www.militaar.net

avrnbr kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:25 No minu arusaamist mööda naastrehv peaks olema ju naastudega varustatud lamell? Või ma eksin?

Lamellil on siiski lamellide arv/tihedus suurem ja kummisegu ka veidi pehmem

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:28 Kinnijaamise korral, kus auto kraabib enda rataste all lume veeks ja see ära jäätub, pole lamelliga erilist lootust ise välja sealt ronida, lihtsalt paljas kumm jääga erilist haakumist ju ei oma. Kui kotikest killustikuga pagasnikus pole või keegi appi ei tule, võid seal päev läbi istuda. Ka kipuvad igasugu väljasõidud miinuskraadidega olema ikkagi jäised ja seal ka lamell pidamist eriti ei oma.
Mart2 teeb neliveolise auto põhjalt valesid järeldusi lihtsalt.
...

Kui trollida, siis lase lõpuni!
1) Kui autoga kinni jääd, pole erilist vahet, kas nael või lamell - ikka oled kinni ja vajad abi.
2) Neliveoline on väga suur üldistus, on oluline kas 4WD või AWD (a kas automaatne või alaline) ning ka selles, milline on käigukast. Kõik mõjutavad juhitavust ja rehvide tööd.

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:28 ... Küll aga on probleem pahatihti see, et mitte iga auto ei säilita naastudega sõites mugavuse piires mürataset. Näiteks Subaru Outbackile ei kannata eriti naaste alla panna, sest see müriseb asfaldil nagu Kopli tramm nendega, samas nt Volvo XC70ga ei saa eriti aru, kas on naelad või mitte, lihtsalt mingit tajutavat lisamüra salongis ei ole.

Väga palju sõltub müratase sellest, MILLISED naelad paned! Ka lammellid võivad lärmata! Kopli trammis olen sõitnud ja auto all naelasid kasutanud - jabur võrdlus. Mida keegi eelistab ja milleks autot kasutab - tšillib või sõidab igapäevaselt? ohutus või turvalisus? soodsam või naabrile kiitmiseks? jne.jne.
Kindlasti oleks Maybachis veelgi vaiksem ...

Mul poegadel ka Outbackid. Hetkel mõlemil naelad, kuid peavad plaani järgmised panna lamellid. Üks elab-sõidab Tallinnas ja teine Tartus. Lihvitud ristmike talvel piisavalt.
Kui oluline on, et nastud peaks pidurdamisel 2-3 meetrit varem, siis ilmselt sõidadki vale kiirusega või ebapiisava pikivahega, kuid seda ei saa ravida ainult rehvi valikuga!
Lihvitud ristmikul keerutavad rehvi need lamelli kasutajad, kes ei oska/suuda rahulikult paigalt võtta, ilma pedaali põhja vajutamata. Soovitaks kontrollida ka rehvirõhku!
NB! Täna lubatava jäävihma korral on tõesti eelis naeltel, kuid ka need ei taha tõmblemist!

PS. Nii nagu nelikveol, on ka naastrehvil suur miinus - liigne juhi poolne usaldus nende vastu! Käest minek võib olla ootamatu, samas kui lamell ja esi-/tagavedu annavad natuke varem hoiatust tunda.

Siinkohal lõpetan mõtisklused...

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:45

avrnbr kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:25 No minu arusaamist mööda naastrehv peaks olema ju naastudega varustatud lamell? Või ma eksin?

Lamellil on siiski lamellide arv/tihedus suurem ja kummisegu ka veidi pehmem

Ja tehnoloogia erinevuse tõttu on lamellrehvi enda tootmine kallim kui naelrehvi tooriku tootmine.

Aga see pisiasi ei sega rehvimüüjatel, rumalatele ostjatele "naelteta naelrehvide toorikuid" lamellrehvide pähe müüa ja need ostjad siis hiljem kurdavad, et "lamellrehv ei kõlba".

Rehvitöökodade sissetulek väheneks oluliselt, kui enamus autojuhte hakkaks kasutama "aastaringseid lamelle" sesoonsete rehvide asemel ja seepärast on neil eluliselt tähtis sessoonsete rehvide kasutamise propaganda.

Kui "halvale teele" igaastaselt plaanis sattuda ei ole, siis on abiks autos kaasas olevad lumeketid:

Omal on leidnud ketid kasutust ka soojal aastaajal "mutta eksinud" seenelise auto välja aitamisel libedast.
Mitte tõmbamiseks, vaid tema auto ratastele panin oma lumeketid ja tema auto sõitis ise porist välja.

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 12:28

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:45

avrnbr kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:25 No minu arusaamist mööda naastrehv peaks olema ju naastudega varustatud lamell? Või ma eksin?

Lamellil on siiski lamellide arv/tihedus suurem ja kummisegu ka veidi pehmem

Ja tehnoloogia erinevuse tõttu on lamellrehvi enda tootmine kallim kui naelrehvi tooriku tootmine.

Milles see tehnoloogia erinevus seisneb?

avrnbr kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:25 No minu arusaamist mööda naastrehv peaks olema ju naastudega varustatud lamell? Või ma eksin?

No oleneb ka rehvisegust. IMHO tehakse talvelamellid veidi pehmemast segust ja tehasest juba naastudega rehvid veidi kõvemast segust.
See ei ole reegel, erinevad tootjad teevad igasuguseid erinevaid asju.

Pehmema seguga rehv "peab" jääl paremini kui kõvema seguga rehv. Samas pehme rehv ka kulub kiiremini. Seega mingi vastuvõetav kesktee tuleb leida.

Lisaks rehvimuster on oluline. "Peenema" mustriga pehmem rehv peab jääl paremini kui kõvema seguga "suurema" mustriga rehv.
Samas on lumes parem pidamine suurema mustriga rehvil ja vastupidi.
Tootjad võimlevad kõvasti ja arendavad oma tooteid, et parim kooslus erinevatesse tingimustesse leida.
Erinevatesse oludesse sobivad erinevad rehvid. Selleks valmistatakse ka nn "spetsrehve" mingi ühe kindla olustiku jaoks. Tavakasutajate jaoks n.ö. "igapäevaseks kasutamiseks" on tootmises kõige rohkem nn "universaalrehvid" kus erinevaid aspekte on üritatud korraga arvestada ja leida mingi parim keskmine lahendus erinevatesse oludesse üheaegselt.

Oma kogemusest just talviti nii palju, et mul oli 27 aastat selline töö, kus ma pidin pidevalt sõitma lisaks maanteedele ka mööda külavaheteid (tihti täielikus pärapõrgus ja elaniketa piirkonnas), metsavaheteid (mis ainult RMK ja seeneliste kasutuses) ja enamuse ajast ka nende teede lõpust veel kusagile edasi nii kaugele kui saab... üle põldude ja heinamaade, kui lumeolud seda vähegi võimaldasid. Seega kasutasin talviti alati ainult veidi suurema rehvimustriga naastrehve. Nende eelised lamellrehvide ees tulid välja just siis, kui maanteelt maha keerasid. Ja eriti siis, kui jõudsid mõnele küla- või metsavaheteele, mis oli räigelt kumera profiiliga kus kiilasjää läikis nagu peegel. Või kiilasjääga külgkaldega teed, või järsemad tõusud, langused, künkad jms. Või ka siis, kui paksema lume all oli jää. Paksus lumes, lumelägas või vaalu tuisanud teedel naastudel mingit rolli ei olnud, aga pidi olema veidi suurema "klotsiga" rehvimuster (mis asfaldil jällegi oli mürarikkam ja seal mingit eelist ei andnud). Ja me räägime siin teedest, kus võimalik liikumiskiirus oli enamus ajast minimaalne, kui tuisuvaaludest ja lumehangedest läbimine kõrvale jätta, kus tuli ka enne piisavalt kiirust koguda. Tihti oli katsumuseks ka just seisva sõidukiga kusagilt liuväljalt startimine või paksema lumega tõusust kusagil põllu peal või pinnasteel üles saamine, eriti kui lume all oli veel pehme muldpinnas või märg muda. Või kitsal kiilasjääga teel ümberpööramine. No vot sellistes X oludes olid suurema rehvimustriga naastud minu jaoks möödapääsmatu vajadus.

Samas on mul üks juhus, kus teel oli ühes kitsas (lühikeses) lõigus nn "must jää" (õues oli õhk plusskraadides, aga teele sadanud vihm/jäide oli ootamatult maantee ühel lühikesel lõigul just kurvis kiilasjääks saanud). Mul olid naastrehvid all ja üks selline nn "AWD" liikur mis vaikimisi esiveoline. See otsustas libedale lõigule jõudes mulle täiesti ootamatult tagasilla automaagiliselt ise taha võtta ja viis hetkega sõiduki kurvis külglibisemisse (tagumik tahtis hakata mööda minema). Õnneks oli kiirus mingi 70km/h, reageerisin automaatselt õigete tegevustega ning ka see jääs teelõik lõppes sama ootamatult kui algas ja suutsin masina üle kontrolli hoida, aga samahästi oleks võinud ka võpsikus või mis veel hullem, vastasuunavööndis lõpetada. Ma igatahes tundsin maanteel sõites esimest korda elus selgelt, et kontroll masina üle läheb kohe-kohe käest ära. Kui siin läks vahepeal võrdlemiseks, et "kellel on pikem" ja sellega hetkeks ühineda, siis mul pole õnnestunud 40a juhistaaži juures (läbisõidetud kilomeetreid ei tea, aga neid ikka on ka) ei busside, veokite ega sõiduautodega soovimatult teelt välja sõita.

Maanteel suuremate kiiruste juures on IMO nn "hea pidamisega rehvid" üldse n.ö. "kahe otsaga asi". Kui nii sõita, nagu AKF mart2 väga tabavalt kirjutas, et "auto lendab käes ja mõistus lohiseb kümmekond meetrit tagapool", siis hea rehv võib tekitada sellise võltsi "turvatunde" ja kui selle hea rehvi võimekuse piir ühel hetkel ületatud saab, siis võib olla juba üsna TäPe... VS halvema pidamisega rehvid ei lasegi sul eriti F1 piloodina end tunda ja hoiavad juba algstaadiumis sul pidevalt ohutunnetuse võimalikult seal kus ta olema peaks.

P.S. Absoluutselt isiklik arvamus.

EDIT: Nii kaua kui ma oma romaani trükkisin viitasid mitmed AKF-id ka juba osadele samadele nüanssidele.

Ma sõitsin viimati lamellidega mõni aastake tagasi, kui oli mingi välkmõte uus auto osta ja valisin XC70 ja Outbacki vahel. Tegin ka pikemaid proovisõite mõlemaga. Outback anti esialgi lamellidega (hiljem sain aru miks). Läksin just ekstra külavaheteedele ja kogu see combo oli täielik pettumus, oli selline paari miinuskraadiga ilm, kus külavaheteedel vaheldusid hanged läikiva kinnisõidetud lume-jääga. Kord libises esiots, kord tagaots, kord käisid kõik neli ratast vilinal ringi, pidurdamisel tundus nagu oleks suverehvid all. Pidevalt kõhus liblikad lendasid ja tuli olla valvas, et mõni kasetüvi kesk kapotti ei tuleks.

Proovisõidule ma tulin ja läksin oma igivana truu 20a vana XC70ga, mis oli toona veel Masteri naastudel. Selles mõttes tundus nagu totaalne allakäik, sest mingid libisemisi-kraapimisi seal pole.

Siis nähes minu rahulolematut nägu, leiti mulle kuskilt tagahoovist mõningase läbisõiduga Outback, mis oli naastudel. Taevas appi, viimane sellise müraga uus auto oli vist Lada 110, mida sai 1990ndate lõpus naljaviluks proovitud. OK, sõitsime jälle külavaheteedele, kus auto oli vaiksem ja kõik nagu asetus oma kohale, auto esi- ja tagaots ei üritanudki suvalisel hetkelt alt libiseda, kraapimist tunda polnud ja pidurdamisel tundus pidamist olevat. Kui seda jubedat müra asfaldil polnuks, siis hakkas asi meeldima.

Järgmisel päeval oli Info Autos kinni pandud terveks päevaks XC70 ja küsimusele naastude kohta vaadati mind imelikult, sõites sain aru, miks. Ei mingit liigset müra, isegi kõrvu kikitades polnud "tuppa" isegi kergelt naelakrõbinat kuulda. Loomulikult samadel külavaheteedel oli kohe selge, miks auto maksis päris mitu tuhat rohkem, kogu sõitmine toimus nagu muuseas, ilma mingi draama ja värgita, ei mingit müra ega kära ning see Subaru kiidetud "sümmeetriline" nelivedu ei tundunud tuntavat paremust omavat, Volvo mingi viimase põlve Haldex toimis igati hästi ja töötas nagu mõte, kurve sai läbitud külg ees.

Et õpikoht oli selles:
-et külavaheteedel lamellid ei päde, olgu kuitahes millised testivõitjad. Naastude pidamine igas asendis on tuntavalt parem.
-naelu ei maksa müras süüdistada, kui ostad mingi tainasplekist ja papist auto, kus pole müraisolatsiooni.

Hiljem olen täheldanudki, et autod, mille hind oli uuena alla 30 tuhande, olidki talvel proovisõiduks lamellidega, ilmselge põhjusega, et naastudega oli nende salongi kostev mürin ülemõistuse. Toona tegelikult polnud uus XC70 nii kallis kui tundus, kui varustusega mitte üle pakkuda. Kui lepida 163 hj D3 diisli, käsikasti, valge või musta värviga, sai seda autot kord kvartalis osta 6000 eurose soodukaga, ehk hinnaga umbes 37 tuhat võtmed kätte. Kuna olen seda koos Outbackiga ise põhjalikult katsetanud (kahe Outbackiga sõitsin pea poolteist päeva, Volvoga terve päeva) jäigi mulle mõistatuseks, miks inimesed seda kolisevat ja kõmisevat müraisolatsioonivaba Outbacki sellist kogustes osta rabasid, kas see venitav variaatorkast, janune bensiinimootor ja vuffelnahast sisu kaalus üles korralikke sõiduomadusi, sh meeldivat mürataset? Arusaamatu.

Mart2-le aga extra - et osta normaalne auto, siis pole vaja naaste peljata.

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 12:44

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 12:28

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 11:45

Lamellil on siiski lamellide arv/tihedus suurem ja kummisegu ka veidi pehmem

Ja tehnoloogia erinevuse tõttu on lamellrehvi enda tootmine kallim kui naelrehvi tooriku tootmine.

Milles see tehnoloogia erinevus seisneb?

Kui noorem põlvkond ei oska ilusate reklaamide vahelt tehnoloogilisi erinevusi leida, siis vast sellised otsingud on abiks:
https://www.google.com/search?q=Differe ... s-wiz-serp

https://www.google.com/search?q=WHAT+AR ... e&ie=UTF-8

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 13:21

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 12:44

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 12:28
Ja tehnoloogia erinevuse tõttu on lamellrehvi enda tootmine kallim kui naelrehvi tooriku tootmine.

Milles see tehnoloogia erinevus seisneb?

Kui noorem põlvkond ei oska ilusate reklaamide vahelt tehnoloogilisi erinevusi leida, siis vast sellised otsingud on abiks:
https://www.google.com/search?q=Differe ... s-wiz-serp

https://www.google.com/search?q=WHAT+AR ... e&ie=UTF-8

Geniaalselt head lingid, eriti see mis puudutab flat run tyre rehvide valmistamist
Aga valmistamise tehnoloogiate erinevuse kohta mitte piiksugi. Järjekordne Olavinism?

Oma kogemusest just talviti nii palju, et mul oli 27 aastat selline töö, kus ma pidin pidevalt sõitma lisaks maanteedele ka mööda külavaheteid (tihti täielikus pärapõrgus ja elaniketa piirkonnas), metsavaheteid (mis ainult RMK ja seeneliste kasutuses) ja enamuse ajast ka nende teede lõpust veel kusagile edasi nii kaugele kui saab... üle põldude ja heinamaade, kui lumeolud seda vähegi võimaldasid. Seega kasutasin talviti alati ainult veidi suurema rehvimustriga naastrehve. Nende eelised lamellrehvide ees tulid välja just siis, kui maanteelt maha keerasid. Ja eriti siis, kui jõudsid mõnele küla- või metsavaheteele, mis oli räigelt kumera profiiliga kus kiilasjää läikis nagu peegel. Või kiilasjääga külgkaldega teed, või järsemad tõusud, langused, künkad jms. Või ka siis, kui paksema lume all oli jää. Paksus lumes, lumelägas või vaalu tuisanud teedel naastudel mingit rolli ei olnud, aga pidi olema veidi suurema "klotsiga" rehvimuster (mis asfaldil jällegi oli mürarikkam ja seal mingit eelist ei andnud). Ja me räägime siin teedest, kus võimalik liikumiskiirus oli enamus ajast minimaalne, kui tuisuvaaludest ja lumehangedest läbimine kõrvale jätta, kus tuli ka enne piisavalt kiirust koguda. Tihti oli katsumuseks ka just seisva sõidukiga kusagilt liuväljalt startimine või paksema lumega tõusust kusagil põllu peal või pinnasteel üles saamine, eriti kui lume all oli veel pehme muldpinnas või märg muda. Või kitsal kiilasjääga teel ümberpööramine. No vot sellistes X oludes olid suurema rehvimustriga naastud minu jaoks möödapääsmatu vajadus.

Nokian Hakkapelitta 4 kui raha rohkem on või Master Nordic 4 kui vähem on (muster ja selle materjal on sama). Jutt on siis 10+a tagusest ajast.
Miinus: puhtal asfaldil mürarikas, ka Nokiani originaal.

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Dets, 2024 13:13 Ma sõitsin viimati lamellidega mõni aastake tagasi, kui oli mingi välkmõte uus auto osta ja valisin XC70 ja Outbacki vahel. Tegin ka pikemaid proovisõite mõlemaga. Outback anti esialgi lamellidega (hiljem sain aru miks). Läksin just ekstra külavaheteedele ja kogu see combo oli täielik pettumus, oli selline paari miinuskraadiga ilm, kus külavaheteedel vaheldusid hanged läikiva kinnisõidetud lume-jääga. Kord libises esiots, kord tagaots, kord käisid kõik neli ratast vilinal ringi, pidurdamisel tundus nagu oleks suverehvid all. Pidevalt kõhus liblikad lendasid ja tuli olla valvas, et mõni kasetüvi kesk kapotti ei tuleks...

... Mart2-le aga extra - et osta normaalne auto, siis pole vaja naaste peljata.

1) Kui kogu algul kirjeldatu tõele vastab, siis on probleem selgelt rooli ja istme vahelises tihendis ...
2) Mis on normaalne auto? Kas ainult selline, millega Trumm sõidab?
3) Mks ma peaksin naaste pelgama - kas on midagi, mis neid eriti halvaks teeb? Lihtsalt ma ei näe oma kasutuse (ja sõidustiili) juures nende vajadust, sest ülalkirjeldatud probleeme, erinevalt Kapteni-härrast, mul ei ole esinenud, kuigi sõidan palju linnas ja maal (viimasel ajal enamasti Põlvamaa teedel).
Vaatasin just, et uhiuuena XC60 ja Outbacki baasmudelite vahe on 22.000 eurikut! Pole põhjust "ülearuseid" tuhandeid ära anda.

PS. Juba oma algses postituse kirjutasin, et olen naastudega sõitnud - alles viimased kümmekond aastat lamelliga! Kaasaegsed lamellid on paremad kui kümnendi tagused naastud!

Hmm... Sõidan ca 30k aastas juba 25 aastat. Nii naeltega kui lamellidega, pooled autod tagaveolised, Stinger oli nelikveoline ja ülejäänud siis esiveolised. Naelad muidu ok aga minu jaoks kaks miinust - müra ja rehvivahetusajad. St lamellid saan alla panna varem kui tormijooks töökodadele algab ja ära võtta siis kui mulle sobib. Jah, ma tean, et saaks ka teised veljed hankida ja siis ise jooksud ümber vahetada vajadusel aga, et nagunii tahaks üle tasakaalustada siis pole tahtmist seda haraastada.

Praegu pere naispoolel kasutada 2017a Outback, enne seda sõitis kogu aeg naeltega, sellele autole soovitasin lamellid võtta. Viimased 2 hooaega siis Sailunid all olnud ja pole temalt veel halba tagasisidet saanud. Tööl käis igapäevaselt Tallinnast Haapsalus, iga ilmaga. Nädalavahetustel Laulasmaal ja Raplamaa külavaheteedel. Null probleeme, ütleb et tunneb selles autos ennast väga turvaliselt. Ise viisin kord poola kolleege Tallinnast Tartusse sellega, oli selline talvealguse ilm ja vaalud ridade vahel jms... Nad olid suht üllatunud, et ma julgesin sajaga sõita.
Rehvimüra on selles üsna suur, see on õigus. Uuemad Outbackid olevat parema müraisolatsiooniga. Kusjuures kõikidel Subarutel pole sümmeetrilist nelikvedu, Outback-il on 60/40 aktiivse momendijaotusega AWD-süsteem.
Muidu mulle Outback meeldiks, ainult see CVT käigukast on saadanast, ma märksa teravamate autodega harjunud.

Eelmine auto mul oli lamellidega Stinger. Mitte üheski ilmastikuolus ei tundnud naastrehvidest puudust. Olen lumetormis alarmsõidul oleva politseiauto kinni püüdnud ning sõitnud lume-vee lobjakaga jääl. Tol viimasel pikisuunaline pidamine oli hea aga rida vahetades tikkus kõigi nelja rattaga libisema minema aga väga lihtsalt kontrollitavalt.
Stiilinäide siin: https://youtu.be/3LVXvi0EKAI?si=z3NCi6WY-xYTryzD

Elektrikale ostsin ka lamellid, Kumho Wi51. Väga vaiksed, nood vähesed libedad korrad ka täiesti viisakalt õlal pidanud ennast. Eks kevadeks rohkem kogemust. Iseenesest saaks teoorias ka suvekatega sõidetud, lihtsalt tagumikutunnetus ja juhtimisvõtted peavad vastavad olema. Ning alati piisav pikivahe, kehtib ka suvel. Kui kellelgi kogu aeg tagumikus istuda siis see muudab sõidu närvilisemaks, reageerimisaega jääb vähemaks ja äkkpidurduse korral võib eesolijal lihtsalt paremad rehvid olla.

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 13:27

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 13:21

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 12:44

Milles see tehnoloogia erinevus seisneb?

Kui noorem põlvkond ei oska ilusate reklaamide vahelt tehnoloogilisi erinevusi leida, siis vast sellised otsingud on abiks:
https://www.google.com/search?q=Differe ... s-wiz-serp

https://www.google.com/search?q=WHAT+AR ... e&ie=UTF-8

Geniaalselt head lingid, eriti see mis puudutab flat run tyre rehvide valmistamist
Aga valmistamise tehnoloogiate erinevuse kohta mitte piiksugi. Järjekordne Olavinism?

Kas tõesti tänapäevane, loodetavasti täiskasvanud isik, ei tea mitte midagi rehvide ehitusest, koostisest ega kummi vulkaniseerumise protsessist?
Või tuleb seda labaseks trollimiseks nimetada?

Selgitan oma arvamust.

Ma ei arva, et naastrehvid oleks saatanast, lihtsalt igaüks peab ise vaatama, kui palju ta neid tegelikult vajab.
Kui 2-3 korda aastas, kas siis on mõtet ohverdada mugavus?
Samas, kui pead üle päeva esimesed 2-3 kilomeetrit "jää-küüru" peal suure teeni sõitma, siis täitsa asjakohased!

Ideaalset varianti ei ole, on esmalt vajadused (ka ajakulu taliteel on seda mõne jaoks), siis majanduslikud võimalused ja seejärel lahendused...

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 17:59

AMvA kirjutas: ↑18 Dets, 2024 13:27

OLAVI kirjutas: ↑18 Dets, 2024 13:21
Kui noorem põlvkond ei oska ilusate reklaamide vahelt tehnoloogilisi erinevusi leida, siis vast sellised otsingud on abiks:
https://www.google.com/search?q=Differe ... s-wiz-serp

https://www.google.com/search?q=WHAT+AR ... e&ie=UTF-8

Geniaalselt head lingid, eriti see mis puudutab flat run tyre rehvide valmistamist
Aga valmistamise tehnoloogiate erinevuse kohta mitte piiksugi. Järjekordne Olavinism?

Kas tõesti tänapäevane, loodetavasti täiskasvanud isik, ei tea mitte midagi rehvide ehitusest, koostisest ega kummi vulkaniseerumise protsessist?
Või tuleb seda labaseks trollimiseks nimetada?

Sulle esitati küsimus, kuna sina personaalselt väitsid rehvide tehnoloogilist erinevust. Paluks nüüd vastust küsimusele, mitte suvalise lambi kelbase ajamist ja suvaliste google linkide toppimist. Kõva autospets omast arust.

Mina olen ka olnud sügavalt lamelliusku. Kunagi 25+ aastat tagasi ametiauto sain naastudega. See oli vast viimane kasutamine. Põhimaanteedel olen eduliselt hakkama saanud. Tunned, et rool ja taguots muutub kergeks, siis tuleb kiirust ja sõiduvõtteid rohkem jälgida. Ja sõitmist on olnud palju. Praegu, penskarina ostan uued lamellid ja uisutan aasta ringi. Kusagil 3. aastal hindan olukorda, kas kannatab veel aasta või tuleb uus jooks muretseda. Nende 2 korda aastas vahetamiste pealt kokkuhoitud raha eest kannatab korralikud rehvid osta. Viimati kui vanad rehvid jäätmejaama viisin, siis kuli ütles, et ära viska sinna suurde hunnikusse, pane kultuurselt siia kõrvale