Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
See on juba riputatud teemasse Oleksoloogia/Venemaa ooatamatu rünnak.kaugeltuuriv kirjutas:http://arvamus.postimees.ee/4031337/vas ... 1473410560
Kui mõni kaasfoorumlane saaks selle siia täispikkusega,oleksin väga tänulik.
Süüdi mõisteti ta paragrahvi "Fashismi rehabiliteerimine" alusel. Süütegu oli dokumendi repost oma kontol. Dokument käsitles Poola ühisvallutuse kõrval ka Bandera tegude kirjeldust. Mida sellest konkreetselt kohus valeinfoks tunnistas ei tea. Kuidas see fashismi rehabiliteerimine on ei tea keegi. Enne seda kui minna Euroopa Inimõiguste Kohtusse tuleb saada süüdi mõistetud kõigis Vene kohtute instantsides ja see on ka toimunud. Luzgin on siiani ainus inimene, kes selle paragrahvi alusel on süüdi mõistetud.Otto K kirjutas:Venemaal on kodanik nimega Vladimir Luzgin.
2016.-ndal aastal mõistis vene ülemkohus ta süüdi selles, et ta levitas sotsiaalvõrgustikus infot / fakte selle kohta, et NSVL tungis koos Hitleri Saksamaaga 1939.-ndal aastal Poolale kallale. Talle mõisteti trahv 200 000 rubla valeandmete levitamise eest.
http://www.rightsinrussia.info/legal-ca ... imirluzgin
Nüüd (01.03.2017) on see kodanik asja kaevanud edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Jõle tuttav tuleb sihuke asi ette..toomasv kirjutas:Kogu selle Vene Statistikaametiga on see halb lugu, et vist eelminel aastal alustasid nad andmete ümberhindamist, põhjendades seda vist sellega, et meedotika on 3 viimast aastat vale olnud. Ja kõik andmed läksid ümbervaatamisele. Paljud vene eksperdid on sellel viidanud, alates Demurast, Aleksasenkost, Sukovkist jne ja tunnistavad, et keeruline on midagi nüüd hinnata, tõepäraseid andmeid ei ole. Järjepidevus on kadunud. Mis on kõige kuradim ja millele nad ei oska vastata, on see, et Vene võimud lähtuvad oma plaanide tegemisel tõepärastest andmetest või nendest samadest libaandmetest, mida on ilustatud ja meelepärasemaks muudetud.
Kõik muidugi õige, aga ma ei usu seda ignorantsuse asja. Mitte ühelgi Lääne suurriigi juhtkonnal ei puudu info tegelikust olukorrast. Ignorantne võib olla osa nende elektoraadist, aga ise nad teavad väga hästi, mida teevad. Eesmärgipüstitustes on küsimus, mitte teadmatuses.Kui Euroopa ei käituks nii rumalalt, oleks olnud ammu võimalik koostöös Venemaaga välja töötada edukas plaan, kuidas terrorismist jagu saada ja säästa suurel hulgal elusid. Kui palju terroriakte peab veel toimuma, kui palju elusid peavad Euroopa riigid kaotama, enne kui Euroopa Liit seda taipama hakkab?
Selle loo kajad – valik terrorismi ja Venemaaga koostöö vahel – jõudsid Yana Toomi eestvedamisel Eesti (sotsiaal)meediasse ja järgnenud sotsiaalmeedia infovoolu analüüs näitab, et tulemuslikult.
Oma riigi kodanike kaitseks rahvusvahelistest huvidest loobumises poleks midagi uut. Ja kui järele mõelda, oleks see äkki – ehkki kõigi väärtuspõhiste otsuste vastu – ratsionaalselt mõistetav valik. Kuid selles on üks aga: selle valiku eeldused on, vähemalt seekord, valed. Venemaa ei ole Süürias kunagi islamiterrorismi vastu võidelnud.
Venemaa esitleb ennast islamiterrorismi vastu võitlejana, kuid tegelikult ei ole ta Süürias kunagi islamiterrorismi vastu võidelnud.
Esimesena selle tõsiasja esile toonud raport ilmus läinud aasta aprillis. Rahvusvaheliste suhete mõttekoja Atlantic Councili raportis „Putini sõda Süürias” võrreldi muu hulgas Venemaa õhurünnakute väidetavaid sihtmärke tegelike sihtmärkidega. Selle analüüsi tegemiseks oli appi võetud ülemaailmne uurivate ajakirjanike ühendus Bellingcat, mis kasutab teabe kogumiseks avalikke allikaid: fotosid, videoid, sotsiaalmeediat.
Bellingcat uuris Venemaa kaitseministeeriumi postitatud 43 videot Süüria õhurünnakutest ja suutis 36 video puhul kindlaks teha täpse koha, mida rünnakud tabasid. 30 rünnaku puhul kinnitas Venemaa kaitseministeerium, et tegu oli rünnakutega ISIS-e vastu. Selgus, et tegelikkuses oli ainult üks neist rünnakutest tehtud tõepoolest ISIS-e kontrolli all oleva piirkonna pihta. Sõnum, et Venemaa võitles Süürias edukalt ISIS-e vastu, on seega tõene 1 : 30 ulatuses. See tõeprotsent on veidi väike järeldamaks, nagu oleks Venemaast Euroopale ISIS-e vastu võitlemisel abi või Venemaal oleks ülepea soovi ISIS-ega võidelda.
2017. aastal tuli koostöö Venemaaga terrorismivastases võitluses aga jutuks juba ka Atlandi taga, Ühendriikide uue presidendi Donald Trumpi suu kaudu. Seda, kui lihtsalt sünnivad tõepõhjata lood, kui suur on nende mõju rahvusvahelisele poliitikale ja kui raske on neid kummutada, oleks ehk raske seletada ilma tollesama mõttekoja Atlantic Councili värske raportita „Aleppo murdmine”, mis toob peale Süüria veriste sõjakuritegude esile ka „pehme jõu” osa: kuidas teaberünnakutega kujundati nii kohalikku kui ka rahvusvahelist avalikku arvamust ja mis rolli see Aleppo alistamises mängis. Raport toob muu hulgas esile soovituse Ühendriikidele kaaluda hoolikalt võimalikke koostööpartnereid. Aga inimesi – ka riigipäid – on raske ümber veenda. Poliitilise tegelikkuse loomises on lugudel suurem roll kui faktidel.
Terrorismivastane võitlus on president Trumpi jaoks üks Ühendriikide prioriteete. Üks Venemaa sihte on veenda Ühendriike oma edukas võitluses terrorismiga Süürias, just nagu püüti veenda Euroopa avalikkust ja otsuselangetajaid. Sammudel, mida Venemaa on valmis tegema selleks, et saada tagasi otsustuslaua taha, võib – teaberünnakute toel ja ignorantsuse abil – olla arvestatav mõju nii Ukrainale, rahvusvahelistele reeglitele kui kaudselt ka NATO tulevikule, mida Moskva näeb eksistentsiaalse ohuna.
Alain Juppé ei asenda Prantsusmaa presidendikandidaadina François Filloni.Prantsusmaa parempopulistliku Rahvusrinde presidendikandidaat Marine Le Pen andis intervjuu CBS Newsi saatele „60 Minutes“, milles rääkis, et Vene oht Euroopale on petuskeem.
Küsimusele, milles seisneb tema imetlus Venemaa ja Vladimir Putini vastu, vastas Le Pen, et ta ei ole nagu fänn rokk-kontserdil, vaid poliitiline liider suures maailmariigis. Teda huvitavad Prantsusmaa huvid.
Küsimusele, kas Le Pen ei usu, et Venemaa on Euroopale ohtlik, vastas ta: „Ma ei usu seda üldse. Ma arvan, et see on suur petuskeem.“
Kui Le Penile tuletati meelde sissetungi Ukrainasse ja Krimmi hõivamist, lausus ta: „Ma räägin teile, mis on Euroopa jaoks oht. See on külma sõja jätkamine Venemaa vastu ja Venemaa tõukamine Hiina käte vahele. See on Euroopa jaoks oht.“
Kas Le Pen ei arva, et Putin, kes on siiski mõrvar, on ohuks Prantsusmaale ja teistele regioonis?
„Ei, ma ei usu, et see on nii. Miski, mida Vladimir Putin on teinud, ei pane mind sellele järeldusele jõudma,“ vastas Le Pen.
Kriitikud väidavad, et Le Peni vaateid mõjutab Vene pangalt saadud laen tema erakonna rahastamiseks.
„Miks peaks see mind mõjutama? Kui te võtate laenu, milline on teie muu kohustus kui see tagasi maksta? Teil pole muid kohustusi. Aga kui te teate Ameerika panka, mis tahab mulle raha laenata, siis igal juhul, sest ma otsin endiselt raha. Eriti seetõttu, et Prantsuse pangad on keeldunud poliitilistel põhjustel meile kampaania jaoks laenu andmast,“ lausus Le Pen.
Raske öelda, kas see on halb või hea. Fillon nagunii ei võida.Prantsusmaa endine peaminister Alain Juppé teatas, et ei vaheta presidendikandidaadina välja skandaali sattunud François Filloni.
Filloni süüdistatakse selles, et tema perekonnaliikmetele maksti maksumaksjate raha fiktiivsete töökohtade eest, vahendab BBC News.
Fillon on kaotanud toetust paremtsentristliku Vabariiklaste erakonna (Les Républicains) sees ning ka arvamusküsitluste põhjal.
Filloni kõige tõenäolisema asendajana on nähtud Juppéd, kes ründas Filloni kangekaelsust, kuid ütles, et ei kandideeri.
Arvamusküsitluste järgi oleks Juppé jõudnud valimiste teise vooru, kui oleks kandideerinud, Fillon teise vooru aga tõenäoliselt ei jõua.
Kartellide paratamatu saatus. Toimivad teised ainult siis kui saadav võit ületab kartelli murdmisest saadavat kasu. Venemaa puhul mängib rolli muidugi üldine sõnapidamatuse kultuur.Kriku kirjutas:Nafta hind taas languses: tootmist kärpida lubanud Venemaa lubaduste täitmist näha ei ole. Mis sa kostad.
