Sellised inimesed siis üritavad Ida-Euroopa lähema tuleviku üle otsustada.
Marine Le Pen esitleb end presidendikampaanias kaks korda lahutatud üksikemana.
Tavaliselt bridžiõhtuteks kasutatavasse ruumi olid õhtusöögile kogunenud Prantsusmaa Rahvusrinde toetajad. 60-aastane Christiane hoidis kõvasti taldrikut, millele tõstetud sealihavorstikest ehtis miniatuurne Prantsuse lipp. Ta kandis värvilist kudumit, mida kaunistas jäme puust kaelakee. Varem hääletas Christiane kommunistide poolt ja oli feminist, kes põletas 1970-ndatel oma rinnahoidja. Nüüd soovib ta, et Marine Le Penist saaks president. Endine vabakutseline teleajakirjanik selgitas, et naisena saadud kogemus pööras ta pilgu järk-järgult paremäärmusluse poole.
„Olin lapseootel, üksik ja rahalistes raskustes ja läksin uurima, mis toetust oleks mul õigus saada, kuid mul polnud õigust millelegi. Minu kõrval oli Pakistani naine koos tõlgiga ja temal oli õigus kõigele. Miski pole siin õige,” ütles Christiane. „Me ei saa kõike ära anda ja omasid kaitseta jätta. Kui püüdsin saada abi eluaseme jaoks, soovitati mul ema juurde tagasi kolida. Kasvatasin poja üles Põhja-Pariisi elamukvartali ühetoalises korteris. Korrus allpool toimus vägistamine, ümberringi süüdati autosid.”
Viha, pettumus ja vastikustunne
Christiane selgitas, kuidas ta jõudis Rahvusrindeni. „Minu muutumine tulenes vihast, pettumusest, vastikustundest ja mässumeelsusest. See partei koondab inimesi, kes on pettunud, ja sellepärast saadab neid ka edu. Mul on sõbrannasid, kes varem väitsid, et ei hääleta kunagi Rahvusrinde poolt, aga nad on ümber veendud. Meil pole enam õigust sotsiaaltoetustele, kõik antakse välismaalastele.”
Le Peni püüdlustes saada esimeseks Prantsusmaa naispresidendiks on naisvalijad erakordselt olulised. Arvamusküsitlused näitavad, et Le Pen pääseb mais toimuvasse valimiste teise vooru, kuid ei suuda seal saada üle 50% hääli, mida on võiduks vaja. Just naisvalijad võiksid talle tuult tiibadesse puhuda.
Sõna „feminist” vältiv Le Pen panustab kampaania videotes ja spetsiaalselt naistele loodud voldikutes oma feminiinsele poolele. Ta esitleb end kui kaks korda lahutatud üksikema, kes on töötanud advokaadina ning saanud ühe aasta jooksul kolm last: pärast esimest last sündisid varsti kaksikud.
Rahvusrindel on naisvalijatega keerukad suhted. Aastakümneil, kui Rahvusrinnet juhtis Marine Le Peni isa, macho’lik endine dessantväelane Jean-Marie Le Pen, kannatas partei soolise lõhe all. Rahvusrinde poolt hääletas märksa vähem naisi kui mehi, sest partei sõdis ägedalt abordiõiguse vastu, nimetades seda „Prantsusmaa-vastaseks genotsiidiks”. Samuti nõuti naiste traditsioonilise koduperenaise ja laste eest hoolitseja rolli edendamist. Aga eelmistel, 2012. aasta presidendivalimistel, kui Marine Le Pen oli lõpuks ohjad isalt üle võtnud, hakkas sooline lõhe vähenema (kuigi viimasel paaril aastal peetud kohalikel ja piirkondlikel valimistel ilmnes see uuesti).
Tõrvikuleegi asemel roos
Nüüdseks on Le Pen partei abordivastase jutu vaigistanud ega soovi enam aega tagasi keerata. Seevastu tema populaarne, looteõigustes veendunud vennatütar Marion Maréchal Le Pen on rääkinud pereplaneerimise meetmetelt riiklike toetuste äravõtmisest. Marine Le Peni kampaanialogo, mis kujutab partei tavapärase tõrvikuleegi asemel hoopis sinist roosi, on tehtud naisvalijatele meeldimist silmas pidades.
Noorte naiste häälte võitmine oleneb püüdest neid mitte minema peletada. Hiljutine küsitlus näitas, et naised peavad meestest rohkem paremäärmuslust demokraatiale ohtlikuks. „Ma olen lugematu arv kordi kuulnud noori naisi ütlemas, et nad hääletasid valimiste teises voorus meie vastu, sest – ja see on vale – me tahtvat keelustada rasestumisvastased tabletid ja abordi. See kahjustab meie teise vooru häältesaaki,” ütles Le Peni kampaania peastrateeg Florian Philippot.
Kuid Le Peni naiste meelitamise strateegia võti on tema immigratsioonivastasus. Ta nimetab seda hiilivaks islamistlikuks fundamentalismiks, mis „võtab Prantsusmaa naistelt nende õigusi”.
Pärast 2016. aasta uusaastaööd, kui meestekambad korraldasid Saksamaal Kölnis naistele hulganisti seksuaalseid ja röövkallaletunge, kirjutas Le Pen arvamusloo, milles nimetas immigratsiooni ohtlikuks naiste õigustele. Ta väitis, et see ähvardab tuua Prantsusmaale „sotsiaalse regressiooni”. „Ma olen hirmul, sest migratsioonikriis annab märku naiste õiguste lõpu algusest,” kirjutas ta.
Le Pen on lubanud keelata hijab’i ehk moslemi pearäti kandmise kõigis avalikes kohtades. Äsjasel naistepäeval teatas ta, et tuleb kaitsta iga naise õigust kanda lühikesi pükse või miniseelikut.
Eelmisel kuul olnud Liibanoni visiidil keeldus Le Pen kõrge moslemi ametnikuga kohtumiseks pearätti kandmast ja tühistas ürituse, saates niimoodi signaali oma valijatele.
Müüjannade toetus
Le Peni valivate naiste seas torkavad silma müüjannad. Selle sektori naiste seas on ta saavutanud märkimisväärse toetuse – sealhulgas supermarketite kassapidajate ja saaliteenindajate seas, keda vaevavad väike palk ja kehvad töötingimused.
Viimastel nädalatel on aktiivsed feministid Le Peni rünnanud. Pariisi põllumajandusnäitusel püüdsid kaks feministi talle üle anda auhinda „nn naiste kaitsmise isehakanud juhiks olemise eest”, kuid Le Peni turvamehed tõrjusid nad eemale. Veebruaris tormas Femeni topless-aktivist Le Peni välispoliitikaüritusele ja karjus: „Marine on võltsfeminist!”
„Nii nagu kõige muugi puhul, räägib Rahvusrinne ka naiste teemat käsitledes tegelikult immigratsioonist. Immigratsioon on kõige alguspunkt, ütles ajaloolane Valérie Igounet, kes avaldas äsja raamatu, mis põhines kaheaastasel uurimistööl Rahvusrinde juhitavates linnades. „Rahvusrinne on erakonnana feminismist ja naiste õiguste austamisest väga kaugel,” lisas ta.
63-aastane keskkooliõpetaja Miriam, kes on töötanud ühes Pariisi paljurahvuselises linnaosas, märkis, et teda ümbritsevad õpetajad muutuvad Rahvusrindele aina vastuvõtlikumaks. „Tundub, et pealinn on vähem turvaline,” sõnas ta. „Minu jaoks on immigratsioon põhiprobleem. Me kaotame Prantsusmaad ja tõelisi prantsuse väärtusi.”
Tõsiasi, et Le Pen on naine, tähendab Miriami jaoks seda, et ta suhtub sellesse küsimusse tundlikult. „On tekkinud vaimne kogukond. Me tunneme end talle kui naiskandidaadile väga lähedasena.”
© Guardian News & Media 2017
Miks valin Le Peni?
Doktorikraadiga Sophie
Hästi riietuv Sophie (32), kellel on doktorikraad, imetas Le Peni kampaaniajuhi kõnet kuulates oma neljakuust last. Varem elas ta ühes Pariisi mitmerahvuselises linnaosas. „Naisena tunnen, et radikaalse islami esiletõus ohustab mind,” ütles ta. „Mul on sellest kõrini, et kui ma käin seelikus mööda tänavat, siis saadavad mind hüüded ja viled. Mõnede meeste jaoks oled kohe prostituut, kui ei kata oma pead ja riietud nagu prantslane. Ühtaegu on mu olukord keeruline, sest pärinen vasakpoolsest perekonnast ja tunnen, et ei saaks nendega oma valimiseelistusest rääkida.”
Kunstiõpetaja Nicole
Paljude Rahvusrinde naisvalijate põhimure on ikkagi immigratsioon, mitte naiste õigused. „Islam on peamine põhjus, miks ma Rahvusrinde poolt hääletan,” ütles 80-aastane Nicole, endine kunstiõpetaja, kes pärineb ühest Pariisi šikimast kandist, 16. linnaosast. „Kõik muu saab lahendada, aga oleme lasknud islamil siia riiki imbuda. Siin on liiga palju islamit.”
