502. leht 666-st

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 05 Dets, 2024 0:22
Postitas OLAVI
maksipoiss kirjutas: 04 Dets, 2024 20:32 Kui juba mingi rebasealge on olemas, siis bituumenibaasil mastiksi all läheb juba kõvem möll lahti ja mõne aastaga on augud taga
25 aasta vanusel Golfil olid uste alaäärtes (juba kunagi pahteldatud) augud sees ja remont ei olnud enam otstarbekas.
Pesin puhtaks ja katsin prooviks 3M FF777 kivikaitse kilega: https://proplastik.ee/3m-ff777-1220x500 ... uurne.html
(Meetriga saab osta reklaamifirmadest.)
Kui tavaline kleeps kiirendab korrosiooni, siis see püsis vähemalt 3 talve, müügini, kenasti (visuaalse ülevaatuse jaoks) peal.
(Kui volt jääb sisse, siis soojapuhuriga soojendades tõmbab ise sirgeks.)
FF777 Kilel on patenteeritud 3M ComplyTM õhukanalitega ilmastikukindel liim.
Kui omale teha ja veel päris auku sees ei ole, siis roostes metallile kantav toimiv asi on BRUNOX roostemuunduriga epokrunt. (Väike pudel on pintsliga.)
Remonditeenust osutavad töökojad seda tavaliselt ei kasuta, sest see võib kuivada üle 24h, et roostemuundur jõuaks toimida. (Kasutatakse autode restaureeerimisel ja olen ka ise kasutanud.)
https://www.xn--autovrvid-z2a.ee/brunox ... l)&kat=189

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 05 Dets, 2024 10:59
Postitas Kapten Trumm
Fucs kirjutas: 04 Dets, 2024 18:48 Hm. Mille baasil põhjamastiksid? Kas on keelatud tehastel seda mingit kindlat panna, või üleüldse ka järelhoolduses?
Siis peaksid need mastiksid olema ka EU poelettidelt kadunud, aga pole ju....
Seda ma tean küll, et bituumenibaasil mastikseid ei ole uuematel masinatel soovitav kasutada.
Põhjamastikseid on lisaks kunstkautsukist "kivikaitsele" veel 2 tüüpi
-bituumeni põhised
-vaha põhised.

EL on autodel paljud asjad ära keelanud, kuid poest saab neid osta. Näiteks uusi autosid ei värvita juba hulk aastaid lahustipõhiste kerevärvidega, kuid autovärvi poest saad neid endiselt osta. Lisaks juba hulk aastaid ei krundita enam autosid, aga krunt on endiselt müüa. Sama on ka kivikaitsega.

Mina tunnistan, et neid vahapõhiseid pole kasutanud ja kogemus puudub. Bituumenipõhiseid küll. Ka rikutud tehase kivikaitse parandamiseks, kuna see püsib paremini peal kui need autopoest ostetavad kivikaitsed. Alus tuleb muidugi roostest puhtaks turbiinida, kruntida jne, mitte lasta otse rooste peale.

Taolisi möginaid kasutati ka NSVL ajal, nii tööstuslikke kui ise segatuid, selle müügimehe jutu järgi pidanuks siis kõik autod kiirelt roostetama. Aga vastupidi, nõuetekohase hoolega sõitsid toonased autod üsna kaua. Tõsi, neid katteid tuli ka kord aastas üle vaadata ja uuendada. NSVL autodel oli samuti "kivikaitse" põhja all olemas, kuid selle kvaliteet polnud isegi kaugelt võrreldav sellega, mida nt Saksamaal tehti, seal võis vigastusteta "kivikaitse" täita oma rolli ka 30 aastat.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 05 Dets, 2024 11:04
Postitas Kapten Trumm
maksipoiss kirjutas: 04 Dets, 2024 20:32 Kui juba mingi rebasealge on olemas, siis bituumenibaasil mastiksi all läheb juba kõvem möll lahti ja mõne aastaga on augud taga
Täpselt nii. Korrosioonitõrje tegijad räägivad kõik, et juba roostes autod töödeldakse roostesurmaga. Sellesse mina isiklikult ei usu, lisaks ei pääse ka igale poole ligi. Efekt sel mögistamisel on ikkagi roostevabal autol.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 05 Dets, 2024 13:33
Postitas Fucs
No ma olen nende metallikorrosioonide teemadega omajagu tegelenud. Mitte ainult sõidukite puhul.

Kui rooste juba sees, siis tuleb eristada kahte põhimõtteliselt erinevat roostet:

* pindmine rooste
* läbiv rooste

Sellest olenevalt on korrosioonitõrje põhimõtted, meetodid ja vahendid erinevad.

Rusikareegel on, et kogu olemasolev rooste tuleb võimalikult põhjalikult eemaldada kuni selleni välja, et roostega "nakatunud" koht tuleb välja lõigata ja asendada. Suuremad probleemid algavad siis, kui roostet pole mingil põhjusel võimalik eemaldada, välja lõigata ja asendada, ei pääse ligi jne.

Selleks et peatada või aeglustada rooste levikut on vaja tagada põhimõtteliselt kahe tingimuse olemasolu:

* tuleb peatada õhu juurdepääs
* tuleb peatada vee ja niiskuse juurdepääs

ehk, et kui roostet eemaldada ei saa, tuleb korrosioon õhu- ja niiskuskindlalt "kapseldada".

Sealt edasi on järgmised probleemid:

* Kui roostekiht on õhuke ning pindmine ja mitteläbiv, siis olenevalt rooste paksusest ja selle eemaldamise tõhususest on võimalik kasutada erinevaid "roostekapseldajaid" ja epokrunte, roostemuundureid ja/või "roostesurmasid"... või happekrunte. Erinevate toodete rooste läbimise võime on erinev (on tõhusad ainult teatud paksusega roostekihi puhul)
* Kui roostekiht on paks ja mitteläbiv, siis üldjuhul roostesurmad ja muundurid ei suuda sellest metalli pinnani läbi tungida, nad võivad küll pealmise kihi keemiliselt mingiks muuks ühendiks muundada kuid kogu kihti mitte. Seetõttu üldiselt võib jääda selle alla läbimata roostekihti piisavalt niiskust ja hapnikku, et roostetamine vaikselt jätkuks, mis omakorda kobrutab pealmise kaitsekihi üles ja tagab täiendava niiskuse ja hapniku juurdepääsu alumisele roostekihile ja kogu roostetamisprotsess on progresseeruv.
* Kui rooste on läbiv, siis juba tuleb probleemset kohta töödelda mõlemalt poolt detaili, et sulgeda niiskuse ja õhu juurdepääs.

Olenevalt juhtumist ja olukorrast on kõik võimalik, ka läbiva roostetamise peatamine, kuid tavaliselt tekivad siin probleemid, et detailile ei pääse teiselt poolt ligi ja/või ei suudeta eemaldada mõlemalt poolt piisavalt olemasolevat roostet (alles jäänud roostekiht jääb liiga paks muundurite jms tõhusaks toimimiseks).

Ma praegu kahjuks kiiruga ei leia enam üles, aga kusagil netis oli vastav tabel roostesurmade ja roostemuundurite kohta toodete kaupa, kui sügavale roostekihti need tungida suudavad (kui paksu rooste puhul need üldse tõhusad on).

Seepärast kasutatakse sellistel raskematel-keerulisematel juhtudel rooste peatamise üritamise asemel roostetamise aeglustamise üritamist.
Ja selliste paksema roostega ligipääsmatute kohtade jaoks on põhimõtteliselt ainus toimiv lahendus vedelate antikorrosiooni spetsõlide, vahade jm spetsiaalsete korrosioonivastaste vedelate ainete/segude kasutamine, mis tungivad sügavale rooste sisse, ei kuiva kohe (või üldse) ära ja liiguvad ajas pidevalt rooste sees edasi (ideaalis kuni metalli pinnani), tagades võimalikult vähese hapniku ja niiskuse imbumist olemasolevasse roostesse.

Kui sellised paksu roostekohiga kohad lihtsalt kapseldada nii, et selle alla jääb niiskus ja hapnik või jääb sinna uue niiskuse ja hapniku juurdepääs, siis tehakse endale hoopis karuteene, sest sellise kapseldava kihi all kuivab niiskus veel aeglasemalt ära kui ilma töötlemata. Seega peab alati põhjalikult läbi mõtlema ja hindama õigete vahendite ja tehnoloogia kasutamise, et saaks võimalikult parima tulemuse.

Üks vene sait google tõlkes, kus on ära toodud erinevate roostemuundurite plussid ja miinused ning eripärad.
https://quality.techinfus.com/et/rating ... jting.html

Kui rooste on pindmine ja on võimalik sealt paksem roostekiht eemaldada nii, et metall on peaaegu "haljas", siis saab roostemuundurite, roostesurmade ja roostekapseldajatega üsna hea ja püsiva tulemuse edasi mitteroostetava aluspinna loomisel.

Tööde järjekord oleks umbetäpselt selline:
* Olemasoleva rooste eemaldamine nii palju kui üldse võimalik
* mahapestavate spetshapete kasutamine, et likvideerida viimanegi roosteussi alge ja täpikesed mida palja silmaga ei näe VÕI
* spets roostemuundurite/roostesurmade/kapseldajate (või kui saadakse ikkagi 99% haljaks siis ka happekrundi kasutamine muundurite asemel)
* kruntimine (kasutatavatest kruntidest paremast viletsamani: 2K epokrunt; 1K epokrunt; tavaline metalli kruntvärv). Osad muundurid on n.ö. "kaks ühes" (nt. Presto epoksiid roostemuundur; Brunox Epoxy jm analoogsed) muundur + krunt. Siis põhimõtteliselt pole vaja alati eraldi kruntida kui toode ikka vastab sellele, mis toote kirjelduses kirjas on.
- kui on vaja pahteldada, siis siia vahele tuleb pahteldamine, kusjuures tuleb jälgida, millised pahtlid seovad ja/või lasevad läbi niiskust ja sellised pahtlikihid tuleks kindluse mõttes siis veelkorra üle kruntida soovitavalt epokrundiga või mõne "kapseldajaga"
* lihvimistel olla üliettevaatlik, et ei tekiks kaitsevahendi kihist läbivaid lihvimisi
* kattevärv
* kaitsemastiksid (olenevalt kohast siis kas on mõistlikum kasutada kivikaitset (vahapõhised), põhjamastiksit (bituumeni, kautšuki või PVC põhiseid või nende kombinatsioone) või nn "karbi"- ja/või "põhja"vaha

Tööde tehnoloogia (õhuniiskus, temperatuur, kuivamine, peale kandmine, osade happeliset vahendite mahapesemine enne järgmist tegevust jne) peab olema samuti õige.

Eesti toodetest julgeks soovitada (on proovitud ja on andnud rahuldavaid tulemusi):
Veepõhine Rooste muundur ja "kapseldaja" Florin RS
Tekitab lisaks ka "kilekihi" ja kuna on veepõhine, siis seguneb hästi juba rooste sees oleva niiskusega/seob vett ja kuivab kauem ning "liigub rooste sees edasi" üsna sügavale (saab kasutada ka natuke paksema roostekihi puhul), + ei sisalda aerosooli kemikaale
Happepõhine Roostemuundur HP Antirust
Kuivab kaua ja jõuab tungida enne läbi üsna "paksust" roostekihist (me räägime mikronitest mitte millimeetritest - 5µ = 0.01mm). Moodustab lisaks puhtale haljale metallile väga hea korrosioonikaitse kihi. + ei sisalda aerosooli kemikaale.

Välismaa toodete valik on muidugi suht piiritu.... :roll:

*

Ja kui nn "roostevabadest" torudest jm RV metalldetailidest rääkida, mis vahel mõnele üllatuseks "rooste lähevad", siis soovitaks (enim kasutatavatest ja saada olevatest) kasutada AISI 304 (EU standard 1.4301 e. A2) materjalist toodete asemel AISI 316 (EU 1.4401 e.A4) materjalist tooteid. 8)

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 05 Dets, 2024 15:28
Postitas Kapten Trumm
Fosforhappe põhiste "roostesurmade" viga on selles, et reaktsioon toetub õhuniiskusele - paremaks toimimiseks tuleb neid peale ära kuivamist veega niisutada. Paraku aga, kui seda töödeldud roostekohta ei õnnestu piisavalt väliskeskkonnast isoleerida, siis värvist/kattest läbi tulev väliskeskkonna niiskus paneb värvi all selle protsess uuesti käima ja tulemuseks on selle koha pealt mullitav värv. Ja kui värv juba mullitab, siis on seal varsti uuesti rooste.

Mina soovitaks sellised kohad pisikese käsiliivapritsiga puhastada kuni metall muutub selliseks helehalliks. Siis, laskmata niiskusel toimida, lasta happekrunt peale ja peale seda kõik muu.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 06 Dets, 2024 16:22
Postitas Walter2
Kapten Trumm kirjutas: 05 Dets, 2024 15:28 Mina soovitaks sellised kohad pisikese käsiliivapritsiga puhastada kuni metall muutub selliseks helehalliks. Siis, laskmata niiskusel toimida, lasta happekrunt peale ja peale seda kõik muu.
Komplektsele autole liivapritsiga pealeminek lõppeb üldjuhul sellega, et seda liiva leidub pärast kõikjalt - ükskõik kui hoolikalt on auto kinni kaetud: uste klaaside vahelt, katuseluukide mehanismidest, uste lukustitest, salongist, raadiost, isegi mootori sisselaskest on leitud. Pärast vahetad välja uste klaase ja -tihendeid (ei liigu või kriuksuvad, katuseluugid täiega kiiluvad kinni), cd-mängijad, see liiv ronib isegi näidikublokkidesse!
Liivaprits on kasutatav ainult plank metallkere või mahavõetud keredetaili puhastamisel.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 06 Dets, 2024 17:18
Postitas Fuchs
Walter2 kirjutas: 06 Dets, 2024 16:22
Kapten Trumm kirjutas: 05 Dets, 2024 15:28 Mina soovitaks sellised kohad pisikese käsiliivapritsiga puhastada kuni metall muutub selliseks helehalliks. Siis, laskmata niiskusel toimida, lasta happekrunt peale ja peale seda kõik muu.
Komplektsele autole liivapritsiga pealeminek lõppeb üldjuhul sellega, et seda liiva leidub pärast kõikjalt - ükskõik kui hoolikalt on auto kinni kaetud:
Väiksemaid roostekoldeid saab siiski liivapritsiga komplektselt autolt likvideerida küll. CD mängija mängis pärast kenasti. Hädapärast saab lamellkettaga ka rooste siledatelt pindadelt päris edukalt maha lihvida aga sügavamad kolded jäävad sisse. Ja spetsid soovitavad tegelikult pärast liivapritsimist ka pinnad traatkettaga üle käia, et maksimaalselt räni jms osakesed minema uhada. Peale liivapritsimist tuleks tegelikult kohe kähku edasi tegutseda (silikoonpesuvahend ja krunt) mitte jätta töödeldud plekki pikemalt seisma, et ah ma homme vaatan äkki teen edasi.

Neid erinevaid roostesurmasid olen ma ka kunagi katsetanud ja kõik olid sellised enam-vähem rahuldavad tooted aga kui jutt käib kogu auto värvimise plaanist siis ma unustaks sellise keemia ikkagi ära ja läheneks asjale nagu Trumm kirjeldas.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 06 Dets, 2024 17:28
Postitas davidsoniharald
Sellised tolmuvabad liivapritsid on ka kasutusel. Olen ühega tööd teinud ja tööruum jäi täitsa puhtaks: https://youtu.be/pu0AKCp3M6s?si=MXm4qBHQpj2burGi

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 08 Dets, 2024 13:11
Postitas Kapten Trumm
Walter2 kirjutas: 06 Dets, 2024 16:22
Kapten Trumm kirjutas: 05 Dets, 2024 15:28 Mina soovitaks sellised kohad pisikese käsiliivapritsiga puhastada kuni metall muutub selliseks helehalliks. Siis, laskmata niiskusel toimida, lasta happekrunt peale ja peale seda kõik muu.
Komplektsele autole liivapritsiga pealeminek lõppeb üldjuhul sellega, et seda liiva leidub pärast kõikjalt - ükskõik kui hoolikalt on auto kinni kaetud: uste klaaside vahelt, katuseluukide mehanismidest, uste lukustitest, salongist, raadiost, isegi mootori sisselaskest on leitud. Pärast vahetad välja uste klaase ja -tihendeid (ei liigu või kriuksuvad, katuseluugid täiega kiiluvad kinni), cd-mängijad, see liiv ronib isegi näidikublokkidesse!
Liivaprits on kasutatav ainult plank metallkere või mahavõetud keredetaili puhastamisel.
Paned autole katte peale (nt Automaailmas müüdav riidest kate) ja kergitad selle serva ainult sealt üles, kus tööd vaja teha on, umbes töökoha teibid selle kere külge kinni. Ja noh, suvel õues on arukas teha, muidu on kõik garaaz liiva täis.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 08 Dets, 2024 15:32
Postitas Walter2
Nojah, see on teooria - praktikat ma juba mainisin (teibi ja kata seda autot kinni nagu tahad..) :D Lihtsalt kogemuse pealt ning rahuliku ööune huvides - enam ma liivaga komplekteeritud kerele ligi ei lähe.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 08 Dets, 2024 16:54
Postitas Kapten Trumm
Olen seda mõned korrad teinud (sedasi kattega ja õues) ning pole mingit liivaprobleemi küll täheldanud. Arvasid, et sul ainult praktika on?

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 15 Dets, 2024 18:33
Postitas OLAVI
TM artiklis olev statistika näitab, et sõiduoskus sõltub ainult juhi oskustest ja naelrehv tekitab võltsi turvatunde:
https://tekniikanmaailma.fi/nastarengas ... YshDzkW4JQ
Aastatel 2013–2022 talverehvide põhjustatud surmaga lõppenud õnnetustest sõideti 91,4 protsenti naastrehvidega, 8,6 protsenti lamellrehvidega.
Samal ajal on lamellrehvide osakaal talvises liikluses tõusnud umbes 12 protsendilt umbes 20 protsendile.

Lahti toob välja, et rehvidega seotud ohutegureid on avastatud vaid igal kolmandal talveõnnetusel.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 16 Dets, 2024 15:38
Postitas Kapten Trumm
Äkki on põhjus selles, et lamelle kasutatakse põhiliselt linnas sõitjate poolt, kus harva libe on?

Muidugi sõites mingite suitsiidlamellidega, kus igal hetkel auto üritab kuskile libisema hakata (pean silmas libedat teed, mitte soolamärga asfalti), peab autojuht olema pingul kui koera pärak ja eks see pidev valvsus maksab dividende, nii statistikas kui juhi närvikulus. Mulle liigselt liblikaid kõhus autosõidus ei meeldi ja sõidan palju libedal, seega lamelli ei fänna.

Kuid möönan, et praeguses kliimas peab autol olema lausa 3 jooksu - suvine, suitsiidilamellid sitaks suusailmaks ning naastud puhuks, kui tõesti talv juhtub tulema.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 16 Dets, 2024 15:53
Postitas AMvA
Kapten Trumm kirjutas: 16 Dets, 2024 15:38 Äkki on põhjus selles, et lamelle kasutatakse põhiliselt linnas sõitjate poolt, kus harva libe on?

Muidugi sõites mingite suitsiidlamellidega, kus igal hetkel auto üritab kuskile libisema hakata (pean silmas libedat teed, mitte soolamärga asfalti), peab autojuht olema pingul kui koera pärak ja eks see pidev valvsus maksab dividende, nii statistikas kui juhi närvikulus. Mulle liigselt liblikaid kõhus autosõidus ei meeldi ja sõidan palju libedal, seega lamelli ei fänna.

Kuid möönan, et praeguses kliimas peab autol olema lausa 3 jooksu - suvine, suitsiidilamellid sitaks suusailmaks ning naastud puhuks, kui tõesti talv juhtub tulema.
Lisaks on linnakiirused oluliselt väiksemad ja surma saamise tõenäosus kordades väiksem kui maanteel.

Re: Autotehnikateema

Postitatud: 16 Dets, 2024 15:59
Postitas Walter2
OLAVI kirjutas: 15 Dets, 2024 18:33 TM artiklis olev statistika näitab, et sõiduoskus sõltub ainult juhi oskustest ja naelrehv tekitab võltsi turvatunde:
https://tekniikanmaailma.fi/nastarengas ... YshDzkW4JQ
Aastatel 2013–2022 talverehvide põhjustatud surmaga lõppenud õnnetustest sõideti 91,4 protsenti naastrehvidega, 8,6 protsenti lamellrehvidega.
Samal ajal on lamellrehvide osakaal talvises liikluses tõusnud umbes 12 protsendilt umbes 20 protsendile.
Lahti toob välja, et rehvidega seotud ohutegureid on avastatud vaid igal kolmandal talveõnnetusel.
Samast artiklist järgmine lause (vabatõlge):
''Naastrehvide põhjustatud surmaga lõppenud avariide puhul on halb naast sageli riskitegur.''
Elik kasutatakse palju ka nn. ''naastrehve''.