Eesti majandus eile, täna ja homme.

[VMO]

Püütakse pankrotiavalduse sisse andmisega teistele omanikele kuuluvad firmasid rahast ilma jätta?
Siia otsa omaniku jutt, et pankrott normaalne asi ja tuleks rohkemgi teha!

OT See toob meelde Soome saekaatrimeeste tarkusetera lama ajast - üks korralik tulekahju on kasulik asi, aga pankroti vastu ta ikka ei saa

[Väino]

... Võrkaeda ja müratõket saab hiljem lisada...

Kui sa ise elaks sellise magistraali kõrval, küllap naudiks müra ja vingu? Aega ju on...

Ei naudiks, aga tegelikult pidasin silmas juba olemasolevate magistraalide tegemist 2+2 realiseks. Kui selle käigus laieneb tee mõne maja lähedale, siis on muidugi kohene müratõkkesein kohustuslik.

[Kapten Trumm]

See põhimaanteede tegemine 2+2 realiseks on üks rahvalik fantaasia, üldiselt õigustab see ennast ainult otspunktidest mõnikümmend km.
Liiklussagedus linnadest eemal langeb kordades ja reede õhtul Mäo kandis toimuv liiklus, kus autode vahe on 25 m, on Saksamaa kiirteedel tipptunnil tavaline.
Sestap tuleb õigeks pidada seda, mida Pärnu maanteel tehtud on.
1. klassi maanteed tähendavad igale kõrvaltee ristumisele eritasandilise ristmiku ehitamist ja selliste teede hoolduskulud kasvavad hüppeliselt, kordades.

Ma pole viimase statistikaga kursis, aga kui õppisin TTÜ-s, käis ka üks suur jutustame selle ridade teemal ja siis olid andmed sellised, et kui ööpäevas sõitis Mõigust läbi 9000 autot, siis Mäo risti jõudis neid 1800. Ehk see langeb kordades.

[Kriku]

Akf Dr.Scil on muidugi õigus, et puidurafineerimistehasega võiks lõpetada, aga Raivo Vare võtab minu arust toimunu liiga hästi kokku, et teda tsiteerimata jätta (minu rõhutus):

Puidurafineerimistehase eestvedajad sattusid kokku kolme vaimuga ja mitme õnnetusega.

Esimene vaim oli klassikaline «mitte minu tagahoovis». See on loomulik ning inimlik ja ka mulle ei meeldiks, kui minu tagahoovi midagi ehitataks. Aga siin on siiski mingid võimalused tasakaalu leidmiseks.

Teine on roheliste protestivaim, mis võtab Eestis üha rohkem tuure üles, mis on mõneti loogiline aga mõneti ka üle võlli minemas. Me ju kõik teame neid hõberemmelga-lugusid.

Kolmandaks sattusid nad kokku Tartu vaimuga – protestimeelse mõtteviisiga.

Kolmele vaimule lisaks sattusid nad kokku mitme õnnetusega. Esimene õnnetus oli see, et nad sattusid poliitilisse tsüklisse ehk meil pidevalt käivatesse valimistesse.

Teine õnnetus oli kindlasti konkurents, millest me ei taha rääkida. Puidurafineerimistehase vastu oli suur sektorisisene, logistikafirmade ja ka rahvusvahelise turu grupihuvi. Kui siit saab palgi odavamalt kätte, et see Soome viia, siis on ju soomlaste huvides, et see asi samamoodi edasi kestaks. Kõik see kokku viis selleni, et tselluloositehase ideed ei suudetud ellu viia.

Hirmutav on see, et need vaimud ja õnnetused ei ole unikaalsed, need on kogu aeg olemas olnud. Nad lihtsalt lõid kõik korraga välja.

Valitsus algatas puidurafineerimistehase rajamiseks eriplaneeringu ja siis lõpetas selle ära. Eriplaneering ei ole saatanast, see on normaalne mehhanism ja võte suurte investeeringute paremaks teenindamiseks. Suuri investeeringuid tuleb teenindada, neid tuleb ligi meelitada, neile tuleb meele järele olla. Ei tohi lähtuda eeldusest, mis on Eestis pikka aega valitsenud, et pole vaja midagi teha, sest meil on niigi kõik hästi. Ja et kui üldse keegi tulla tahab, siis peab ta uksest sisse pääsemiseks kõvasti pingutama.

Eesti maapõues olev fosforiit on teadaolevalt üks maailma kvaliteetsemaid ja see oleks maailmaturul väga konkurentsivõimeline, aga selle kaevandamine on meil välistatud, kuna meil on selle vastu religioosne eelhäälestus. Aastate eest kerkis üles võimalus fosforiidi kaevandamist uurida. Reaktsioon oli absoluutne «ei». Me ei taha sellest midagi teada, sest me ei taha teada. Meie õpetus on õige, sest meie õpetus on õige. Me oleme õigel teel sellepärast, et me usume. Ühed teadlased arvavad ühtmoodi, teised teistmoodi, aga teaduse esimene reegel on ju see, et kui uurimisel saadakse eri tulemusi, siis uuritakse edasi. Aga selles asjas me ei tahagi igaks juhuks uurida, sest äkki tuleb välja, et ongi võimalik. Eelhäälestus on fosforiidi kaevandamise, tselluloositehase ehitamise ja kõigi teiste suurprojektide suhtes samasugune.

Me oleme Eestis jõudnud staadiumisse, kus meile tundub, et riik on enam-vähem valmis, enam-vähem kõik on hästi, päris rahul ei ole küll keegi, aga muutusi ka enam ei tahaks.

https://majandus24.postimees.ee/6452842 ... 1530278500

[Martin Peeter]

Faktiline märkus. See meie fosforiit nüüd maailma parimate hulka ei kuulu. On teine küllaltki madala rikastusastmega. Mis ei tähenda, et me seda kaevandama ei peaks, kui see ennast ära tasuks nõnda, et keskkonnakahjustused mõistuse piiresse jääks.

[teeline35]

https://www.err.ee/877395/sikkut-eesti- ... inimestele
Huvitav miks proua minister ei rääkinud seda Est Fori tehase möllu ajal. Oma inimeste paremad töövõimalused oleks taganud see tehas ja kaasa oleks aidanud ka Väimelasse kavandatud kanala. Praeguseks on need ettevõtmised saanud hoiatavaks näiteks!
Ja inimesed voorivad rõõmsalt soome ja rootsi tööle edasi.

[Walter2]

https://www.err.ee/877395/sikkut-eesti- ... inimestele
Huvitav miks proua minister ei rääkinud seda Est Fori tehase möllu ajal. Oma inimeste paremad töövõimalused oleks taganud see tehas ja kaasa oleks aidanud ka Väimelasse kavandatud kanala. Praeguseks on need ettevõtmised saanud hoiatavaks näiteks!
Ja inimesed voorivad rõõmsalt soome ja rootsi tööle edasi.

See tädi tunnistas ise ühes intervjuus et ta on ametis kuni järgmiste valimisteni ehk midagi põhjapanevat selle aja jooksul ellu viia ta ei suuda. Eks ta ka siis käitub vastavalt.

[2korda2]

Sikkut ja Alamäe olid eile ETV-s. Paitasid üksteisel pead mitmes küsimuses. Paraku seostus Sikkutile "sotsmaksulae kaotamine"-> "raha jääb ju vähemaks". Ei suutnud aru saada, et mitmekordse keskmise palgaga inimese jaoks ei ole tihtipeale probleem teha kaugtööd parema (maksu)keskkonnaga piirkonnast. Sellisel juhul kaotame kogu võimaliku maksuraha, mitte ainult 4-kordset keskmist ületava osa pealt sotsmaksu. On raske näha, et 4-kordse keskmise palga pealt sotsmaksu maksja suudaks meie meditsiinisüsteemi veel suurema summa eest kasutada (no üksikjuhtumid on võimalikud aga keskmiselt...).
Minu jaoks on kummaline näha, et ka RE hakkas seda algatust vastustama. Vägisi käib võitlus "kes ennast parempoolsemaks pidavatest on tegelikult kõige vasakpoolsemad".

[Fucs]

Taani leht: Danske Eesti töötajad võtsid ilmselt altkäemaksu
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/11/ ... ltkaemaksu

[teeline35]

Taani leht: Danske Eesti töötajad võtsid ilmselt altkäemaksu

Ja Danske emapank vaatas, et tohutud kasumid tulevad eesti harust. Aru ei saa kuidas, aga küsida ka ei julge!
Käib Danske emapanga juhtide ja Taani finantsinspektsiooni puhtaks pesemine.

[vanahalb]

https://www.err.ee/877395/sikkut-eesti- ... inimestele
Huvitav miks proua minister ei rääkinud seda Est Fori tehase möllu ajal. Oma inimeste paremad töövõimalused oleks taganud see tehas ja kaasa oleks aidanud ka Väimelasse kavandatud kanala. Praeguseks on need ettevõtmised saanud hoiatavaks näiteks!
Ja inimesed voorivad rõõmsalt soome ja rootsi tööle edasi.

Proua minister ilmselgelt ei hooma probleemi olemust. Eestis on tööd nii et tapab ja seda jätkub kõigile, kes tööd teha viitsivad. Küsimus on selles, et tööjõud on Eestis ülikõrgelt maksustatud ja sellepärast lähevad inimesed nii Soome kui Rootsi või kuhu iganes kus tingimused soodsamad on. Tööjõud (väljaõppinud inimesed ) on täpselt samasugune piiratud ressurss nagu energia , puhas vesi vms mille pärast riigid võitlevad. Sellele tõdemusele pole ei valitsus ega osad tööandjad jõudnud kogu taasiseseisvumisaja jooksul.

Mingi teoreetilise variandina võib orjatööjõudu juurde tuua. Praegult tuuakse ukrainlasi. Nende töö kvaliteet on suht kõikuv, sest niimoodi, esimese lainena lähevad kodumaalt minema eelkõige õnneotsijad ja igasugused aferistid. Analoogselt eestlaste ja Soomega - tõsisemad tegijad tulevad juba hiljem ja mitte juhutöödele või kaks nädalat tööl/kaks kodus graafikusse vaid kolivadki koos peredega välismaale.
Et EV Põhiseaduse kohaselt on ülim eesmärk Eesti keele, kultuuri, rahvuse ja mis seal olidki säilitamine läbi aegade, siis seniste otsustajate tegudes näen ma riigireetmise tunnuseid.

Üks armastatud müüt on tööviljakuse erinevus Baltikumis ja Põhjamaades ja sellepärast ei saavat Baltikumis maksta sama palka kui Skandinaavias. Päris niimoodi see ei ole - lihtsa näitena Eesti ja Soome võrdlusest: Prisma kassiir teeb mõlemas riigis ühesugust tööd ja mina pole kuulnud, et Eesti Prisma maksaks Soome palka. Parem näide oleks võib-olla hoopis Motoneti kauplus, mis Lasnamäel avati. Seal on kaubavalik ja hinnad sendipealt samad kui Motoneti Soome kauplustes. Eestis on kaup isegi natuke kallim, sest käibemaks on Eestis 20 % ning Soomes 24 ja ettevõttele on soodsam osta Soomest. Võib-olla viimastel kuudel seal mingeid korrektuure toimunud kuid ikkagi - ei kipu uskuma, et täpselt sama konseptsiooni, kaubavaliku ja hindadega kaupluses saab Eestis sama palga kui Soomes.

Neid töid on suht vähe kus lihtne inimene teeb Soomes konkreetselt kaks korda rohkem kui Eestis. Üks näide on autojuht. Soomes on koormad suuremad ja keskmisel linnadevahelisel veol viib soome auto kohale 36-44 tonni kaupa ning eesti auto 24. Pikematel vedudel kasutatakse ka 90 tonnise täismassiga autoronge ( ca 60 tonni kaupa peale) ja see suundumus süveneb. Põhjendus on väiksem reostus jms keskkonnaküsimused. Veduk, mis seda koormat tõmbab on sama ja heitmeid tekib veetava tonni kohta vähem kui Eestis.
Korralikult ehitatud teed niisugune asi ei kahjusta, sest kui sillad välja arvata, pole oluline mitte täismass vaid teljekoormus. Haagisele pannaks mõned teljed juurde ja koormus jääb samaks.

Tee ehitamise koha pealt, mida siis varemalt käsitleti: niipalju kui ma tähele olen pannud (Poolas, Saksamaal, Soomes) - tee üks aluskiht on armeeritud betoon ja sellele tuleb asfalt ning mingeid rööpaid seal ei teki (Soomes sõidab endiselt 70 % sõiduautosid naelrehvidega) Ükskord uurisin mingis foorumis eesti teedeehitajatelt, et mis takistab sellise tehnoloogia kasutamist Eestis. Mingit selget vastust ei saanudki. Jahuti midagi Eesti kliima iseärasustest ja et betoon on libedam kui asfalt ning muud häma.
Ometi oli jutt betoonist aluskihist ja mitte betoonist sõiduteest. Ei ütleks, et see teetammi lõputust tihendamisest ja "vajuda laskmisest" kallim on. Oluliselt kiiremini kui reformierakond omal ajal ehitas valla jagu Tallinn-Tartu maanteed ning Mäo liiklussõlme , tegid poolakad 2+2 kiirtee Varssavist Suur-Saksamaa piirini. Euroopast tagastamatu abina per kilomeeter saadud raha on ilmselt sama ja kütuseaktsiis tundub Poolas olema väiksem kui Eestis. Ei oskagi öelda, et kas Eestis siis varastatakse kogu raha ära või lihtsalt mängitakse üleliidulist lolli.

2+2 maantee niisugustes riikides on ikka eelkõige transiitliikluse tarbeks ja Eestis oleks mõte vaid Tallinn-Pärnu-Ikla trassil. Tallinn - Narva tänastes tingimustes enam mitte. Tallinn-Tartu PR-projekt oli vajalik, et Ansip ja Jänes saaksid reede õhtul koju sõita ja tänaseks on seegi tõenäoliselt oma aktuaalsuse kaotanud.
Soomes on veel väike jupp ehitada Peterburi ja Stockholmi vahelisest Soomet läbivast teest, muudes suundades on natuke Helsinkist Tampere või Lahti poole ja käib küll.
2+2 maanteel ei pea tingimata üüratud liikluskoormused olema. Selsamal Varssavist Berliini poole viival teel minumeelest küll suuremat liiklust pole kui Tallinn-Tartu maanteel, sest see on tasuline tee. Kohalikud sõidavad paralleelsel vanal teel. Maksavad need, kes tahavad sirge jalaga labi Poola vajutada ja hind pole selle eest sugugi kallis. Kui õigesti mäletan, siis ca 25 juudirubla 500 km lõigu eest (Sõiduautole. Veokatel on teine hind)

[Chupacabra]

Sa saad tööviljakusest lihtsalt valesti aru. Soome bussijuht ei saa mitte sellepärast kaks korda rohkem palka, et ta keerab bussi kuidagi tõhusamalt, vaid ta saab kaks korda kõrgamt palka, sest ta veab palju tootlikumaid inimesi tööle. Elatustaseme ja palgaerinevuse loovad väga väike grupp inimesi, kes müüvad oma tooteid meeletu marginaaliga. Miks ja kuidas nad seda teha saavad on teine teema. Need inimesed siis saavad ülisuurt palka ja dividenditulu, mida nad siis laiaks löövad (tarbivad rohkem) ja annavad nii tööd teistele inimestele.

Mis aga puudutab Eesti riigihangendust, siis see süsteem on nii p*ses, et valus on vaadata kuidas maksuraha eest alatasa ostetakse s*tta. Vaatamata seadusemuudatustele on endiselt määravaimaks odavaim hind ja tihti ka otsene lollus. Marginaalse hinnavõidu nimel ostetakse eksponentsiaalselt halvem toode.

[Lemet]

Poolas, Saksamaal, Soomes) - tee üks aluskiht on armeeritud betoon ja sellele tuleb asfalt ning mingeid rööpaid seal ei teki 

Tekib ikka ja üpris märkimisväärsed, Saksas on paljudes kohtades esimene rida nagu raudtee, säti auto minema ja lase silm looja.

[vanahalb]

Ma küll pole märganud, et ülisuurt tulu saavad inimesed Skandinaavias bussiga sõidavad. Ingvar Kamprad Rootsist sõitis, aga tema on tänaseks surnud
Kuigi üldiselt saan vastuväitest aru ja tean ka seda, et tööviljakuse tõstmine lahendamine hakkab alates kontorihoone teiselt korruselt kui mitte kõrgemalt. Ning sedagi olem pikemat aega maininud, et needsamad ülikõrge tulu saajad panustavad ühiskonda läbi ettevõtte tulumaksu. Sellevõrra madalam on väiksemate vendade maksukoormus ja labidamehele saab rohkem peo peale laduda.

Saksamaa maanteede raudteedeks muundumise koha pealt - mõned teed on seal vist Hitleri ajast suures plaanis samasugused ja liikluskoormuse tõttu uusi asemele ehitada ka ei jõua. Berliini ja Müncheni vahel, kuskil Nürnbergi kandis on pikk lõik, kus auto teeb täpselt samasugust vaguni häält kui omal ajal Tallinnast Narva poole sõites. Enne kui seal betoonplaadid asfalti alt välja kaevati. Ilmselt vana Reichiaegne tee, millele kiirkorras asfalt peale on visatud ja nii jäänudki. Samas olen märganud, et kus uut ehitatakse, on iseliikuv betoonitehas alati platsis ja liiklusummik kilomeetri pikkune.

[diesel]

tööviljakust ei mõõdeta tonnides või meetrites või veetava kauba maksumuses.
tööviljakust mõõdetakse rahas. soome bussijuhi tööviljakus on suurem vaid sel juhul
kui piletitulu ja dotatsioonid on suuremad kui meil.
kalevipoja tööviljakus on võrdne soome ehitajaga vaid juhul kui saadav tunnipalk on sama.
kui kalevipoeg teeb kasvõi topelt rohkem tööd sama ajaga, aga palk on pisem,
siis on tema tööviljakus väiksem.

ja mis puutub rööbastesse teel, siis seos naelkummidega on vägagi küsitav, kuna rööpavahe
on veoauto mõõtu, mitte sõidukate järgi.
betoonteed on õismäel jupike. rööpaid pole ja libedust pole ma seal ka märganud rohkem kui asfaldil.