www.militaar.net

Valisin ka mõlemale autole KUMHO lamelld. Testis tublid keskmised ja hind vastuvõetav. Mudel KUMHO WI51. Olen ka varasemalt, aastaid tagasi kord kasutanud KUMHO lamelle ja täitsa rahule jäin tookord. Mul suvekad Continental -id ja KUMHO lamell on vaiksem. Eks lamelli pehme segu teeb selle vaiksemaks?

Mul sama mudel - Kumho WI51.

Kirs kirjutas: ↑03 Dets, 2024 17:33 .... Eks lamelli pehme segu teeb selle vaiksemaks?

Sõltub. Stingeril olid alustuseks Hakkapelittaa lamellrehvid, mis alati tuletasid mulle meelde noorusaja ning Ikarus Luxi koos selle tagasilla undamisega.
Nüüd said Continentali eimäletapeastmismudel ja need on küll vaiksed.

Ehk siis minu targutuse point oleks selles, et vananeva rehvi müügil peaks olema vastav märge ka juures, umbes nagu toidupoodides need "parim enne möödas" soodusmüügid on.

Rehvidel on tootmisaeg (4 numbrit) külje peale löödud aga tunnistagem - paljud rehviostjatest seda oskavad vaadata. Ostes poest allahinnatud uued rehvid ei tulda selle pealegi, et tootmisaega kontrollida kuigi põhjust nagu oleks.
Sama asi siia kliimasse sobivate lume ja jäähaarduvus märgistustega.

olevtoom kirjutas: ↑03 Dets, 2024 19:44

Kirs kirjutas: ↑03 Dets, 2024 17:33 .... Eks lamelli pehme segu teeb selle vaiksemaks?

Sõltub. Stingeril olid alustuseks Hakkapelittaa lamellrehvid, mis alati tuletasid mulle meelde noorusaja ning Ikarus Luxi koos selle tagasilla undamisega.
Nüüd said Continentali eimäletapeastmismudel ja need on küll vaiksed.

Mida "karedamad" rehvid, seda rohkem häält teevad - naastude puhul vältimatu.
Kuid Ikaruse efektid autos sees tulenevad ikkagi sitast müraisolatsioonist.
Korralikul autol pole naelte hääst tuppa praktiliselt kuulda.

Fuchs kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:40 No talverehve ikka sony makiga üksühele ei tasu võrrelda. Mul garaazis töötab näiteks 40 aasta vanune sony raadio veel väga edukalt, samavana rehvi ma oma autole "relvaähvardusel" ka täna enam alla ei keeraks (90ndatel sai sellistega uisutatud üksjagu, teravad elamused garanteeritud ).
Kunagi vist tehnikamaailmas oli sedasorti test ka tehtud, kuidas vana rehvi kummisegu pidamisomadused halvenevad. Oli märkimistväärne erinevus värske rehviga.
Ehk siis minu targutuse point oleks selles, et vananeva rehvi müügil peaks olema vastav märge ka juures, umbes nagu toidupoodides need "parim enne möödas" soodusmüügid on.

Tunnistan, et mul on ühe keskmisest kiirema auto all rehvid, mille ma soetasin 2002 paiku. Peaaaegu kulumata, olen nendega ehk 5000 km sõitnud, mingeid pragusid või plastmassi meenutavat mustrit ei ole. Auto on muidugi kogu aeg ka garaazis seisnud suht ühtlasel temperatuuril ning päikese käes on käinud ainult sõitmas või pesemas.

Küll aga olen näinud plastmassiks muutunud rehve just kasutatud rehvide müügikohtades, kuhu saabuvad rehvid vedelevad virnas kuskil õues mitmeid aastaid. Seal olen alati näpuga katsumist nõudnud ja liigsest plastmassist keeldunud.

Fuchs kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:40 No talverehve ikka sony makiga üksühele ei tasu võrrelda.

Jah loomulikut. Tõin lihtsalt näite, mismoodi toimub suuremates ja/või rikkamates regioonides kaubandus/logistika/transport/laondus/jne. Ja mismoodi võivad täiesti korralikud asjad liikuda konteineri(te) mahus ostude korral hindadega, mis siin Eesti jaeostja jalust maha pikali löövad. Näiteks lihtsalt eelmise kataloogi poole aasta tagused tooted. Teinekord pole isegi need poole aasta taguse kataloogi tooted meie turule läbi "nn ametliku kaupmehe" veel meie väiksuse tõttu jõudnudki, või ehk siis kuskile eksklusiivselt näidistesalongi kuskile ainult, ja sedagi üüratu hinnaga. Aga kuna Eesti väiksuse korral näiteks mingi antud kaubagrupi ostjaid sellises mahus praktiliselt pole nt aastagi jooksul, siis jääbki suurem diil tegemata. Ja täpselt samamoodi võib jääda ka tegemata nn "vana-kataloogi-diil" mõne suurema hulgi-vahe-laoga. Oli aegi-hetki, kui suutsime nn "konsortsiumi" moodustada, ja siis võtsime ettenähtud koguse (mitte ainult üks 40-jalgne monokont) lätlaste ja leedulastega kokku.
Täpselt samapull on ju hiinlastega. Ükskõik millises mahus või ükskõik kui lõhki sa ennast Eesti-mastaaape arvestades ka ei telliks/ostaks, ikkagi küsib hiinlane, et "no toote näidispartii sa ostsid, aga millal sa lõpuks reaalselt ja tegelikult tellima hakkad?" .... Ja siis sa seletad talle, et "üleüldse Eestis elab ainult 1,3 miljonit inimest..." ... ja siis ta küsib, et "ahah, ah et see on siis teie linnas/külas/maakonnas? aga mujal?" ...

Kas keegi oskab kommenteerida viimases Autolehes toodud väidet, et EL-s on juba mitmendat aastat keelatud põhjamastiksi (st kivikaitse) kasutamine, kallimatel autodel katab krunditud põhja mingi kate, odavamal on see põhi lihtsalt kurja ilma käes?

Plaanin nädalavahetusel oma uue VW alla kanalisse ronida ka oma silmaga uurida. Kui nii on, siis tuleb kähku mingi Krowni taoline asi teha.

Kui see peaks tõsi olema siis ei maksa meelt heita. Toiduõli poes lademes ja siis võib suure survepesuriga autu põhjaalused ja sillad nii üle käia, et kõik leemendab. Kasvõi üle katuse! Parem ikka kui ilma.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 14:57 Kas keegi oskab kommenteerida viimases Autolehes toodud väidet, et EL-s on juba mitmendat aastat keelatud põhjamastiksi (st kivikaitse) kasutamine, kallimatel autodel katab krunditud põhja mingi kate, odavamal on see põhi lihtsalt kurja ilma käes?

Plaanin nädalavahetusel oma uue VW alla kanalisse ronida ka oma silmaga uurida. Kui nii on, siis tuleb kähku mingi Krowni taoline asi teha.

Krown on täiesti mõttetu asi, see on täiesti vedel ja ei kuivagi ära

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 14:57 Plaanin nädalavahetusel oma uue VW alla kanalisse ronida ka oma silmaga uurida. Kui nii on, siis tuleb kähku mingi Krowni taoline asi teha.

Krown on auto korrosioonikaitseprotsess ning kivikaitselist funktsiooni sel kahjuks pole. Sellega tehakse kohad kus ta püsib - kereõõnsused nt. Vedel õli all autopõhja küljes niisama ei püsi. Lasin teha uuena Eestist ostetud Hondal Krowni töötluse ning 12 a. hiljem autot müües polnud kriitilistes kohtades kuskil roostet näha võrreldes teiste sama mudelitega mis linnapeal silma jäid.
https://www.krown.ee/protsess/

Autopoes on küll müügil erinevaid mastikseid, sh selliseid, mis on mõeldud põhjaaluse kaitseks ja laskmiseks kivikaitse/värvi peale. Bituumeni ja vaha põhised. Juba värvitud põhjaaluse katmine selle "kummist" kivikaitsega erilist efekti ei anna, see tuleb kergesti maha ja oleks soovitav üle värvida pärast. Minumeelest tehases lastakse seda põhjaalust kivikaitset üldse kuumalt ja see tardub jahtudes - olles seetõttu tugevam autopoe kraamist.

Krowni tehnoloogiasse pole enne süvenenud enne paistab, et see on umbes selline asi, mida vanasti tehti grafiitõli ja sellest tehtud möksidega, ehk plekivaltsid, plekkide sisemus jne.

Peale selle on olemas veel mastiksid, mis ongi mõeldud sellise halvasti katstud (vaid alusvärviga värvitud) põhja jaoks, need tarduvad selliseks pool-elastseks. Tectyl, Dinitrol jne. Omavad ka kivikaitselist mõju (paks elastne kiht, mis leevendab kivilöökide mõju).

https://roostekaitsekeskus.ee/dinitrol/
(kohta ei reklaami ja pole kunagi kokku puutunud)

Dinitrol , olen kasutanud , eriti seda vedelamat "Korrosioonitõrje vedelik ML" auto põhja all , põhja olen üleni katnud, kuhu vaid ligi pääseb , nendes kohtades mis on liiva ja muu sellise mõju all olen peale lasknud "Kaitsemastiks 4941 / CAR " , peale üht talve oli auto põhi muutusteta , ehk kaitsekiht terve .
Ühe korra tellisin Dinitrol ML i ühest auto varuosadega kauplevast e poest , sealt saadud materjal jäigi vedelaks , tahenes vast kahe nädalaga nõnda palju et näpuga katsudes näpu külge ei jäänud , kuivas veel paar nädalat , siis lasin kaitsemastiks 4941 ga üle , mis seis selles kohas on ei ole uurinud , iga liigutus , millise auto omanik oma auto hoidmiseks / hooldamiseks teeb on kasuks , kasvõi hea sõna läheb asja ette .

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 14:57 Kas keegi oskab kommenteerida viimases Autolehes toodud väidet, et EL-s on juba mitmendat aastat keelatud põhjamastiksi (st kivikaitse) kasutamine, kallimatel autodel katab krunditud põhja mingi kate, odavamal on see põhi lihtsalt kurja ilma käes?

Hm. Mille baasil põhjamastiksid? Kas on keelatud tehastel seda mingit kindlat panna, või üleüldse ka järelhoolduses?
Siis peaksid need mastiksid olema ka EU poelettidelt kadunud, aga pole ju....

Seda ma tean küll, et bituumenibaasil mastikseid ei ole uuematel masinatel soovitav kasutada.

Autogeenius: Kas bituumeni baasil roostekaitset tänapäeval enam ei soovitata?

Taavi Luts Henkel Balti OÜst ütles meile, et bituumeni baasil põhjakaitsevahendid on ühed vanimad auto põhja ja rattakoobaste kaitseks kasutatavad kaitsevahendid. Nende plussideks on odavus ning kivilöögist tekkivaid kahjustusi ja müra vähendav toime.

Samas toob Luts välja ka mitmeid miinuseid. Näiteks ei sobi see kaasaegsete autode põhjale, rattakoobastele ja küljekarpidele tehases peale kantud PVC-kaitsekatte peale, sest bituumen hakkab PVC-katet lagundama. Kui autopõhi on tehases kaetud vaha baasil kaitsevahendiga, siis bituumen ei nakku.

https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nip ... soovitata/

PVC mastiksi ja bituumenmastiksi omavahelise mittesobivuse saab põhimõtteliselt likvideerida, kui PVC katta enne kivikaitse mastiksiga mis on vahapõhine, lasta lõpuni ära kuivada ja siis saab katta soovi korral ka bituumenmastiksiga.

Bituumenmastikseid on ka erineva koostisega. Sünt.kummi või kautšuki sisaldusega bituumenmastiksid ei pragune temp. kõikumiste tagajärjel ja püsivad tervena kauem pindadel.

Kui juba mingi rebasealge on olemas, siis bituumenibaasil mastiksi all läheb juba kõvem möll lahti ja mõne aastaga on augud taga