservide tegemine tõesti nii lihtne on nagu Some väidab, siis uurin kiirkeetjate ja multivarkade letti samuti lähemalt.
Kunagi sügaval krooniajal ostsin panni, Hackmani oma - see maksis tollal üle 500 krooni. Hakkasin sügavkülmutatud friikartuleid soojaks laskma ja kõige kiiremini näis see see protsess toimuvat praeahjus. Kui panni ahjust välja võtsin oli selle plastikust kaba mingiks vormituks käkiks sulanud. Virutasin panni koos kartulitega prügikasti ja nüüd olen juba pea 10 aastat konserve söönud. Vahepeal propageerisin üldse õpetust, et inimesele pole päevas rohkem vaja kui kausike riisi ja lusikas kuid kaua ei saa seda jutlustada - kõht läheb tühjaks.

Produkte olen ikka kogu aeg ostnud ja kui keegi neist midagi valmis teeb , siis söön isuga. Nüüd hakkavad hingehaavad vaikselt paranema ja mõtlesin, et prooviks täitsa omal käel midagi lihtsamat, kasvõi muna praadida.
Igatahes Some'le suurimad tänud ja kui midagi on (botulismus ), siis "Seltsimehed, makske minu eest kätte! "

Sel juhul tõotame pühalikult pühenduda inimkonna igipõliste vaenlaste ehk siis konservide ja viina jäägitule hävitamisele! Võime nad, äraneetud, tirida sinu viimsele puhkepaigale ja seal algatada nende algosadeks lahustumise protsessi, igaveseks häbiks nurjatutele substantsidele!

vanahalb kirjutas: Kui panni ahjust välja võtsin oli selle plastikust kaba mingiks vormituks käkiks sulanud.

Oleks pidanud täismetallist panni ostma. Näiteks:

Pärast induktsioonpliidile üleminekut pidin välja vahetama enamik potte-panne. Pannidest langes valik Casino äravõetava käepidemega pannikomplekti peale. Ei pidanud kahetsema, mugav ahjus ja nõudepesumasinas ja pind on kaks aastat sile ja kihiga kaetud püsinud (erinevalt mitmest kuulsast brändist). Ei tellinud netist, ostsin Mustika keskuse Chilli poest. Info siin: http://uus.chilli.ee/vaata-toodet/Kvali ... komplektid

Endal on üks puust varrega malmikas kaa, aga põhiraskuse kodus ja lõkkehetkel kannavad kaks veneaegset valualumiiniumist küllaltki massiivset panni.
Lühikene vars 10 sendine (huvitav - mida seal tehases mõeldi?) on jätkatud vana tolmuimeja toruga ja see käib lihtsalt ära, kui on vaja ahju panna - ja ei pea pajakinnastega kinni võtma..

Saabunud on lubatud vene armee pakike:


No aga pane juba oma number seitsmest kah siis, ära äbene...

Saaks peale sildi veel avaramat pildiülevaadet kah? Et enda neljakandilise pappkarbiga "Ratsioon Nr. 7" võrrelda...

Kaloreid on IRP-is igatahes mehiselt!

Oda, ma pian laiskusest võitu saama ja töö JUURDE minema. Mis ei juhtu enne homset lõunat...

põrssa purkipanekust.
Ämm on ammustest aegadest, mil veel ise põrssaid pidas, neid ka purki toppinud. Küll läbi kohaliku sepa tehtud autoklaavi, aga see maitset ei muuda.
Liha kuubikuteks, pannile, igast servast pruuniks, purki, sool, pipratera jms lisaks, vett veereni täis ja kaas peale. Mingi osa alati ja kindlasti kamaraga. Vahel jahvatavad ka läbi hakkmasina, mis mulle isegi rohkem istub, aga sellega tööd rohkem.
Eelistavad siiani kaanetatavaid 0,5l purke, keeratavad ei pädevat. 24 purki autoklaavi, rehvipumbaga vunk sisse ja tulele. 100+ (oli vist 120?), kraadi sees, võetakse tuli maha ja pütt aeglaselt jahtuma 24-ks tunniks, siis rahulikult vunk välja ja head isu. Seisavad nii soojas kah, aga keldris jahedas võiks aastaid hoida, lihtsalt enne saavad otsa, kui bestbefore saabub.
Mekk on hea, pole küll värske praeliha, aga peale Maximast ostetud 0,49€/200gr punase sildiga Leedus tehtud lihalaadse toote manustamist on ikka kulinaaria tipptase.
Kanaga sama teema, ainult ookeani tagustest jäätand koibadest tuleb kuiv ja mitte väga eriline toode.