www.militaar.net

Üks oluliselt tõsisem(-ja päris hea) lugu nende EKRE-Kremli uinamuinadele vahelduseks

https://ekspress.delfi.ee/elu/uhe-parnu ... d=85403681

Mis seal ikka nii tõsist on.
Eks see on selge, et seoses põllu- ja metsamajanduse efektiivsuse tõusuga on nende sektoritega oluliselt vähem inimesi hõivatud ja sellega seoses kahaneb ka nende inimeste hulk, kes neid inimesi teenindasid. Vanasti oli igas suuremas külas oma rätsepmeister Kiir, kes eriti lõhkise sabaga kuubesid õmbles, aga nüüd ostavad inimesed riided suurlinna poest. Kohtadesse, mis on sobilikud tuleb elu teispidi mingi hetk tagasi - igasugune loodusturism või mahepõllumajandus, aga see protsess võtab aega. Vägisi inimesi maal kinni ei hoia ja riigi abi ei aita ka tegelikult väga või siis läheb riigile väga kalliks maksma. Tasub kasvõi vaadata, kui palju on EAS igasugu Peipsiääre ja Kagu-Eesti toetusmeetmete raames raha välja käinud.

See äärealade tühjaks jooksmine on selline kahe otsaga probleem.
Rootsis näiteks on äärealadel teatud maksusoodustused, sest Stockholmis teatakse hästi, et seal mingit ettevõtlust pidada on keerukas. Ostjaid on vähe, logistilised kulud (ostjad asuvad kaugel) on suured, tööjõudu ei ole jne jne.

Meil pole sel teemal suurt midagi. Olen kursis paari ettevõtja tegemistega äärealadel ja natuke julgen öelda. Misasi see elu seal hoiab?
Inimesed ütlevad, et tööd pole. Tegelikult kohapeal saadaolevat tööd teha ei taheta (palk väike, prestiiž madal), selle asemel on vaja kärutada autoga iga päev 50+ km mõnda "tõmbekeskusesse" (vihkan seda sõna) tööle, kulutades oma lisateenistuse auto peale. Ettevõtja ütleb, et tööd nagu oleks, aga pole tegijaid. Ja noh, veoauto tonn-km maksab ikka samapalju, kas sa asud Jüris või Vastseliinas.

On tõsi, et paljudes EL riikides hoitakse äärelaade elu püsti põllumajandustoetustega, mis on seal kordi suuremad kui meil. Samas on soojemates maades ka põllumajanduse tootlikkus niisama suurem. Näiteks kuskilt Hollandi laiuskraadilt allapoole annab nt kartul 2 saaki aastas. Meil annab üheainsa ja seegi kipub hukka minema (eelmine hooaeg nt). See omakorda muudab elujõuliseks (ok, kunstlikult) igasugu "vanaisa viinamarjamõis" tüüpi Lõuna-Euroopa "traditsioonilise elulaadi", mis meie tingimustes on täiesti jätkusuutmatu.

Kindlasti on EL ebaõiglased põllumajandustoetused üks faktor, mis soosib külade tühjaks jooksmist meil, aga mitte Prantsusmaal.

Kes ei usu, väike pilt kah:
Pilt

Ja veel, vaadake seda pilti ka küsimusega "miks on Soome ääremaad asustatud"

Ma ei ole küll väga aru saanud, et madalad põllumajandustoetused oleks see probleem, miks maakohad tühjaks jäävad. Tõsistel tootjatel on oma maa üles haritud ja renditakse nii palju kui saab veel juurdegi. Jah, üks lehm ja kaks kitse talu tõesti ei löö läbi.

Arusaamine polevatki väga oma teha..

„See kõik algas poe kinnipanekuga,“ öeldakse mulle ühes kohas. Sest see polnud ainult pood, lihtsalt üks kaubandusasutus, vaid siin saadi kokku, räägiti trepi peal või poe kõrval, toimus suhtlus, punuti kokku kommunikatsioonivõrgustik, mööda mida ei liikunud mitte ainult uudised, vaid ka seisukohad, väited, mõtted, võib-olla isegi ideoloogiad. See kohtade võrgustik ei olnud lihtsalt asutuste kiretu loetelu, inimesed ei igatse tagasi ainult oma endiseid töökohti või asjaajamise mugavust, vaid midagi enamat − kokkukuuluvust. Nad tahavad olla osa millestki, ja seda said nad olla kusagil. Nüüd neid kohti enam ei ole. Ühest külast läbi minnes pildistan üles majade ette löödud sildid, mis teatavad, mis kunagi siin oli, kuid mida enam ei ole − vasakul ja paremal pood, meierei, koolimaja. Kohad, mis andsid inimestele hääle, on nüüd hääletud.

Tõsine tootja teeb täna masinate ja paari inimesega ära selle töö, mis vanasti sadakond talu koos peredega maal hoidis.

Jah, seetõttu polegi põldude ülesharitusel erilist seost maakohtade tühjenemisega.

Ma ei ole enda kodukülas tähele pannud, et maaelu hääbub ja külad tühjaks jäävad. Kus iganes vanad oma maja maha müüvad, sinna noored elama kolivad. Teevad vanad majad väga ilusasti korda, võtavad need algosakesteks lahti ja panevad uuesti ning kaasaegsemalt kokku.

Küla ongi nüüd välise imidži osas kaheks jagunenud - kus elavad vanad inimesed, need majad remontimata ja aiad võssa kasvanud, kuhu kolinud noored, on majad linnalikud ja ilusad, aiad korrastatud ning kasvatatakse kanu, küülikuid vms. Ega me pole küll ka päris ääremaa, alevik on lähedal ja suure maantee ääres, aga samas ega midagi erilist ka pole, mis noori ligi tõmbaks, randa ega suuremat veekogu. Seetõttu on talumajad ka odavad.

Põlde harivad suurtalunikud ja võtavad väiketalude maid rendile. Suurtaludes on selline põlluharimise tehnika, et vahel ei saa aru, kas kombain või kosmoselaev. Pole see elu maal nii vilets midagi.

Igaks juhuks mainin ära, et kui meil on linnastumuse protsent 70 ringis, siis Saksamaal üle 77%, Prantsusmaal üle 80% ja Soomes üle 85%. Rääkimata väikese pindalaga rahvarohketest riikidest nagu näiteks Holland (üle 90%) või Belgia (üle 95%).

Ja Prantsusmaad loetakse euroopa mõistes agraarmaaks

Borja kirjutas:Üks oluliselt tõsisem(-ja päris hea) lugu nende EKRE-Kremli uinamuinadele vahelduseks

Kes oleks võinud arvata, et mu vanad silmad näevad, kuidas Borja jagab NO99 halli kardinali teksti

Aga jah, Lõuna-Euroopa maakohad, mis pole tänapäevase majanduse jaoks õiges kohas, on samamoodi tühjaks jooksnud. Hispaanias 2900 tühja küla, Itaalias 6000. Prantsusmaalgi on piltilusaid eluta külasid ja hääbuvaid väikelinnu.

Härrased,tundub,et seekord tuleb suurem valimisaktiivsus.Eelhääletus läbi,siinkirjutaja tegi sama Oslo suursaatkonnas.
Igati rõõmustav,et eelhääletuse ajal on tõus olnud võrreldes eelmise korraga isegi 5,4 protsenti.
Loodan,et ka valimispäeval vähemalt samasuur tõus tuleks,mis teeks kokku vähemalt minimaalselt 10 protsendise valimisaktiivsuse tõusu.

Kindlasti on EL ebaõiglased põllumajandustoetused üks faktor, mis soosib külade tühjaks jooksmist meil, aga mitte Prantsusmaal.

Prantslastel on ka omad probleemid. Põllumajandusega tegelejate seas sooritatakse märkimisväärselt sagedamini enesetappe.
https://www.huffingtonpost.com/2013/10/ ... 85319.html
https://www.nytimes.com/2017/08/20/worl ... icide.html

Meil käis reform küll mõneti valulikult, kuid õnneks kiiresti. Palju hullem oleks kui inimesed oleks jäänud pikalt virelema.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme saatis Eesti parlamendierakondade juhtidele üleskutse sõlmida erakondadeülene riigikaitsekokkulepe.

Lugupeetud erakondade esimehed!

20. veebruaril 2019 ilmus „Postimehes“ oluline artikkel, milles endine Kaitseväe Peastaabi ülem kindralmajor reservis Neeme Väli koostöös kindralite Ants Laaneotsa, Johannes Kerdi, Alar Lanemani ja Peeter Hoppega kutsub üles kõiki Riigikogus esindatud erakondi sõlmima järgmiseks kümneks aastaks erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe.
Kindralid reservis põhjendavad oma ettepanekut: „Taanis toimib juba aastaid tava, kus erakonnad sõlmivad kuueaastase kestvusega kaitsekokkuleppe. Kaitsekokkuleppega määratakse riigikaitse arengusuunad, kehtestatakse raamistik sõjaliste võimete arendamiseks ja mis kõige olulisem, lepitakse kokku võimearenduseks eraldatav ressurss.
Tähelepanuväärne on see, et kaitsekokkuleppega ühinevad mitte ainult valitsusse kuuluvad, vaid ka opositsioonis olevad erakonnad. Meie arvates on õige aeg kaaluda samasuguse kokkuleppe sõlmimist parlamendierakondade vahel. Kasu saaksid sellest kõik osapooled.

Esiteks suurendaks see seadusandja reaalset panust riigikaitsesse. Tänane võimalus teha seda läbi julgeolekupoliitika aluste kinnitamise on pehmelt öeldes nigel, sest dokument on deklaratiivne ja ressurssidega sidumata. Aastase ulatusega riigieelarve otsustamine ei võimalda näha pikka perspektiivi.
Teiseks annaks parlamendi opositsiooni hõlmamine riigikaitselistele valikutele toekama kandepinna. Kolmandaks tagaks seadusandja kaasumine kaitseplaneerijatele töörahu ja kindluse ressursimahukate ning selle tõttu pikemaajaliste võimearenduste elluviimiseks.
Meil võib olla perfektselt ellu viidud perfektne plaan, aga kui selle tagajärjel arendatud sõjalisest võimest piisab ainult Tallinna lähiümbruse kaitseks, siis sellest on Viru- ja Võrumaa inimestele vähe abi. Kriitiline vajalik miinimum tuleb selgelt defineerida, sest alla selle panustades on tegemist tuulde loobitud vahenditega.

Leiame, et on õige aeg Taani kogemuse rakendamiseks Eestis. Riigikaitse on liiga tähtis, et olla pelgalt täitevvõimu pärusmaaks. Riigikogu tasemel sõlmitav kaitsekokkulepe peaks sätestama peamised arengusuunad ja siduma need ressursiraamiga.
Kokkulepe peaks hõlmama kõiki Riigikogus esindatud erakondi ja katma kümneaastast perioodi. Kindlasti peaksid kokkulepet kajastavad sätted jõudma koalitsioonilepingusse. Veel parem on kui enne kaitsekokkulepet valmiks pikemaajaline strateegiline nägemus, mis katab 25 – 30 aastat. Nägemus peaks analüüsima julgeolekukeskkonna trende, ohte ja nende mõju, pakkuma välja võimalikud lahendused Eesti jaoks.
Poliitilise ja ametkondliku kallutatuse vältimiseks võiks selle Vabariigi presidendi ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni egiidi all kokku panna ekspertgrupp, milles erapooletud eksperdid oleksid enamuses.“

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehena toetan reserv- ja erukindralite algatust. Kutsun Teid üles alustama tööd erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe sõlmimiseks kohe pärast valimisi.

Mart Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees

Kirjutaksin sellele mõttele kahe käega alla.

www.militaar.net

Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.