www.militaar.net

No KV-s neile ca 20 BTR-le rakendust ei leitud, üksuse (pataljon) moodustamiseks on neid liiga vähe ja kompanii on KV arvestuses peenraha. Lisaks igasugu vanad "külma sõja vanaraud" ja "tohutud ülalpidamiskulud" teemad. KL-le anti need väljaõppe eesmärgil. KL mehed aga nagu ikka, hakkasid neist sõjamasinaid tegema ja tahtsid nendega lahingut pidada. Väljaõppes kasutamiseks pole tähtis, kas on torn või ei ole. Lahingupidamises aga on.

Bensumootoriga BTR vrakke kolaplatsidel veel liigub, BTR-80 on üldiselt defitsiitne (kasutajad veel kasutavad), liigub 70d ja 60d (torn peaks sama olema).
Torn on seal ju distantsjuhtimise ja periskoopsihikutega, laskur istub ju meeskonnaruumis, mitte tornis. Tornis on 2 relva, 14,5 ja 7,62, lisaks tagaküljel suitsugranaatide torud.

KLile kingitud BTRide peal on neid lähemalt näppinud meeste arvates ainult tornikujulised kaaned, sest sealt torni seest on puudu KP ja sihikute kinnitamiseks vajalik.

Oot oot, olemas olid ka torudega tornis variandid Kaitseväel, kuhu need siis on saanud, ei antud Kaitseliidule?

Roamless kirjutas:Oot oot, olemas olid ka torudega tornis variandid Kaitseväel, kuhu need siis on saanud, ei antud Kaitseliidule?

Et "päris" pöörleva torni // relvakinnitusega aparaate oligi kaitseväel vaid mingi paar tükki - samas kui kogu see paarikümne masina suurune BTRde partii olid ju miski sanitaarsoomuki variandis - s.t liikumatu pseudotorni ja olematu relvakinnitusega.

Rahvas räägib, et need mõned tornid paraadi tarbeks+paar liikumisvõimetut BTR-70 ronti saadi trofeeks kui võeti üle Meegomäe kompleks, kus asus enne ALMAVÜ õppekeskus, mis tegeles soomukijuhtide õpetamisega. Kõik see konfiskeeritud 20 masinat olid ühesugused, Unsh variandis. See on eristatav lahingvariandist kõrgema ja laiema meeskonnaruumi poolest (lahinguvariandil on see samas kõrguses tagaosaga) ning fikseeritud tornikorpuse poolest, mis on sinna lihtsalt augutäiteks pandud. Ka tundub pilte vaadates, et UNsh-il pole taolisi vaatlusseaadmeid nagu lahinguvariandil on (sh öövaatlus).

Unsh tähendab "universalnõi shassii" - tehases toodetud toorik erimasinate tarbeks (mida ehitasid edasi juba spetstehased). Meditsiin, juhtimine, side jne.

Siin on näha samad Unsh-id, millele on peale pandud lahinguvariandi torn. Kere aga pole lahinguvariandi oma (laiem ja kõrgem).
Tehasest tulid nad kõik ilma tulevõimelise tornita ja Eestis tabati kui salakaup, deklareeriti need põllutöömasinate pähe.
http://www.mil.ee/UserFiles/News/Images ... d_2003.jpg
Lisaks puudub torni küljes infrapuna prožektor, mis on vältimatult vajalik tollaste öövaatlusseadmete tööks (mida minumeelest neil Unshidel peal polnudki).

St need, mida KV paraadil tornidega näitas, pidid olema KV enda ümberehitatud masinad samast 20-sest partiist.

Lisaks võib UNshi ära tunda veel ühe väga ebameeldiva omaduse järgi - kui lahinguvariandis on 80-l enamvähem OK kaheosaline küljeuks (üks pool avaneb üles ja teine alla, astmelauaks), siis Unsh-il on üks allapoole avanev, BTR-70 stiilis ukseke, mis muudab mõtted sealt kiiresti käimisest tänapäeva toitumuses meestele varustuses kaunis ulmeliseks.
Võrdle külguksi paraadipildil sellega: https://i.ytimg.com/vi/DjsmUdVv3zI/maxresdefault.jpg
Unsh-i "ustega" on see masin metsavaritusse sõitmisel paras surmalõks.

Ei tea kas siit on juba läbi käinud, kuid leidsin sellise huvitava asja:
http://www.paivola.fi/pvlfi-media/cms_p ... 8_2013.pdf

Soomusbrigaadi ülalpidamiskuludeks arvestati veidi üle 55 miljoni EUR aastal 2013.

EDIT: Ma ei ole eriti kindel kui üks-ühele seda meie jaoks üle saab kanda. Hr Herem teab muidugi ehk paremini.
Seal on ka detailsem info kulujaotuse ja mõnede materjalide koguste kohta.

Raske uskuda, et "meie mõistes" ülalpidamine läheb ainult 55 mln.
Minu teada soomlastel meie TVJ sarnane (õigupoolest vastupidi) struktuur, mis tegeleb enamuse tagala küsimustega. Ma ei tea, milline osa taristu, hoolduse, energia, toitlustuse, meditsiini ja veel mingite asjade kuludest on just selle struktuuri eelarves. Kuid ma kahtlustan, et suurem osa. Keegi võiks seda selgitada.

Raske uskuda et läheks maksma nii palju kui soomlastel. Palgad ju meil Soomega võrreldes... Aga kui NATO moodi raha põletada siis õnnestub muidugi ka 10 korda suuremast summast lahti saada. Me oleme harjunud et kui Nortal vms. firma teeb mingi IT rakenduse siis on see hea ja samal ajal välismaistest kordades odavam. Aga vaat sõjanduses on vastupidi. Kiidulaul endale ei katke ka siis kui sõduri maksumus tuleb 4 korda Soome omast kallim.

Soomlastel pole täielikult professionaalidest mehitatud jalaväepataljoni. Meie puhul on see liitlaskohustuste täitmiseks vajalik.

Ei saanud aru sinu märkusest ja irooniast piirivalvur?
Ma päris tõesti arvan, et enamus hooldusest ja taristu kuludest Soomes ei kuulu selle 55 mln sisse. Meil muuseas on see konkreetse üksuse eelarve juures samuti nii. Kuid see ei tähenda, et kaitseväele läheb brigaadi ülalpidamine maksma ainult 55 mln.
Näiteks KVÜÕA eelarve ja tegelik ülalpidamine on umbes 10x erinevuses.
Mida suurem on aga üksusele tehtav tsentraalne hooldus ja muu toetus, seda suuremaks vahe kujuneb.

Millog Oy-l on konkreetne aastaeelarve, mis kantakse neile aasta alguses üle otse kaitse eelarvest ja KV struktuuriüksused saavad sealt jooksva aasta jooksul kokkulepitud mahus töid ja teenuseid (remont, arendus, elutsükkel ja logistika) ehk seda raha Soome lõppkasutaja/brigaadi enda eelarves juba näiteks ei ole.

Äkki on selle 55M sees nt tehnika ülalpidamine kompanii kaupa (sest ülejäänu seisab konserveeritult ja ei nõua erilisi püsikulusid võrreldes väljaõppes kasutatavatega)?
Ega need 90 Leopardi ja 90 BMP'd siis igapäevaselt ringi sõida.
Kui meie otsustame luua tankipataljoni, mis mehitatakse reservist, siis aktiivses kasutuses olevaid masinaid pole rohkem kui kompanii jagu.
See pataljoni koosseis "toodetakse" ju mitme aasta jooksul jupi kaupa (analoogselt suurtükipataljoniga).
Erinevalt Scoutspataljonist, kus kõik masinad on aktiivses kasutuses ja püsikulud (sh personalikulud isikkoosseisule) muudkui jooksevad.

Muidugi millegi arutamiseks on vaja rohkem andmeid kui SKAK promoversiooni hulga läbipaistmatute deklaratsioonidega.
Näiteks seda, mis taset aluseks võeti. Näiteks on seal paaril korral maha hõigatud lahingukopterite ülejõu käimine (toon näite, mis on igaühele arusaadav).
Vat see lahingukopter on väga lai mõiste - näiteks Iisraelis kuuluvad selle mõiste alla Robinsoniga analoogse suurusega Defender pisikopterid TOW TT rakettidega. Analoogseid masinaid (Bo-105P) kasutas külma sõja ajal ka Saksamaa. Aga ka ülimalt kallis AH-64D Longbow Apache.

Sama jutt ka laevavastaste rakettide kohta. Sinna hulka käivad nii keskmaa TT raketid nagu on kasutusel Soome rannakaitses kui ka superkallid ameeriklaste Tomahawkid.
Mis see hinnangu alus siis täpsemalt oli? TOW või Tomahawk? Vastust sellele küsimusele pole tänini tulnud. Loodan, et deklaratsiooni taga ikka mingi arvestus oli (kasvõi valedel algandmetel nagu Tomahawk Eestile), mitte tegu pole lihtsalt saladuse taga puusalt panekuga.

Sama jutt käib ka nende Soome miljonite kohta. Kuigi jah, vähemalt kütus ja laskemoon näib olevat selle 55 sees (vt mõned slaidid edasi).

nimetu kirjutas:Soomlastel pole täielikult professionaalidest mehitatud jalaväepataljoni. Meie puhul on see liitlaskohustuste täitmiseks vajalik.

Kutselise pataljoni puudumine ei näita veel midagi - kulud asuvad lihtsalt eri üksuste eelarvetes laiali.
Soomlaste osalus sõjalistes missioonides on jooksvalt Eesti omast tunduvalt suurem (ja oli kaugemas minevikus lausa väga suur).
Nad lihtsalt eelistavad "rahuvalve" tüüpi asju (nt UNFIL Liibanonis).

Kutselise pataljoni puudumine ei näita veel midagi - kulud asuvad lihtsalt eri üksuste eelarvetes laiali.

No selles ongi point. Kui meil moodustab see üks pataljon ligikaudu neljandik või viiendik tööjõukuludest, siis Soomlastel tõenäoliselt oluliselt vähem.

Äkki on selle 55M sees nt tehnika ülalpidamine kompanii kaupa (sest ülejäänu seisab konserveeritult ja ei nõua erilisi püsikulusid võrreldes väljaõppes kasutatavatega)?

Kui ma slaididest õigesti aru sain, siis nii ongi:
*15tk tankid Leo 2
*24tk jalaväelahingumasinad CV90/BMP-2
*60tk soomustransportöörid MT-LBV
*22tk kaudtuletoetus MT-LBU/2S1/BMP-1
*10tk pioneerimasinad
*16tk sidemasinad MT-LBU
*27tk õhutõrje BUK
*10tk toetusmasinad Pasi

Linnaku ülalpidamiskulud ~11 miljonit eurot, palgad ~27 miljonit eurot, tegevuskulud ~18 miljonit eurot. Tegevuskulude alla peaks käima kütus, masinate hooldus, toit ja moon. Infrastruktuuri investeeringud 30 miljonit eurot.

Järelikult on analüüsid, kus võrdluseks kasutatakse (oletame) tankipataljoni kulusid samadel alustel nagu Scoutspataljoni omi, väärad. Need näitavad tanke tegelikust kallimana. Lahingumasinate sääst tuleb täna tegelikult sellest, et üksus selleks on olemas (koos püsikuludega) ja asi muutub kallimaks ainult selle võrra, et IFV ülalpidamine on tunduvalt kallim kui APC oma.

Soomes on saavutatud suhteliselt suure hulga raskesoomuse jõukohasus lihtsalt sellega, et suurem enamus nendest igapäevaselt ei sõida, vaid seisab konserveerituna laos, kust nad võetakse välja ainult siis, kui algab sõda või neile määratud üksusel on õppekogunemine.

See 2013 a 55 milj €, mis on Soome Soomusbrigaadi aastaeelarve, on ühel slaidil ka ilusasti lahti kirjutatud. 27 milj on 570 kaadri ja 100 tsivilisti palgad, ligi 20 miljonit kulub kinnisvarale ja ülejäänud 17,5 milj on tegevuskulud, mis ei ole täpsemalt lahti kirjutatud, kuid võib aimata, et selle sees on ka brigaadi aasta jooksul kulutatud 1,4 milj liitrit kütust (Soomes diisli hulgihind natuke üle 1 € liitrist) ja 1,4 miljonit toiduannust. Aasta jooksul lastud 2,5 milj padrunit ja 1,1 milj paukpadrunit ja 43000 lasku suurematele relvadele tuleb pigem selle eelarve väliselt. Remont on samuti Millogi teema ja seda numbrit allüksuse eelarves ei ole. Kui palju 185 brigaadis väljaõppe läbiviimiseks kasutatavat soomusmasinad aastas rha kulutavad, seda mina ei tea.