www.militaar.net

metroo kirjutas:Naftaturul on jälle kolinat kuulda - viimase paari tunniga kukkus Brent poolteist dollarit.
Hetkel Brent - 50,51
WTI - 47,42
Toodangu piiramislepped vist hästi ei tööta

Chupacabra kirjutas:Vene fondides oli veebruari lõpus kokku varasid 88,7 miljardit, millest ebalikviidsed varad moodustasid 26,4 miljardit ja likviidsed varad 62,3 miljardit.

МОСКВА, 14 февраля. /ТАСС/. Дефицит бюджета РФ за январь 2017 года составил 23,398 млрд рублей, или 0,4% ВВП. Об этом говорится в материалах Минфина.

Дефицит федерального бюджета России за период с января по февраль текущего года составил 1,2% ВВП. Об этом говорится в материалах Минфина.

Число россиян, которые имеют накопления, в 2016 году составило 40% — почти на треть меньше, чем годом ранее, когда этот показатель находился на уровне 55%. Такие данные приводятся в исследовании, которое в рамках проекта «Евробарометр» провел Центр социологических исследований РАНХиГС.

Президент Российской Федерации Владимир Путин и глава Белого дома Дональд Трамп могут встретиться на саммите «Большой двадцатки» (G20), который пройдет в июле текущего года в немецком городе Гамбург. Об этом заявил пресс-секретарь президента РФ Дмитрий Песков в интервью CNN.

"Эпидемическая ситуация у нас вроде как идет на убыль, тем не менее ситуация пока еще серьезная. Дмитрия Анатольевича не уберегли", — сказал Путин на совещании с членами правительства.

Koridorides ripuvad tsaaride pildid ja NSVL-i ülistamist välditakse, õpitakse piiblit ja ladina keelt.

„Siin kasvab tulevane eliit,“ ütles Püha Vassili kooli direktor Zurab Tšavtšavadze, elegantne 74-aastane mees, kelle kabineti seinal ripub Vene viimase tsaari Nikolai II portree. „Meie õpilased kasvavad moraalseteks, religioosseteks, intellektuaalseteks ja patriootlikeks inimesteks, kellel on kõik võimalused võimu juurde pääsemiseks.“

Mitmest suurest hoonest koosnev koolikompleks asub Moskva jõukas äärelinnas, kompleksi keskel asub hiljuti ehitatud kirik. Kooli 400 õpilast kasvatatakse patriootlikus vaimus, toetudes Vene keisririigi traditsioonidele.
Kooli 400 õpilast kasvatatakse patriootlikus vaimus, toetudes Vene keisririigi traditsioonidele.

Lähenemas on Romanovite dünastia sajandeid kestnud valitsusaja lõpetanud Vene revolutsiooni 100. aastapäev. Tšavtšavadze kuulub väikesesse, aga mõjukasse seltskonda, kes otsivad inspiratsiooni Vene keisririigi ajaloost ja loodavad isegi monarhia peatset taastamist.

„Vaadake, mida tegi Vene rahvas Lenini, Stalini, Putiniga,“ märgib Tšavtšavadze. „Kui keegi on paar aastat võimul olnud, muutub ta pühaks. Vene rahvas ihaldab isevalitsust, monarhia on Vene hingele omane.“
Püha Vassili kooli koridoride seintel jälgivad õpilasi tsaaride portreed.

Püha Vassili kooli koridoride seintel jälgivad õpilasi tsaaride portreed. Ühes koridoris kõrgub Katariina Suure skulptuur ning korvpallisaalis ripuvad kaheksa tsaari hiiglaslikud portreed. Õppeainete seas on piiblitunnid ja ladina keel. Kool kasutab omaenda ajalooõpikuid, mis erinevalt tavalisest Vene õppekavast väldib Nõukogude aja positiivset kujutamist.

Kooli taga on Konstanin Malofejev, salapärane Vene finantsist, keda hüütakse ka „ortodoksi oligarhiks“. Malofejevil on hea klapp Kremliga ja arvatakse, et ta on rahastanud Ida-Ukraina venemeelseid võitlejaid. Ta on ka marurahvusliku ja ortodoksse telekanali Tsargrad asutaja. Intervjuus Guardianile ütles Malofejev, et kooli eesmärk on olla „ortodoksi Eton“, mis valmistab ette tulevase Vene keisririigi eliiti.
Konstantin Malofejev Foto: Sputnik/Scanpix

„Meie kooli missioon on tagada, et meie lõpetajatest saavad ortodoksi patrioodid, kes kannavad edasi Venemaa tuhandeaastasi traditsioone – mitte üksnes viimase 20 või 100 aasta omi,“ selgitab Malofejev. Tema Moskva kesklinnas asuv kabinet on kaunistatud ortodoksi ikoonide ja hiiglasliku Aleksander III portreega. 19. sajandil elanud tsaar oli tuntud oma konservatiivsuse poolest. „Minu jaoks on 1917. aastal katkestatud traditsioonide taastamine väga oluline.“
Kooli missioon on tagada, et lõpetajatest saavad ortodoksi patrioodid, kes kannavad traditsioone edasi.

Pärast Veebruarirevolutsiooni alustas Venemaa lühiajalist liberaalset eksperimenti, kuni Lenini juhitud bolševikud sama aasta oktoobris ajutise valitsuse kukutasid. Nikolai II ja tema perekond hukati 1918. aastal. Suur osa aadlikest hukkus Vene kodusõjas valgete poolel võideldes või pages Euroopasse ja kaugemale.

Nõukogude ajal oli valgekaartlaste mainimine keelatud. Tšavtšavadze on pärit perest, mis tuli 1947. aastal pärast II maailmasõja rahvusluse lainet Nõukogude Liitu tagasi. Ent tema isa võeti ruttu spioonina kinni ja saadeti 25 aastaks Gulagi. Ülejäänud pere küüditati Kasahstani.

Pärast nõukogude võimu lõppu on huvi tsaarimineviku vastu tõusnud. Vene õigeusukirik kuulutas Nikolai II pühakuks. Vladimi Putini valitsus on väljendanud Nõukogude Liidu saavutuste suhtes imetlust, kuid peab selle asutamisega kaasnenud verevalamist ja kaost tragöödiaks.
Tšavtšavadze on pärit perest, mis tuli 1947. aastal pärast Teise maailmasõja rahvusluse lainet Nõukogude Liitu tagasi.

Praegu 42-aastane Malofejev sündis Moskva lähistel. Tema vanemad elasid nõukogude teadlastele mõeldud erirajoonis. Mihhail Gorbatšovi perestroika ajal oli ta teismeline, kes hakkas neelama kirjandust valgekaartlaste kohta. Varsti sai temast monarhist.

„14-aastasena lugesin kaht raamatut, mis mind tohutult mõjutasid,“ meenutab Malofejev. Üks neist oli Argentinasse emigreerunud tsaariohvitseri mälestusteraamat. Teine oli „Sõrmuste isand.“

„Aragorni tagasitulek Gondorisse moodustas osa sellest, kuidas ma monarhiat ette kujutasin,“ ütleb Malofejev. „See mõjutas minu arusaama monarhismist.“

Monarhismist vaimustunud Malofejev saatis kirja Pariisis resideeruvale suurvürstile Vladimir Kirillovitšile. 1917. aastal sündinud suurvürsti peetakse keisriperekonna peaks, kuna Nikolai II ja tema pere hukati bolševike poolt ja teised pereliikmed on paguluses surnud.

Pärast kirja saamist palus suurvürst oma tollasel assistendil Tšavtšavadzel vastus isiklikult kohale toimetada. Kahe mehe suhtlus on pärast seda jätkunud. Malofejev õppis Moskva ülikoolis juurat ja kirjutas oma lõputöö monarhia taastamise põhiseaduslikust mehhanismist. Seejärel siirdus ta pangandusse ja sai ruttu üheks Venemaa rikkamaks meheks. Ta kutsus Tšavtšavadze oma kooli direktoriks. 2012 sai kool endale uued õppehooned. Malofejev loodab, et kooli vilistlastest saab „vältimatult“ saabuva tsaarivõimu selgroog.
Kulub ilmselt aastakümneid, enne kui Vene monarhia taastamine tõsisemalt arutusele võetakse.

Malofejevi sõnul on elukutselised poliitikud müüdavad ja keskenduvad valimisedule. Monarh aga saab valitseda räpasest päevapoliitikast sõltumatult. Putinit ta räpaseks demokraatlikuks poliitikuks ei pea, kuna praeguse Vene presidendi nimetas ametisse Boriss Jeltsin.

„Ta ei proovinud kunagi valimistel kandideerida - ta leiti ja pandi kohale ning selgus, et ta on Jumalast saadetud,“ räägib Malofejev. „Kes oleks 1999. aastal arvanud, et Putin ilmub välja ja Venemaa hakkab jälle Venemaaks muutuma? See oli Jumala kätetöö.“

Oligarhi sõnul näitavad uuringud, et monarhiat toetavate venelaste arv on kümne aastaga tõusnud 15%-lt 25%-le. Ta seostab seda Putini isikliku populaarsusega.

Malofejevi tsaristlikku meelsust jagab teiste seas ka Leonid Rešetnikov, endine KGB ja Vene välisluure (SVR) kindral, kes oli viimase ajani ühe mõjuka välispoliitilise mõttekoja esimees. Nüüd juhib ta ühendust nimega Kahepealise Kotka selts, mille Moskva kontorit kaunistavad Putini ja Nikolai II portreed.

Rešetnikovi sõnul sai temast monarhist ajal, kui ta töötas 1980.-tel Balkanil KGB agendina ning märkas, et mitte keegi ei usu tegelikult kommunismi. Demokraatia pole tema hinnangul parem. „Liberaalid tahavad saada eurooplasteks, aga Jumal lõi meid teistsugusena,“ ütleb Rešetnikov. "Liberaaldemokraatia on nagu marksism, see toodi meile Londonist, Pariisist ja New Yorgist. Me peame minema tagasi punkti, kus me 1917. aastal valele teele pöörasime.“

Rešetnikovi sõnul kulub ilmselt aastakümneid, enne kui Vene monarhia taastamine tõsisemalt arutusele võetaks. Ta arvab, et enne seda peab ühiskond muutuma küpsemaks ja religioossemaks.

Malofejev aga usub, et pööre võib toimuda varem, kui oodatakse. Tema sõnul on täiesti võimalik, et Putin kroonitakse tsaariks: „Keegi ei tahtnud, et Jeltsin igavesti jätkaks, aga Putinist loodavad seda kõik.“

(C) Guardian News and Media 2017

Sada aastat Vene monarhia langusest

Täna sada aastat tagasi (vana kalendri järgi 3. märtsil) loobus Vene suurvürst Mihhail talle pakutud kroonist ja Peterburis kuulutati välja Ajutine Valitsus.

Eraalgatusena valminud Vene veebiportaal project1917.com pakub lugejale vene ja inglise keeles ajarännu võimalust. Iga päev antakse üksikasjalik ülevaade sada aastat tagasi samal kuupäeval toimunud sündmustest. Välja on pandud foto- ja videomaterjali, omaaegsete prominentide mõtteavaldusi ja isegi 1917. aasta Moskva ja Peterburi ilmateade.

Mitmele ajaloolisele isikule on juubeliaasta puhul loodud Twitteri kontod, mille postitused kannavad märgist #1917LIVE. Pidevalt postitavad näiteks kasutajad @NicholasII_1917, @PetroSoviet1917 ja @VLenin_1917.

Ka Krimmi juht tahab monarhiat

Krimmi juht Sergei Aksjonov ütles eile teleintervjuus, et Venemaa peaks üle minema monarhiale. „Kui ei ole ainujuhtimist, tekib kollektiivne vastutustundetus,” ütles Aksjonov telekanalile Pervõi Krõmski. „Selline demokraatia sellisel kujul, nagu esitavad lääne massiteabevahendid, ei ole meile vajalik.” Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Aksjonovil on õigus isiklikule arvamusele, ent president Putin suhtub sellistesse aruteludesse jahedalt.

С 15 марта Турция ввела пошлины на поставки подсолнечного шрота, пшеницы и кукурузы для российских экспортеров.
Национальная ассоциация экспортеров сельскохозяйственной продукции (НАЭСП) обратилась к министру сельского хозяйства Александру Ткачеву с требованием «принять энергичные меры для возобновления беспрепятственного экспорта российской сельскохозяйственной продукции в Турецкую Республику».
С июля 2016 по февраль 2017 года Турция импортировала порядка 2 млн тонн российской пшеницы, уступив только Египту. В 2015–2016 году объем поставок достиг 3,1 млн тонн.

Otto K kirjutas:Sõber Türgi lõi jälle venemaale noa selga.... tõstis päevalille "подсолнечного шрота"

Kas USA administratsioon ja kongress teadvustavad Vene ohtu? Milline mulje teile endale jäi? Kas arusaamine Vene ohust on akuutne ja mõlemal parteil ühesugune?

Jah. Ohutundest puudust ei olnud, pigem oli küsimus selles, kellel kui kaua aega võttis, et seda ohutunnet tajuma hakata.

Nägin just varahommikul statistikat (Toomas Hendrik Ilves andis telefoniintervjuu Washingtoni aja järgi kell 7.30 hommikul), kus 71% ameeriklasi on mures Venemaa tegevuse pärast. Seega arusaamine Vene ohust on oluliselt muutunud.

Kolmapäeval leidis aset veel üks sündmus. USA justiitsministeerium teatas, et alustasid kriminaalasja nelja vene häkkeri suhtes, kes häkkisid 500 miljonit kontot Yahoos, varastasid miljoneid ja miljoneid dollarid. Kaks neist häkkeritest on FSB-st – see öeldi otsesõnu välja. Üks arreteeriti Kanadas, ülejäänud on Venemaal ja vaevalt on lootust neid sealt kätte saada. Hommikustes uudistes olid nii häkkerite nimed kui ka fotod. Nii et sinisilmsust pole siin eriti enam kellelgi – välja arvatud neil, kes tahavad silmad endiselt kinni pigistada.

Kuidas teile tundub, kas USA võtab ette samme andmaks Venemaale teada, et demokraatlikesse protsessidesse sekkumine ei ole okei?

See on praegu täidesaatva võimu käes. Kongressi mõlemas kojas on see meelsus praegu päris tugev, aga otsus tuleb teha täidesaatval võimul.

Mis saab EL-i valimistest? Kas demokraatlikesse protsessidesse sekkutakse ja kuidas selles olukorras üldse demokraatia toimida saaks?

Saksa julgeolekuasutused on välja öelnud, et häkiti Saksa parlamenti, erakondade serveritesse. Prantsusmaa välisluure hoiatas, et venelased üritavad sekkuda Prantsusmaa valimistesse. Küsimus ei ole enam selles, kas luureasutused teavad. Teavad, ja nad on selle avalikult välja öelnud. Aga kuidas demokraatia sellises olukorras toimida saab, me veel ei tea. See on uus olukord.

Digiajastu seab põhimõtteliselt uued reeglid, milles demokraatlikud riigid ei ole veel jõudnud konsensusele. Riikide taust annab neile ka erineva kogemuse – Saksamaal on Teise maailmasõja kogemuste tõttu võtnud paremekstremismi vastu tarvitusele karmid meetmed, teised riigid võib-olla vähem. See seletab ka, miks sakslased on natukene rohkem teinud ja natukene rohkem teevad.

Mis saab üldisemalt sõnavabadusest, kui seda kasutatakse valeinfo levitamiseks, ja mis saab demokraatlikest valimistest, kui nendesse on võimalik sekkuda?

See ongi suur väljakutse. Murran selle kallal pead. Aga vähemalt libauudiste kohta esitati üleeile Saksamaal seaduseelnõu, millega tehakse sotsiaalmeedia firmadele kuni 50 miljoni euro suurune trahv, kui nad libauudiseid levitavad. See on esimene reaktsioon valitsuse tasemel sellele fenomenile.

Mis saab üldisemalt sõnavabadusest, kui seda kasutatakse valeinfo levitamiseks, ja mis saab demokraatlikest valimistest, kui nendesse on võimalik sekkuda?

See ongi suur väljakutse. Murran selle kallal pead. Aga vähemalt libauudiste kohta esitati üleeile Saksamaal seaduseelnõu, millega tehakse sotsiaalmeedia firmadele kuni 50 miljoni euro suurune trahv, kui nad libauudiseid levitavad. See on esimene reaktsioon valitsuse tasemel sellele fenomenile.