Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Manurhin]

Ma ei ole enda kodukülas tähele pannud, et maaelu hääbub ja külad tühjaks jäävad. Kus iganes vanad oma maja maha müüvad, sinna noored elama kolivad. Teevad vanad majad väga ilusasti korda, võtavad need algosakesteks lahti ja panevad uuesti ning kaasaegsemalt kokku.

Küla ongi nüüd välise imidži osas kaheks jagunenud - kus elavad vanad inimesed, need majad remontimata ja aiad võssa kasvanud, kuhu kolinud noored, on majad linnalikud ja ilusad, aiad korrastatud ning kasvatatakse kanu, küülikuid vms. Ega me pole küll ka päris ääremaa, alevik on lähedal ja suure maantee ääres, aga samas ega midagi erilist ka pole, mis noori ligi tõmbaks, randa ega suuremat veekogu. Seetõttu on talumajad ka odavad.

Põlde harivad suurtalunikud ja võtavad väiketalude maid rendile. Suurtaludes on selline põlluharimise tehnika, et vahel ei saa aru, kas kombain või kosmoselaev. Pole see elu maal nii vilets midagi.

Oleneb kõik piirkonnast. Eks ta mõnel pool niimoodi on ka, samas on see teatud mõttes ohtlik tendents. Vähe on neid, kes maaelamise lihtsalt oma säästude eest osta ja remontida jaksavad. Enamasti käib see ikka pangalaenuga. Samuti on need suurtalunike kombain-kosmoselaevad üldjuhul mitte selle taluniku, vaid liisingufirma omad. Kõik on kena, aga mis saab siis, kui tuleb rops* (nagu küsis jõehobu ühes anekdoodis) ehk mis saab siis kui pidu läbi saab ja uus masu tuleb? Esiteks võtab pank need remondilaenu eest renoveeritud majad võla katteks tagasi ja kui põllusaaduste hind peaks kõvasti kukkuma (oh õudust, kui sellele seltsib veel ka ikaldus), korjab liisingufirma varsti oma kombainid jm. kalli tehnika talunike käest kokku. Rahahädas talunik ei jaksa enam rendileandjatele maa eest renti maksta, pannes omakorda nood raskesse olukorda - eks maksa ainult pensionist lisaks kõigele muule ka veel maamaksu. Reformierakond eelmise kriisi ajal juba jättis inimesed "külma kätte" ja ma ei usu, et kartellierakondadel nüüdki mune jätkuks teisiti toimida ja sundida laenuandjaid osagi kahjumit alla neelama, mitte kõike laenuvõtjate kaela jätma.

*Kaelkirjak kiitleb jõehobu ees: "küll pikk kael on ikka mõnus, valad pudeli jääkülma viina kurgust alla, voolab kull-kull-kull tükk aega mööda kõri, enne kui kõhtu jõuab. Aga mida sina oma lühikese kaelaga sellest ka tead". Mille peale jõehobu irvitab: "jajah, aga mis saab siis, kui tuleb rops?"

[Kriku]

Pangad ei anna eriti maamajde jaoks laenu. Ei ole piisavalt väärtuslik vara, et tagatiseks olla. Valdavalt peaks nende üles vuntsimine just säästude abil käima.

[Z03]

Nagu ma ütlesin, maamajad on odavad. Tavaline väike puumajake maksab 6000 - 10 000 eurot. Külas müüdi korralik elamiskõlblik maja koos kõrvalhoonetega, juurde paar hektarit metsa ja suur tükk põllumaad hinnaga 25 000.- Paar aastat Soomes tööl ja korjab kokku küll.

[AMvA]

Samuti on need suurtalunike kombain-kosmoselaevad üldjuhul mitte selle taluniku, vaid liisingufirma omad. Kõik on kena, aga mis saab siis, kui tuleb rops* (nagu küsis jõehobu ühes anekdoodis) ehk mis saab siis kui pidu läbi saab ja uus masu tuleb? Esiteks võtab pank need remondilaenu eest renoveeritud majad võla katteks tagasi ja kui põllusaaduste hind peaks kõvasti kukkuma (oh õudust, kui sellele seltsib veel ka ikaldus), korjab liisingufirma varsti oma kombainid jm. kalli tehnika talunike käest kokku.

Oot, mis sa sellega öelda tahad? Ma oskan siit ainult kaks järeldust teha - kas peaks hobusega põldu harima või peakasid põllumajanduslikud suurettevõtted veel suuremad olema, et nad omakapitali eest saaks tehnikat osta. Kumba versiooni sa nüüd toetad?

[eeru]

Tulevased saadikud.
https://parnu.postimees.ee/6534317/korr ... uhat-eurot

Mulluse huvide deklaratsiooni järgi on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridades 26 häälega Pärnu linnavolikokku pääsenud väikeettevõtja Edmond Penu puupaljas ega teeni midagi. Uskumatult pisikese summaga läbiajajaid leiab riigikokku pürgijate seast teisigi.
Aastatuluks väidab Penu 2018. aasta deklaratsioonis 1025 eurot. Eestist ega välisriigist ta dividende ei saanud. Kinnisvara, autot, ega muud vara tal pole. Küll on mees samas deklaratsioonis omakäeliselt kinnitanud 3242eurose võla kohtutäiturile. Olgu öeldud, et huvide deklaratsiooni tuleb märkida kogu esitamisele eelneva kalendriaasta tulu ehk sama summa, mis seisab inimese tuludeklaratsioonis.

Riigikokku kandideeriv ning korruptsiooni, ebaususe ja ahnete kohtutäiturite vastu võidelda lubav Penu ei soostunud selgitama, kuidas ta suutis alla 90eurose sissetulekuga kuus peret üleval pidada, lapsi toita. Ja kas on mingi seos tema varatu oleku ja võla vahel kohtutäituri vastu? Ta lausus üksnes, ​et kõik andmed, mis ta on huvide deklaratsioonis enda kohta esitanud, vastavad tõele.
Riigikogu valimiste eel reklaamib Penu ennast inimesena, kes soovib praegusest rangemat järelevalvet korruptsioonikuritegude uurimise üle. Veel tahab ta välistada ebaausate isikute pääsemise vastutusrikastele ametikohtadele. Penu on EKRE korruptsioonitoimkonna asutajaliige. Ent õilsate eesmärkide valguses tekitavad küsimusi varatu ja sissetulekuta parlamentipürgija postitused sotsiaalmeedias. Läinud aasta detsembris jagas ta fotosid puhkusereisist Hispaaniasse. 2017. septembris on üles laaditud Norras tehtud fotod, millel jäädvustatud Penu pereliikmed.

Penu esitleb ennast väikeettevõtjana ja kandidaadi tutvustuses nimetab töökohaks ehitusfirmat Montoya Maailm OÜd. Mees on küll äriregistri järgi seotud nelja firmaga, ent pole neist ühegi omanik, vaid juhatuse liige. Firmade omanikud on muud isikud, kelle hulgas Penu abikaasa Maia. Märkimisväärne on, et kõigil neljal Penuga seotud firmal on isegi üle-eelmise aasta majandusaruanne esitamata. Ent enne 2017. aastatki ei teeninud need tulu.

Kuidas siiski on võimalik, et inimene suudab ära elada 1000 euroga aastas ja tema juhitud firmadelgi ei näi olevat käivet ega kasumit? Selgust saada ei õnnestunudki. Penu põhjendas selgitusest loobumist töise hõivatusega, aga soostus ajakirjanikuga kokku saada pärast valimisi: esmaspäeval või teisipäeval.

Penu pole ainus Pärnumaalt riigikokku pürgija, kes deklareerinud elatusmiinimumistki madalama sissetuleku. Reformierakonna nimekirjas kandideeriv ettevõtja Andres Mõis kinnitas mullu kevadel esitatud deklaratsioonis oma aastatuluks 2050 eurot, millest 2040 eurot sai endale kuulunud firmast OÜ Silvento AM dividendidena ja kümme eurot Sauga vallavalitsusest. Esitatud andmete kohaselt ei kuulunud talle kinnisvara ega sõidukeid, üksnes väikelaev aastast 1972. Praeguseks on Mõis varem 100 protsenti tema omandis olnud ettevõttes osanik 10,2 protsendiga.

Mõis kuulub Tori vallavolikokku ja on sealse majanduskomisjoni aseesimees.

Ilmselgelt ei vea paari tuhande euroga aastas välja, ent Mõis väitis, et teda toetab vend, kogu Eestis tuntud ärimees Jüri Mõis.

EKRE ridades riigikokku pääseda sooviv Meelis Malk, kes praegu on Lääneranna vallavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees, kinnitas oma läinudaastase deklaratsiooniga aastatuluks 686,32 eurot. Malgile kuulub kolm sõidukit, kinnistu ja 50protsendine osalus osaühingus Köök & Korsten. Teine pool firmast on abikaasa oma. Malgi ametikoht on kandidaadi ametliku info kohaselt EELK Karuse koguduse diakon. Meedias on ta korduvalt kõnelnud, et teenib lisa korstnapühkijana, selle töö tarvis on tal kutsetunnistuski.

“Jumala abiga,” vastas Malk küsimusele, kuidas ta nii väikese aastasissetulekuga ära elab. Ta täiendas, et abikaasa aitab perel toime tulla. “Mina tegelen vaimsete asjadega rohkem, tema on pere sissetuleku tooja,” teatas Malk.

[teeline35]

Vaade tulevikku;
https://www.err.ee/915655/toom-ja-micha ... ole-tommet
Armastust pole, aga peab. Nii arvavad Jaana Toom ja Kristen Michal. Ennustan, et valimised võidab Keskerakond ja võimunäljas Reformierakond läheb valitsusse ükskõik mis hinnaga. Samuti arvan, et peale valimisi Reformierakonnas heidetakse mask (Kaja Kallas) kõrvale ja paljastub rohkem tõelist liidrit (Kristen Michal).

[Martin Peeter]

Sini-must-valge vale on välja tulnud.
Aga mõned võiks kasutada suurepärast võimalus vaikida...

https://www.err.ee/915857/ansip-masendu ... gun-sonatu

[AMvA]

Sini-must-valge vale on kokku varisenud.
Aga mõned võiks kasutada suurepärast võimalus vaikida...

https://www.err.ee/915857/ansip-masendu ... gun-sonatu

Eks see oli omal ajal igale silmaklappideta inimesele selge, et Veerpalu ja Alaver on süüdi, aga seda, et neil nii lühike mälu on ja teist korda sama reha peale astuvad...

[Kriku]

Kriminoloogid on ammu tähele pannud, et isa karistatus suurendab poja karistamise tõenäosust.

Mitte et see kõik kuidagi teemasse puutuks.

[toomas tyrk]

Kunagi sai siin mingis teemas võrreldud Eesti ja Moldova arenguid.

Nüüd on Economist teema põhjalikumalt ette võtnud.
https://www.economist.com/europe/2019/0 ... rm=2019031

Ilmselt loevad ka militaar.netti.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nende valimiste kuus põhilist küsimust
02. märts 2019, Raimo Poom


Ei ole veel selge, kas valimised võidab pruut või peig. Osa küsimusi leiab vastuse esmaspäeva varahommikuks, teised lähimate kuude jooksul.

Kes võidab suure heitluse?
Valijad näivad olevat Reformi- ja Keskerakonnale korraldanud täiesti ettearvamatu mõistatusmängu. Kõik viimased arvamusküsitlused näitavad, et vahe kahe valimisvõidule pretendeeriva erakonna vahel on väga napp. Kes neist häälte kokku lugemisel peale jääb, oleneb täiesti emma-kumma valijate motiveeritusest ja tahtmisest.
Peale jäämine on oluline. Veelgi olulisem oleks selge vahe suure lahingu võitja ja kaotaja vahel, sest see „häälte kapital” annab suurema moraalse õiguse enda lähenemise heaks kiidetuks kuulutamiseks ning järgmise valitsuse sihtide seadmiseks. On võitjaks Keskerakond, saab Jüri Ratas argumenteerida, et Reformierakond peab liiga pika valitsemise eest veel kandma opositsiooni pingil asumisele määramise karistust. On võitja Reformierakond, saab Kaja Kallas kuulutada Keskerakonna lühikese valitsusaja tõestatud segaduseks ja anomaaliaks, pärast mida kord taastatakse.
Kõige keerulisema olukorra looks tulemus, kus kaks suurt lõpetavad enam-vähem viigis. Sel juhul võivad koalitsiooni moodustades oodata ees tõelised suurmanöövrid, kus partnerite otsimisel hakkavad üle pakkuma mõlemad pooled – kui selge võit jääb tulemata, tunnevad nii Kallas kui ka Ratas, et neil peaks tulevase valitsuse juures sõnaõigus olema.

Ja kes jääb peale väikeses madinas?
Väike heitlus käib Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel. 2015. aastal jäid viimased tollase IRL-i ees napilt peale. Kuna suurparteid on EKRE-ga koalitsiooni minemise enne valimisi kõrvale lükanud ning kummagi esimeseks eelistuseks ei ole teine suurpartei, oleneb nii Ratase kui ka Kallase esimene koalitsioonikatsetus just Isamaast ja SDE-st.
Eduka valitsuse moodustamise eelduseks on rõõmsatujulised Isamaa ja SDE. See aga oleneb omakorda nende omavahelise duelli tulemusest eelkõige SDE vaates. Kui sotsid teevad vähemalt Isamaast parema tulemuse, võiks sotsiaaldemokraatide juhtkond eesotsas Jevgeni Ossinovskiga viidata mingilegi valimisedule ning vältida uue juhi valimise sisesõda. Kui sotsid jäävad riigikogu väikseimaks fraktsiooniks, läheb nende seas kohe sisesõjaks ning nii Ratas kui ka Kallas peaksid läbi rääkima torssis ja pettunud parteiga.
Kuna Isamaa oli reitingute järgi vahepeal peaaegu riigikogust välja jäämas, siis neile on lõplik koht riigikogu fraktsioonide suuruse tabelis ehk vähema tähtsusega. Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi koht väga ei kõigu. Kuid just tema on raske kaasus nii Ratasele kui ka Kallasele, sest on liigutanud Isamaad EKRE tuules kõvasti paremale. Keskerakonna valitsusse jäi Seeder sisuliselt vastu tahtmist ja lõpusirgel on ta valitsuse töövõime samahästi kui välja lülitanud. Kaja Kallase elu temaga poleks palju kergem.

Kas Eesti 200 jääb ikkagi riigikogust välja?
Kui imet ei sünni, siis tundub küll. Vahepeal kenasti üle riigikogu künnise tõusnud start-up-partei on reitingutes 5% künnisest kaunis kaugele vajunud. Valitsuse moodustamise teeb see keerulisemaks, sest üks mängukaart jääb valikutesse lisamata. Ja eelkõige teeb Eesti 200 väljajäämine raskemaks Jüri Ratasel koalitsiooni kokkupanemise. Keskerakonna vaikne lootus oli 4. märtsil jätkata sotside ja torkiva Isamaa asemel Eesti 200 kaasates.
Eesti 200 vajumise tõttu hingavad kergemalt Reformierakond, SDE ja Isamaa, kelle juurde uues jõus kahtlema hakanud valijad oma hääled tagasi viivad.

Kes paneb kokku valitsuse?
President pakub esimesena koalitsiooni kokkupanemise võimalust valimiste võitjale. Võitja ei pea valitsust ilmtingimata tegema, kui tal ei õnnestu riigikogus saada kokku vähemalt 51-kohalist enamust.
Võib olla täiesti kindel, et kui Reformi- ja Keskerakonda jäävad riigikogus lahutama napid üks-kaks kohta, üritavad mõlemad koalitsiooni teha. Hoolimata sellest, kes võitis. Kui valitsus moodustatakse kolmikliidu meetodil (üks suur erakond pluss Isamaa ja SDE), jääb riigikogus üles pidev võimalus selle kolmjalg-tabureti jalgu alt ära saagida. Sedasi võib veel mitu inimest järgmise nelja aasta jooksul valitsust moodustada.

Kes oma kohtadest ilma jäävad?
– Sotside esimehe Jevgeni Ossinovski parteijuhi koht oleks löögi all, kui ta erakonna riigikogus viimasele kohale tüürib.
– Jüri Ratasel läheb kohaga kitsaks, kui ta valimisi ei võida. Enda sõnul sobib talle ainult peaministrikoht, millest ta sel puhul ilma jääks. Keskerakonna juhi kohale lubataks tal edasi jääda.
– Kaja Kallas parteijuhi toolist, kui reitingute näidatud Keskerakonna kinnipüüdmine osutub valimistulemuse järgi miraažiks.
– Andrus Ansip ei saa Euroopa Komisjoni tagasi, kui Jüri Ratasel õnnestub Reformierakond opositsiooni mängida.
– Margus Tsahkna, Andres Herkel ja Artur Talvik jäävad riigikogust välja, kui Eesti 200, Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond valimiskünnist ei ületa.
– Rohelised Tallinna linnavalitsuses. Roheliste esimees Züleyxa Izmailova ehk Zuzu on Jüri Ratasele sama, nagu Mart Helme oli Edgar Savisaarele ehk poliitiline jõulupõrsas, keda kasvatati Tallinna administratiivressursi toel riigikokku upitamiseks. Vahe on selles, et EKRE sai ning kasvas omanikul üle käte, kuid rohelised on lahjaks jäänud ning pole ennast õigustanud. Kaua neid Tallinnas veel ülal pidada viitsitakse?

Kes saab esimesena akna alla?
Sotsidel pole mitte ainult oht jääda riigikogu väikseimaks fraktsiooniks, vaid saada endale ka au esimese „aknaaluse” ehk fraktsioonist ja parteist väljaarvatu sünnitamisel. Seda juhul, kui Rainer Vakra riigikokku pääseb, kuid tuleb plagiaadi tõttu peagi välja heita. Seega peab iga sotsidega koalitsiooni tegija kohti lugedes arvestama miinus ühe häälega.
Pilk tasub peale panna ka EKRE fraktsioonile, mis tõotab praeguselt seitsmelt liikmelt kasvada vähemalt kaks korda suuremaks, kui mitte rohkem. Riigikokku pääseb hulk uusi ja Toompea poliitikaga vähem tuttavaid, kuid see-eest revolutsiooniliselt meelestatud inimesi. Kui kaua kulub, et keegi neist pettub või avastab hoopis teistsuguse maailmavaate?

[Dr.Sci]

Vahepeal jälle TalTech-ist, Tallinna Tehnikaülikooli Eetikakomisjoni arvamus lühinime TalTech kasutuselevõtmisega seotud küsimuste kohta
Asjaolud:
Viimastel kuudel teravnenud argumentide vahetus ja hinnangud peegeldavad ülikoolitöötajate huvi vaagida TalTech lühinime kasutuselevõtuga seonduvaid erinevaid probleeme. Mitmetasandiline diskussioon kajastub ülikooli meililistides ja vahendatud kirjavahetustes. Eetikakomisjon on küsimust arutanud seoses eetikakomisjonile esitatud teemakohaste pöördumistega. Oleme teadlikud, et sarnase sisuga pöördumised on jõudnud varem ka ülikooli nõukogu ja kuratooriumi poole, kuid eetikakomisjonile ei ole teada sisulisi vastuseid ei nõukogu ega kuratooriumi poolt. Vastavalt oma põhimäärusele (p 2.3.2) saab komisjon arutada "muud akadeemilist eetikat puudutavad küsimusi, mida komisjon peab vajalikuks".
Leiame, et saame hinnangu anda vaid muutuste tegemise otsuste suhtes niivõrd kuivõrd need puudutavad ülikooli hea teadustava väärtuste ja põhimõtete kujundamist, edendamist ja toetamist, mitte nende sisu suhtes. Seega ei puuduta järgnev kuidagi komisjoniliikmete isiklikke arvamusi uue sümboolika suhtes vaid keskendub võimalikele eetilistele tähtsate muutuste sissetoomisel.
Seisukoht:
1. Tallinna Tehnikaülikooli juhtkonna võimalike õiguslike eksimuste osas on vajalik Kuratooriumi seisukohavõtt.
2. Eetikakomisjoni tähelepanu on pälvinud pöördumine ka üliõpilaskogu esindaja poolt, kelle poolt lisatud kirjavahetusest ilmneb, et Tehnikaülikooli üliõpilasesindus on sisuliselt juhtkonna palvel tellinud “üliõpilaste positiivset tagasisidet”, et seda vastandada emeriitprofessorite kriitikale. Pöördumisest võib välja lugeda, et tagasiside selline kogumine ei kajasta tudengite tegelikku arvamust ja seega on üliõpilaskonna arvamuse kasutamine suunatud. Leiame, et selline tegevus ei ole kooskõlas hea teadustava oluliste alusväärtustega.
3. Uue sümboolika sissetoomise protsess on olnud menetluslikult ebaselge, põhikirjalisi pädevuspiire rikkuv, vastuolulise kommunikatsiooniga ja seetõttu ülikooli töötajaid nähtavalt häiriv ja segadusse viiv. Koheselt ja piisaval määral ei informeeritud Tehnikaülikooli liikmeskonda tehtavate otsuste sisust. Võimalik, et rikutud on ka põhikirjalisi pädevuspiire. Tehnikaülikooli 22. jaanuari nõukogu otsuse heakskiitmise järgne pöördumine ja otsus Tehnikaülikooli uue stiiliraamatu kavandi laiema arutelu korraldamisest ei saa lahendada küsitavusi, millele pöördumises tähelepanu juhitakse. Laiema arutelu algatamine annab küll võimaluse arvamusi esitada sümboolika kohta, kuid ei saa legitimeerida juba tehtud otsuseid, nende eetilisuse või õiguspärasuse kohta tuleb anda eraldi hinnang selleks pädevate isikute poolt.
4. Leiame, et akadeemilise asutuse juhtimine mitte ainult ei pea olema aus ja läbipaistev vaid sellena ka näima. Uue sümboolika sissetoomise protsess riivab mitmeid hea teadustava alusväärtusi, sh ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus ning avatus ja koostöö. Ülikooli juhtkonna ülesandeks on hea teadustava väärtuste ja põhimõtete kujundamine, toetamine ja edendamine, eelkõige on juhtkonna ülesandeks luua tingimused, mis parimal moel võimaldavad Tallinna Tehnikaülikoolis teadus- ja õppetööd viljeleda. Ilma juhtkonna poolse toonaste otsuste avaliku analüüsita on Tehnikaülikooli töörahu rikutud.

1. märtsil 2019. a.

Lugupidamisega,

Tanel Kerikmäe
Priit Kulu
Mart Min
Olev Tõru
Mihkel Koel

[sass76]

Kas ainult minule tundub, et Indrek Neivelt on pärast Venemaalt tagasitulekut pidevalt väga veidraid arvamusi avaldanud. Pidevalt tulevad imelikud jutupunktid, mis äravahetamisi sarnased sellistega, mida mõni "õõnestaja/mõjuagent" propageeriks.

[Martin Peeter]

No see on küll ikka väga julge väide. Umbes nagu mõnest parteikontorist. "Kõik on meil nii hästi kui võimalik ja meid valides pension tõuseb."
Äkki siis seletad, kuidas II samba vabatahtlikuks muutumine on Venemaa huvides? Või targema, Eesti kapitalil põhineva majaduse arendamine?

[Kriku]

Koidab liberaalne koalitsioon Ref + KE. Kumbki neist ei hakkaks kahe rahvuslikku retoorikat kasutava erakonnaga (EKRE ja Isamaaga siis) kolmikliitu tegema ning EKRE ja sotsid ühte paati ei mahu. Alternatiiv oleks Ref + Isamaa + sotsid. Tõenäoliselt mängitakse mõlemad variandid järgmise 4 aasta jooksul läbi; erilist rõõmu pole kummagi üle

Tõeliselt jäle oleks rahvusliku vasakühtsuse valitsus Ref + KE + sotsid, aga nii hulluks see asi vast ikka ei lähe.