www.militaar.net

herman30 kirjutas:Kui isa (tapja) niin närvis oli, miks tütar ei võtnud teda enda juurde.

Kõik on jube kõvad õpetajad, kuidas peaks elama.
Mine ela ise sellise korteri all, kus päev läbi tramburai käib. Ja venelaste koduseid kasvatuskombeid tundes usun, et need lapsed tegid mis tahtsid. Selline samm selle mehe poolt näitab, et ta pidi ikka viimse piirini olema viidud.

Jube lugu .
Aga ma väga loodan et uuriva kohtumenetluse käigus selgitatakse välja - kas ja mitu korda käis probleemi lahendamas politsei , sotsiaaltöötaja ja teised isikud , kelle pädevusse kuulub selliste probleemide lahendamine ja nende konkreetne tegevus probleemi lahendamisel , et nüüd ajada mingit iba - korterite heliisolatsioon on sitt ja vanataat oleks pidanud kuhugi ära kolima - ausalt , sellise iba ajajad kerige "mustikale" .
Kaheksakümne aastane vanahärra väärib inimväärset eluolu , samamoodi kui kolmekümne aastane , või viiekümnene .

Ja lapsed väärivad seda, et ema nende silme all maha lastakse? Keri ise kah mustikale...

Mida teha lastega? Lae alla rippuma või käeraudadega voodi külge?

Lapsed kindlasti mitte ja üleüldse , sellised olmemured , no kaua võib lasta neil kuhjuda et väljapääs olukorrast on jõhker mõrv ?
Vihjan siin "pädevate" asutuste tegevusele või tegevusetusele . Aga ootan kohtuliku uurimise tulemusi .

Sellise nn. tehnilise müraga naabrite häirimise koha pealt on politsei olnud kaunis ratsionaalne : "kui veelkord oma müraallikad naabreid häirivalt tööle panete , siis viin kogu helitehnika minema" ja saabus vaikus .

Siiski , paljus on põhjus kaaskodanikega mitte arvestamine , enamusel on vaid õigused , kohustused , mis need veel on ?

Seega -"mustikale" ...

Millegipärast arvan et kui see naine oleks olnud 36 aastane Helen ja mees 80 aastane nõuka-sõjaväe taustaga Vladimir, oleks ka suhtumine paljudel siin hoopis teistsugune (iseasi kes tunnistaks).

Need inimesed kes siin vinguvad laste kasvatuse üle pole ilmselt pidanud ühtegi 4-6 aastast vähe pikemalt hoidma. Ériti kui kasvatajaks on veel ühetoalises korteris elav töölkäiv üksikema (minu närvid ei peaks sellisele elule ka näiteks vastu). Ei ole ühtegi võimalust et need lapsed ei jookseks seal ikka enamik päevast ringi. Võibolla tõesti vene mentaliteediga/kasvatusega on asi veel hullem, aga teades näiteks Mustamäe majasid, poleks seda üldse vaja. Piisab täiesti tavalisest väiksest lapsest (kes liiguvadki ringi pooljoostes "müta-müta-müta") et asi üsna vali oleks.

Vanamehe osas ma jään oma arvamuse juurde. Ajude lubjastumine võib ehk oma töö teha aga ka 80 aastase invaliidina ei tuleks iialgi pähe minna (misiganes iseloomu või käitumisega) kahe lapse üksikemema relvaga tema enda koju ähvardama minna, rääkimata siis reaalsest tulistamisest. Kui peakski jääma kaalukausile kahe eakohaselt käituva lapse elurütm või mina, siis kõrvaldaks igasuguse dilemmata lihtsalt ennast.

Mis seal toimus?

Esialgsest vestlusest nähtub, et ta läks ukse taha – uks avatakse, siis avatakse tuli, tehakse kolm lasku. Pingutame, et kiiresti rohkem teada saada.

Isegi kui vaadata asja äärmiselt küünilis-statistiliselt, jäid meiele nüüd väga suure tõenäosusega kaks indiviidi, kelle ülalpidamine läheb ühiskonnale oluliselt probleemsemaks ja kulukamaks kui need kak (või seesama vanamees) suudavad ise tagasi anda.

Tulles nüüd inimlikule tasandile tagasi. Kujutatege ette kui teie ema oleks uksel tuimalt maha lastud, ajal kui te kuueaastaselt parasjagu kõrvaltoas õega mängisite? Kusjuures varem või hiljem saad teada et see oli SINU pärast?

Või kui teie äraolekul kuulevad teie enda lapsed uksel kolme pauku ja leiavad sealt veritseva ja sureva ema, olles täiesti võimetud teda aitama? Mina väikelaste isana kujutan kahjuks liigagi hästi ette.

parkija kirjutas:Lapsed kindlasti mitte ja üleüldse , sellised olmemured , no kaua võib lasta neil kuhjuda et väljapääs olukorrast on jõhker mõrv ?
Vihjan siin "pädevate" asutuste tegevusele või tegevusetusele .

Eeltsiteeritud PM artiklist:

Mehe sõnul ei kutsunud eakas naaber kunagi politseid, kuna majaelanikud ei teinud midagi ebaseaduslikku. «Ka meie ei kutsunud talle ähvardamiste peale politseid, kuna tegemist on eaka papiga ja tegelikult oli meil temast kahju,» lisas Sergei.

Pressikonverentsilt:

14:18 Kas sealt trepikojast oli tulnud mingeid kaebusi varem? Ei ole.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92183773

Väga võimalik, et "pädevate asutuste" poole polnud keegi kordagi pöördunudki nende aastate jooksul.

Lisan veel lõigu Ekspressi artiklist:

Tütar ei tundnud oma isa käe läbi hukkunud Polinat, polnud temaga kunagi suhelnud, kuid ema teadis. Kord kutsusid ema-isa Polinale politsei (Politsei sõnul pole antud kortermajast hädaabinumbril 112 sellist väljakutset tehtud. Samuti ei ole asjaosalised politsei poole kirjalikult pöördunud - toim.).

„See oli paar aastat tagasi, kui ema koos politseiga käis seal rääkimas, kuid midagi ei muutunud. Ja siis lõi isa käega, et ega politsei ei saa ju lapsi ära keelata. Nii see jäigi. Aga et see teda nii häiris...“

... Ja politsei registreerib kõik tehtud pöördumised.

taara kirjutas:Mida teha lastega? Lae alla rippuma või käeraudadega voodi külge?

Pole vaja muretseda lapsi, kui ei oska/suuda neile ühiselu reegleid õpetada ja ennast kehtestada.
Kui laps üle tee joostes jääb auto alla, siis pole mõtet mitte last süüdistada, vaid vanem ei ole suutnud oma lapsele selgitada olulisi ühiselu reegleid.

Gideonic kirjutas:.... kahe lapse üksikemema relvaga tema enda koju ähvardama minna, rääkimata siis reaalsest tulistamisest. Kui peakski jääma kaalukausile kahe eakohaselt käituva lapse elurütm või mina, siis kõrvaldaks igasuguse dilemmata lihtsalt ennast.
....

Nagu tekstist arusaada, siis ähvardamas oli ta juba korduvalt varem tulutult käinud.
Seekord aga läks probleemi lõplikult lahendama.
Mees oli aastatega nii kaugele viidud, et saagu või hullem aga peaasi, et see peavalu lõppeks.
Nüüd tal vist õnnestub pikemat aega "vaiksemas ruumis" viibida.

Gideonic kirjutas:Lisan veel lõigu Ekspressi artiklist:

Tütar ei tundnud oma isa käe läbi hukkunud Polinat, polnud temaga kunagi suhelnud, kuid ema teadis. Kord kutsusid ema-isa Polinale politsei (Politsei sõnul pole antud kortermajast hädaabinumbril 112 sellist väljakutset tehtud. Samuti ei ole asjaosalised politsei poole kirjalikult pöördunud - toim.).

„See oli paar aastat tagasi, kui ema koos politseiga käis seal rääkimas, kuid midagi ei muutunud. Ja siis lõi isa käega, et ega politsei ei saa ju lapsi ära keelata. Nii see jäigi. Aga et see teda nii häiris...“

... Ja politsei registreerib kõik tehtud pöördumised.

Kas ka piirkonna konstaabel? Et võtad konstaabli nööbist , palud kaasa tulla? Võimalik, ei vaidle vastu....

Millegipärast arvan et kui see naine oleks olnud 36 aastane Helen ja mees 80 aastane nõuka-sõjaväe taustaga Vladimir, oleks ka suhtumine paljudel siin hoopis teistsugune (iseasi kes tunnistaks).

Millegipärast arvan, et osa vanamehe kaitsjate argumente toetub tõesti rahvuslikule pinnale. Tegelikult ei ole mingit õigustust, et müra tekitamise tüli pärast sa lased väikeste laste ees maha nende ema. Teiseks rääkisid naabrid, nii eestlased, kui venelased, et vanamees oligi lühikese süütenööriga ja käis tihti karjumas, lisaks väitis eestlasest sama trepikojas elav naaber, et vanamehel pidigi katus ära sõitma, kui ta joob (esialgu öeldi küll et ta oli kaine teo toime panemise ajal). Kuna maha lastud naine oli suht atraktiivse välimusega, elas lastega üksi ja ka vanamees elas oma korteris üksi, siis kes teab võibolla ei olnud laste tekitatud kära ainus argument, miks vanamees just sinna ukse taha tihemini ronis ning kui ta otse n.....ui saadeti, siis küllap piisas talle sellest, et ära pöörata.

Olles ise kunagi samasuguses tüüpilises paneelikas elanud võin öelda, et need kostavad liigagi hästi igas suunas läbi. Õhtul magama minnes, siis alles tõeline seiklus algas. Näiteks naabri penskarist mutt norskas seina taga nagu oma toas, kui keegi ülemisel korrusel peldikus käis, siis kogu toiming, kuni veetõmbamiseni ja voolamiseni oli kuulda, võis isegi öelda, kas number 1 või number 2. Lisaks oli kuulda alumise naabri televiisor (tundus, et ta raisk on poolkurt, reporterit vaatas nii, et signatuuri kõlli ajal hüppasin ükskord voodist välja ja käisin ta uksele prõmmimas) Kuulda olid naabrite peretülid detailideni, rääkimata keppimisest või lärmakast joomapeost, ühesõnaga korralik kommuuni elu
Aga räägime asjast ka, tegelikult ei ole küll kiuslik inimene, aga naabri pensakrile sai kola koridori ladustamise eest MUPO kaela saadetud (tavalisest jutust ta aru ei saanud) ning alumisele naabrile mitu ööd järjes kõvasti ooperi aariate kuulamise eest politsei kaela saadetud. Enne sai viisakamalt koputamas käidud, aga ust ei avatud, siis lahendas asja edasi politsei. Lisaks rääksid politseinikud, et asjad ei ole nii ühepoolsed, kui on korduvad rahurikkumised, siis on ka ikkagi mingisugused meetmed, kuna enam pole täpselt meeles, mis need olid, siis ei hakka siia mingit väljamõeldist leiutama. Ühesõnaga, kuigi öösel kell 1.00 ooperit kuulates tahtsin ka alumist naabrit mõttes tappa, ei kavatsenud ma seda reaalselt kunagi ette võtta
Vaadates teisest nurgast, siis endal kiuslike penskaritega paneelmajas kokkupuude puudus, küll aga see oli olemas ühel sõbral, kes tunnistas, et kui ta liiga kõvasti peeretama juhtub, tullakse talle ukse taha prõmmima. Kui alguses sai naerdud siis talle külla minnes kadus naerutuju ära, sest tõesti, raadiot polnud veel sisse lülitanud, õllet oli avatud esimene pudel, kui juba politsei saabus, teemaks "liiga kärarikas pidu".

OLAVI kirjutas:

taara kirjutas:Mida teha lastega? Lae alla rippuma või käeraudadega voodi külge?

Pole vaja muretseda lapsi, kui ei oska/suuda neile ühiselu reegleid õpetada ja ennast kehtestada.
Kui laps üle tee joostes jääb auto alla, siis pole mõtet mitte last süüdistada, vaid vanem ei ole suutnud oma lapsele selgitada olulisi ühiselu reegleid.

Mõnus demagoogia, võrrelda auto alla jooksmist toas siblimisega...

OLAVI kirjutas:Nagu tekstist arusaada, siis ähvardamas oli ta juba korduvalt varem tulutult käinud.
Seekord aga läks probleemi lõplikult lahendama.
Mees oli aastatega nii kaugele viidud, et saagu või hullem aga peaasi, et see peavalu lõppeks.
Nüüd tal vist õnnestub pikemat aega "vaiksemas ruumis" viibida.

Tekstist võib aru saada, et laskja polnud oma 80 eluaastast hoolimata ühiselu reegleid omandanud. Mitte midagi ei ole teha, kui paneelikas elad, siis teatav kogus naabrite müra käib paratamatusena asja juurde. Naabrite rõõmudes olen ma osanik... jne. Olen ka ise 15 aastat Lasnamäel elanud ja tean, millest räägin.

Teine - ja tegelikult tõenäolisem võimalus - on see, et ta küll oli ühiselu reeglid kunagi omandanud, kuid psühhiaatrilise probleemi tõttu ei suutnud neid enam järgida. Mistõttu kogu see lugu ka siin teemas on. Nagu kahjuks väga sageli juhtub, ei hoomanud lähedased probleemi tõsidust ega üritanud teda aidata. Liikumispuudele leidsid enda arvates lahenduse, vaimupuudest vaatasid traagiliselt mööda.

Kuna ta ülima tõenäosusega oli siiski süüdiv, siis loodame, et ta võimalikult kaua isolatsioonis viibib, parimal juhul oma haledalt nurjunud elukese lõpuni. Kas seal just vaiksem on, ei tea...

Noh, vähemalt vanglas peaks rahu saama?

Kahtlen. Pakun, et suurem tramburai on pikemat aega käinud siiski selle äti peas, mitte mujal.

Psühhiaater Mari-Liis Laanetu:

Kui mõtlen tänapäeva laste ja noorukite psüühilistele probleemidele, tundub mullegi, et minu ajal küll selliseid asju polnud. Aga kui kõike oma peas põhjalikumalt meenutada, siis tõenäoliselt oli ka siis häireid, mida ei osatud kas ära tunda või ei diagnoositudki, nagu aktiivsus-tähelepanuhäire või depressiivsus. Siis oli samuti lapsi, kes olid kõrvale jäetud, kes sageli kooli ei jõudnud, aga tollal pandi sellele mingi teistsugune silt.

https://leht.postimees.ee/7150312/unust ... ervisehada